| s-502
| Tsee polnud pettunud. |
| s-503
| Ta mõistis, et selline on komme. |
| s-504
| Võibolla tahtis kukk eeskuju anda. |
| s-505
| Viidata sellele, et üks tubli kana peaks ennast selliste suutäitega toitma. |
| s-506
| Või siis sellele, et looduses leidub haruldusi, olgu kanad virgad siblima, siis võib neilegi õnn naeratada. |
| s-507
| Koosolekuid toimus ka teistsuguseid, kus kõik soovijad sõna said. |
| s-508
| Üks selline peeti maha munade asjus. |
| s-509
| Inimesed oma koosolekul oleksid nõudnud, et munetagu ikka rohkem, ikka suuremaid mune, nende rebud olgu kollased ja koor kõva. |
| s-510
| Kanad nii rumalad ei olnud. |
| s-511
| Nemad tegid mis suutsid, munesid tuleviku pärast ning soovisid hingest, et munadest tuleksid terved ja tublid tibud. |
| s-512
| See sõltus ninaesisest ja kanade tervisest. |
| s-513
| Nad olid virgad siblima, sest kõht andis enesest alati märku. |
| s-514
| Nad pidasid tervet eluviisi, ei joonud halbu jooke ega hinganud sisse mürgiseid aineid. |
| s-515
| Aga maailma sündisid nad erinevatena. |
| s-516
| Üks oli tugevam, teine nõrgem, see polnud enese teha. |
| s-517
| Nad ei rikkunud meelega oma tervist, vaistud hoiatasid. |
| s-518
| Nad püüdsid vältida ka kahjulikku toitu, kuid alati see ei õnnestunud. |
| s-519
| Neil oli hea silm, see tundis maitse ära veel enne, kui nokk külge puutus. |
| s-520
| Umbes nad midagi ei teinud, ülearu ei katsetanud, uudishimu rahuldasid mõistlikkuse piires, neil olid terved meeled. |
| s-521
| Koosolek toimus sellepärast, et levis kuuldus, nagu muneksid selle talu kanad kehvi mune. |
| s-522
| Mis neil just viga, seda täpsemalt isegi ei teatud. |
| s-523
| Polnud ühtegi ilma kooreta või verise rebuga, seda võisid kanad kinnitada. |
| s-524
| Osa olid täiesti valged, osa tumedama koorega. |
| s-525
| Kes alatu jutu lendu oli lasknud, jäigi saladuseks. |
| s-526
| Kas keegi pererahvast või mõni võõras, kes mune käis ostmas. |
| s-527
| Kanad kaagutasid pool päeva selle asja kallal ning jõudsid üksmeelsele järeldusele, et ärgu arvustagu teiste mune see, kes ise muneda ei oska. |
| s-528
| Ainult kukele tehti erand, sest tema juhatas koosolekut ning avaldas selles asjas kanadele tulist poolehoidu. |
| s-529
| Nii kuulutatigi: |
| s-530
| 'Kukk on meie kriitik, ainus ja õiglane, las tema ütleb!' |
| s-531
| Ja kukk lausus: |
| s-532
| ' Mina isiklikult ja seega kogu meie kanakari leiame, et me muneme vägagi korralikke mune. |
| s-533
| Ma ei taha üldsuse eest varjata asjaolu, et minu osa munade kvaliteedi parandamise ürituses on määrav. ' |
| s-534
| Kui koosolek oli vastutusrikas, siis tuli rääkida keeruliselt ning tarvitada võimalikult palju arusaamatuid sõnu. |
| s-535
| See tekitas muljet ning iga osavõtja tundis ennast targemana. |
| s-536
| Koosolekud andsid kanade ühiselule sisu. |
| s-537
| Üksinda oli koosolekut raske läbi viia, kuid Tsee õppis sellegi ära. |
| s-538
| Ta pidas koosolekut oma kujutluses. |
| s-539
| Ühel hommikul, kui Tsee laudast välja tuli, nägi ta oma ehmatuseks, et maa on haigeks jäänud. |
| s-540
| See oli üleni kaetud valge korraga ning oli külm. |
| s-541
| 'See on lumi,' ütlesid vanad kanad, kes tema ehmatust märkasid. |
| s-542
| Seejuures tegid nad nii tähtsat nägu, otsekui oleks lumi nende tellimise peale maha sadanud. |
| s-543
| Lund nähes oli Tsee ütelnud 'kok', aga see ei tähendanud veel, et pärast hüüatust oleks ta kohe maha rahunenud, umbes nii: mina olen oma 'kok' öelnud, nüüd las lumi olla, sellega on kõik selge. |
| s-544
| Otse vastupidi, ta hakkas lund lähemalt uurima ja kui sa üht asja uurid, siis ta hakkab sulle natuke meeldima kah. |
| s-545
| Sa harjud temaga ära ja kui liiga palju uurid, siis hakkad arvama, et lumi ongi kõige tähtsam nähtus maailmas. |
| s-546
| Lumi sätendas meeldivalt ja Tsee proovis seda natuke nokkida, et ta muutuks veelgi lähedasemaks. |
| s-547
| Nokkides aga selgus, et see pole lumi, vaid vesi, sest lumi sulas suus ära. |
| s-548
| See oli vaid pisut magedama maitsega, kui kaevuvesi, mida tüdruk mõlkkis kausiga tõi. |
| s-549
| Tsee tahtis juba teistele öelda, et tegemist on pettusega: siblid sõredat lund, aga tuleb välja, et see on hoopis vesi, kui asjasse soojalt suhtuda. |
| s-550
| Tsee oma mõtet siiski avalikkuse ette ei toonud, alati on targem vaikida ja ära oodata, mida teised arvavad. |
| s-551
| Eriti mida arvab uhke kukk, kelle suur punane hari võib mahutada palju toredaid mõtteid. |
| s-552
| Tsee oletas, et kui kuke hari on püsti, siis on ta mõtted edasiviivad, kui hari on lontis, siis mõtted puhkavad. |
| s-553
| Kanade harjad on väiksemad, nad näitavad rohkem munemist kui mõtteid. |
| s-554
| Kui hari on punane, võib kanalt muna oodata, kui on kahvatu, siis võibolla kana mõtiskleb selle üle, miks ta küll ei mune. |
| s-555
| Kukk igatahes ei teinud lumest väljagi, ta läks seitse sammu õue keskpaiga poole ning temast jäid lume sisse jäljed. |
| s-556
| Toredad nagu kõik muugi, mis kukega seotud. |
| s-557
| Aga siis keeras kukk otsa ringi ja tuli lauta tagasi. |
| s-558
| Kas oli ta midagi unustanud või ei meeldinud talle see uus valge vaip maas, seda ta ei seletanud. |
| s-559
| Tema tegemistega oli üldse nii, et ta ei andnud sellest kellelegi aru, seepärast näis iga ta samm olevat läbimõeldud ja tähenduslik. |
| s-560
| Oli teada, et kuke sammuga mõõdavad inimesed isegi oma päevi. |
| s-561
| Üks susija ütles, et kuke samm olevat inimestel väga väike mõõtühik, Tsee seda ei uskunud. |
| s-562
| Palju tähtsam oli, et kuke sammudega asju mõõdetakse kui see, kas ta on pikk või lühike teiste mõõtude kõrval. |
| s-563
| Kuke sammul oli üks iseärasus: ta võttis hoogu nagu hästi pikaks sammuks, kuid pani jala üsna teise jala ette maha. |
| s-564
| Ta ei teinud seda vaatajate petmiseks, see oli lihtsalt tema komme ja nagu öeldakse, kombed on kõik head, kui neid õiges kohas kasutatakse. |
| s-565
| Kuni Tsee isanda astumist imetles, oli lumi pisut muutnud oma värvi. |
| s-566
| See võinuks huvi tema vastu elevil hoida, aga kanal oli laudas tegemist. |
| s-567
| Hilissügisel, kui maa külmaks muutus, toodi terad lauta sisse ning puistati vana vineertahvli peale, nõnda et kanade söömise töö käis nüüd suure klõbina saatel. |
| s-568
| Selle vineerist söögilaua vastu ilmutas Tsee igal hommikul suurt huvi. |
| s-569
| Seda nõudis kõht, kes ühtelugu nurises, kui polnud sisemistele veskitele jahvatamist anda. |
| s-570
| Aga hommikuti oli laud enamasti tühi. |
| s-571
| Mõned kanad ei läinud esmalt õue maailma uurima, vaid komberdasid unise peaga, vaevalt õrrelt alla saanud, vineeri juurde ja puhastasid kõik ära, mis õhtust järele oli jäänud. |
| s-572
| Inimesed magasid kaua ja kui olidki ärkvel, polnud nende esimeseks mureks terade puistamine kanadele. |
| s-573
| Enne tehti igasuguseid muid töid. |
| s-574
| Isegi siga söödeti enne ära, sest see ruigas nii nõudliku häälega, et inimene ei julenud teda ilma jätta. |
| s-575
| Söömine oli sea lemmiktegevus, see näis inimestele meeldivat, isutut siga nad põlgasid. |
| s-576
| Oleks siga hingest aimanud, miks see nii on! |
| s-577
| Kanad olid tagasihoidlikud, nad tuletasid ennast meelde vaid väärika kok-kok-kokiga. |
| s-578
| Nende eesmärgiks polnud inimese kõrvu lukku panna, et ta selle vältimiseks teradega kiirustaks. |
| s-579
| Teadagi, tagasihoidlik jääb tihti ilma. |
| s-580
| Niisugune oli ka Tsee. |
| s-581
| Ta ei tormanud unise peaga esimese asjana vineertahvlit uurima, vaid tahtis enne tervitada päikest ning noogutada valgusele, nagu uskujale kohane. |
| s-582
| Viimaseks ta söögilaua juurde kah ei jäänud, kõhu sai täis ning munes toredaid mune. |
| s-583
| Kukk neid ei uurinud, kuid näis, et ta on oma noore kanaga rahul. |
| s-584
| Hommikune valgus avas silmad, see oli päevaseks tegevuseks vajalik. |
| s-585
| Tühi kõht halvendas nägemist, neid kahte asja tuli tasakaalus hoida. |
| s-586
| Tsee läks vineertahvli juurde ja veendus, et seal on juba puhas töö tehtud. |
| s-587
| Küna uuretesse oli pisut rokka jäänud, aga see polnud maitsev. |
| s-588
| Tsee korra nokaga toksas, näitamaks enesele, et ta pole peps. |
| s-589
| Kausis oli vett, aga külma vett kõht ei tahtnud, kui seal midagi muud ei olnud. |
| s-590
| Tsee vaatas natuke ringi, siblis põhku, kuigi teadis, et selle all midagi pole. |
| s-591
| Siis andis kõht jälle endast teada ning Tsee mõtles, et läheb õige maja trepi ette ning tuletab inimestele nende kohustusi meelde. |
| s-592
| Kui ta välja sammus, lund enam ei olnud. |
| s-593
| See oli peaaegu sama suur üllatus kui lume nägemine varahommikul. |
| s-594
| Maailm näitas Tseele oma mitmekesisust. |
| s-595
| Kas olid inimesed lume ära koristanud ega saanud selle töö pärast mahti kanadele teri tuua? |
| s-596
| Vaevalt küll, ega need inimesed nii vägevad olnud. |
| s-597
| Küllap seda tegi maa ise, ta oli veel piisavalt soe, et lund alla neelata. |
| s-598
| Ühel talvisel päeval tuli tüdruk lauta ja hüüdis: |
| s-599
| 'Tibu, tibu!' |
| s-600
| Osa kanu jooksis ta juurde, Tsee kah. |
| s-601
| Polnud tavaline terade puistamise aeg, seepärast kõik kanad ei uskunud, et tal on midagi tarka öelda. |