| s-302
| Siis Tsee muneski. |
| s-303
| Esimene muna oli tibatilluke ja Tsee vaatas seda pettunult. |
| s-304
| Munemine oli valus, ärgu need öelgu midagi, kes ise pole munenud. |
| s-305
| Kas nii tillukese muna peale tasus kaagutada, mõtles Tsee. |
| s-306
| Ta proovis, aga ka kaagutamine ei kukkunud veel kenasti välja. |
| s-307
| Kukk tuli tema juurde ja käskis uuesti muneda. |
| s-308
| See oli kuke töö, tema oli suur käskude jagaja. |
| s-309
| Ta pidas seda palju raskemaks kui munemist, aga kaagutama ta sellepärast ei hakanud. |
| s-310
| Tsee muneski ja järgmine muna oli juba natuke suurem. |
| s-311
| Munemine muutus igapäevaseks tegevuseks, esialgu olid Tsee munad veel väiksemad kui täiskasvanud kanade omad ning talle ei tulnud mõttessegi, et nendest võiks tibusid haududa. |
| s-312
| Kaagutamise õppis Tsee kah ära, aga ikka ta küsis endalt: |
| s-313
| 'Kas ma siis olen nüüd kana?' |
| s-314
| Vahel tundus, et kana on kõige tähtsam olevus looduses. |
| s-315
| Et kõik teised on loodud selleks, et kanu teenida. |
| s-316
| Tegelikult oli kana loomult alandlik. |
| s-317
| Kukk oskas ennast tähtsaks pidada, ta ei võinud enesele nõrkusi lubada. |
| s-318
| Kord proovis Tsee kuke moodi kireda, aga sellest ei tulnud midagi välja. |
| s-319
| Tema kõri oli loodud teistsuguse hääle tegemiseks. |
| s-320
| Aa kõris oli kuke hääl, aga kuigi ta oli pesa kõige agaram mehike, palju lootust peremeheks saada tal polnud, sest kirju kukk oli võimu täis. |
| s-321
| Aa esimesed katsed kireda kukkusid armetud välja. |
| s-322
| See polnud sugugi parem kui Tsee kaagutamine pärast esimest muna. |
| s-323
| 'Mina munen, mina olen kana,' ütles Tsee enesele sõnnikuhunniku otsas, aga päris veendunud ta ei olnud, et ta just munemise pärast kana on. |
| s-324
| Kõht oli tühjaks läinud, sõnniku seest ei roomanud kedagi välja ning Tsee kõndis terade platsile, mis oli täiesti puhtaks nokitud. |
| s-325
| Ta läks maja ukse juurde, et pikapatsilisele tema kohustusi meelde tuletada. |
| s-326
| Selleks oli tal häält küllalt. |
| s-327
| Aga uksest kedagi ei tulnud. |
| s-328
| Õuele ilmus hoopis kukk. |
| s-329
| Ka tema oli täna iseäralikus tujus. |
| s-330
| Iga natukese aja tagant laulis ta oma laulu, mis näis lihtne ja ühesugune, kuid tegelikult oli vahelduv ja täis mitmesuguseid teateid. |
| s-331
| Ta tõusis mõne kõrgema koha peale või lendas aia otsa ning kires. |
| s-332
| Alguses oli huvitav, et kukk nii hoos on. |
| s-333
| Laulmine näitas jõudu ja vägevust. |
| s-334
| Kui päike juba kõrgel oli ja kukk ikka laulmist ei jätnud, läks üks julge kana ta juurde ja küsis: |
| s-335
| ' Kas sul on midagi viga? |
| s-336
| Kas miski häirib sind? ' |
| s-337
| 'Ei, ma laulan rõõmu pärast,' teatas kukk. |
| s-338
| 'Mille üle sa rõõmustad?' küsis Kirju Kuninganna, kes oli suur ja kuke moodi, kuigi oli teada, et ta on kana. |
| s-339
| Tema kohta sosistas mõni õel valge, et ta peab ennast vahel kukeks. |
| s-340
| Ta munes märksa vähem kui teised kanad ja ta munad ei olnud suuremad, aga tähtsust oli ta täis. |
| s-341
| Kukega kõneles ta kui võrdne võrdsega, kukele see vaevalt võis meeldida ning sellepärast polnud teised kanad tema peale kadedad. |
| s-342
| 'Ma rõõmustan sellepärast, et ma niisugune olen nagu olen,' teatas kukk ning kires uue hooga edasi. |
| s-343
| Ka Tseele näis see imelik. |
| s-344
| Kui oled korda kolm maailmale kuulutanud, et oled tark ja ilus, siis sellest peaks piisama. |
| s-345
| Maailm nagunii ei usu, kire või õhtuni. |
| s-346
| Ja kui panebki tähele, siis hakkab arvama, et sa ise ei usu ennast, miks sa muidu nii palju korrutad. |
| s-347
| Suur kirju kana tegi 'Ähh!' ja pööras kukele selja. |
| s-348
| Kuke kiremisest olid lõpuks ka inimesed häiritud. |
| s-349
| Perenaine tuli uksele ja ütles: |
| s-350
| 'Kõss, kurivaim, mis sa karjud, päike juba pooles taevas.' |
| s-351
| Päike oli muidugi seal, kus ta olema pidi. |
| s-352
| Selle üle kukk ju rõõmustaski. |
| s-353
| Aga polnud aru saada, et päike sellest kuidagi teistmoodi liikuma oleks hakanud. |
| s-354
| Pilverüngad sõudsid endistviisi üle tema ja siis ta hoidis oma tulisust tagasi. |
| s-355
| Trepile tuli pikapatsiline ja ütles: |
| s-356
| ' Võibolla nägi ta kulli või rebast ja on sellest häiritud. |
| s-357
| Ei saa hirmust võitu. ' |
| s-358
| 'Ma laulan rõõmust!' hüüdis kukk kõigile, aga inimesed ei saanud tema keelest aru. |
| s-359
| Nad olid nii uhked omaenese keelele, et ei tahtnud teiste omi õppida. |
| s-360
| Tüdruk kükitas Tsee juurde maha. |
| s-361
| Ta vestles temaga vahel. |
| s-362
| Küllap ta mäletas, et oli kord Tsee surmast päästnud, omaenese heategu seisab ikka meeles. |
| s-363
| See tegi teda kana vastu lahkeks, aga ta oli muidu kah hea tüdruk. |
| s-364
| Kui ta mõnikord tõi leivatüki toast kaasa, siis pudistas ka Tseele. |
| s-365
| Praegu ta rääkis: |
| s-366
| ' Kullid on teie vaenlased, aga kas sa ka tead, et neid on nii vähe alles jäänud, nad on võetud kaitse alla. |
| s-367
| See tähendab seda, et inimene ei tohi neid enam hävitada. ' |
| s-368
| 'Võibolla jääb neid tulevikus veel vähemaks - kas oma pahategude või elujõuetuse tõttu - ja siis te hakkate neile kanu söödaks pakkuma,' vastas Tsee. |
| s-369
| Tähendab, nii pikalt ta just ei rääkinud, vaid ütles 'kok-kok-kok', aga just nõndamoodi sai tüdruk tema häälitsusest aru. |
| s-370
| 'Minu isa ütles, et ka röövlid on looduses vajalikud,' selgitas tüdruk. |
| s-371
| ' Kullid hoiavad teid pinge all ja võibolla panevad isegi paremini munema. |
| s-372
| Te ju peate hoolitsema selle eest, et kanade tõug maailmast otsa ei saaks. |
| s-373
| Kui teil ühtegi vaenlast ei ole, kohkute oma paljunemisest ära ja mõtlete: ah mis me ikka muneme, kanu niigi ilmas liiga palju. ' |
| s-374
| 'Selliselt võivad inimesed mõelda,' arvas Tsee. |
| s-375
| ' Teised ei suuda teile midagi teha, siis hävitate ennast ise, et liiga palju ei sigineks. |
| s-376
| Kanade hävitamise eest hoolitsevad inimesed jõudsamini kui kullid, kui neid ka miljon korda rohkem oleks. ' |
| s-377
| Nõnda arvas tüdruk, et Tsee arvas nõnda oma kok-kok-keeles. |
| s-378
| Ta vastas: |
| s-379
| 'Sul on kahjuks õigus. |
| s-380
| Aga kui sa näeksid suuri kanafarme, siis sa nii ei räägiks. |
| s-381
| Sul on siin vabadus käes, kuipaljukest sa seda kasutad? |
| s-382
| Ka seal on iga kana kordumatu, aga neid on nii palju koos ja kõik elavad ühesugust elu. |
| s-383
| Taevast nad ei näegi, sünnist surmani on katus pea kohal. |
| s-384
| Sa oled õnnelik, et võid kulli karta. |
| s-385
| Nii et kurda koos minuga, miks neid küll on nii väheks jäänud. ' |
| s-386
| ' Seda ma küll ei tee! ' hüüdis Tsee. ' |
| s-387
| Kull on minu vaenlane ja teda ma ülistama ei hakka. |
| s-388
| Rääkige oma looduslikust tasakaalust, mida tahate. |
| s-389
| Mina vaatan, mis minule hea on. |
| s-390
| Keda ma pean selle eest kiitma, et ma siia tallu sündisid? |
| s-391
| Igatahes mitte inimesi. |
| s-392
| Võibolla leidub ka selliseid kohti, kus kanad jalutavad keiserlikus aias kui iluasjad ja nende eest hoolitsetakse hommikust õhtuni. ' |
| s-393
| Kas Tsee võis teada midagi kunagistest Hiina palee ilukanadest, on üpris kahtlane, aga nõnda kuulis tüdruk teda kõnelevat, kuigi mõnele kehvemale kuulajale ei kostnud muud kui mõni üksik 'kok'. |
| s-394
| 'Kas tahad öelda, et mina hoolitsen sinu eest halvasti?' küsis tüdruk solvunult. |
| s-395
| 'Ei taha,' leppis nüüd Tsee ja nokkas tüdrukut õrnalt. |
| s-396
| Kukk aga kires sel ajal edasi ja trepile tuli lõpuks peremees ise. |
| s-397
| Ta ütles: |
| s-398
| ' See on päris hulluks läinud. |
| s-399
| Tuleb vist pea pakule panna. |
| s-400
| Mõni noorem asub asemele. ' |
| s-401
| Alles nende sõnade peale jättis kukk kiremise. |