| s-201
| Märkamatult, tasahaavalt hakkasid nad üksteisest võõrduma. |
| s-202
| Kukk pani ema tähele, tuli mõnikord tema juurde, ema lösutas siis alandlikult maha. |
| s-203
| See tegi kadedaks. |
| s-204
| Ka tema oleks tahtnud tunda mõnusat hirmu, kui isand, punane hari püsti, tuleb ähvardavalt ta poole. |
| s-205
| Vahel kanapojad kaklesid omavahel. |
| s-206
| Niisama lustist, ilma et neil suuri asju olnuks omavahel jagada. |
| s-207
| See oli siiski rohkem kukepoiste asi, nemad pidid harjutama. |
| s-208
| Tibu oli tulevane kana, tema hoidis kaklustest kõrvale. |
| s-209
| Kuid oli ka sõjakaid kanu isegi täiskasvanute seas. |
| s-210
| Ühe oma valge tädiga, keda tüdruk kutsus kuueteistkümnendaks, oli tibul pingeline vahekord. |
| s-211
| See püüdis teda igal põhjusel nokata. |
| s-212
| Tibu tundis, et ka temasse koguneb tigedust, ta ootas, et nokk kasvaks tugevamaks, küll ta siis äigab vastu. |
| s-213
| Aeg, mis alguses liikus aeglaselt, muutus ikka kiiremaks. |
| s-214
| Ühel sombusel hommikul märkas meie kangelane, et ta pole enam tibu, vaid on kana. |
| s-215
| Arvanud oli ta endast seda juba varemgi, aga nüüd tundis selgesti ära. |
| s-216
| See tuli mitmest asjast ilmsiks. |
| s-217
| Kasvõi näiteks tema suhetest kurja tädi Kuueteistkümnendaga, keda ta enam ei peljanud, vaid astus talle väärikalt vastu ja see ei julgenud enam nokata. |
| s-218
| Kuigi püüdis mõista anda, et tema vihaalune pole ikka veel päriskana. |
| s-219
| Mida tähendab olla kana? |
| s-220
| Kus on piir, millest algab kana? |
| s-221
| Tüdruk oli ühel päeval vennaskonna üle lugenud ja kõigile nimed pannud. |
| s-222
| Neid oli siis järel veel kaheksa. |
| s-223
| Osa oli eluraskustele alla jäänud. |
| s-224
| Kui tibu esimest korda sellega kokku puutus, et üks nende seast ei taha üles tõusta ja rõõmsalt teri nokkida, oli ta väga imestunud. |
| s-225
| Mõni teine oli koguni pahane ja lõi lamajat nokaga. |
| s-226
| Sellest said teised julgust ja läksid talle samuti kallale. |
| s-227
| Mis see oli, et nad nõrgemat nokkisid, kas mingi iseäralik tarkus? |
| s-228
| Et nende tõug nõrkade hävimise läbi tugevamaks saaks? |
| s-229
| Ühe tibu vaatevinklist oli see julm, aga kõikide seisukohalt nähtavasti paratamatu. |
| s-230
| Kanahakatised said tüdrukult pahandada, et nad oma eluisu kaotanud kaaslasele terava noka abil elamise tarvidust hakkasid sisendama. |
| s-231
| Ta võttis nõrkenud ja mitu valusat vopsu saanud tibu nende keskelt ära ning viis tuppa. |
| s-232
| Aga välja ta sealt enam ei ilmunud, nähtavasti polnud teda enam elule tarvis. |
| s-233
| Ühel päeval tundis ka meie tibu, et on haige. |
| s-234
| Ta pea oli norus ja juba sihtis vend, kes oli eriti agar ja igalpool esimene, teda viltuse silmaga ning oli valmis nokaga eluusku jagama. |
| s-235
| Tibule oli see kuidagi ükskõik, ta poleks suutnud vastu hakata, ta oli valmis saatusega leppima: kui ta nokitakse ära, ju siis peabki nii olema, saab vaevast lahti. |
| s-236
| Kuid tuli tüdruk ja märkas kohe oma lemmiku seisundit. |
| s-237
| Kaks eelmist juhust olid teda õpetanud. |
| s-238
| Ta ütles: |
| s-239
| ' Kuule, sa oled ju haige. |
| s-240
| Tule minuga tuppa. ' |
| s-241
| Ta võttis kanaplika ning viis kööki, kus pliidi kõrval oli pisike kast. |
| s-242
| Nõnda sattus tibu esimest korda inimeste eluasemesse. |
| s-243
| Kuid tal oli nii halb olla ja ellujäämisega tegemist, et ta ei osanud seal alguses midagi tähele panna. |
| s-244
| Kui ta kosus, olid asjad juba harjunult omal kohal, jäi ära avastamise värskus, mis kõik eredalt mällu talletab. |
| s-245
| Ta lihtsalt teadis, mis leidub inimeste köögis ning võis seda ka teistele kirjeldada, kui see neid oleks huvitanud. |
| s-246
| Kanadel sõnu ei olnud, nende häälitsused väljendasid tundeid. |
| s-247
| Üks noor kana ei saanud teistele öelda: |
| s-248
| 'Teate, köögis seisab leivamõhk.' |
| s-249
| See oleks eeldanud, et kuulajad teavad, misasi on leivamõhk. |
| s-250
| Seda ei tea enamik linnalapsigi. |
| s-251
| Võibolla ei tea seda tänapäeval isegi kõik maalapsed, sest leiba ostetakse poest ja mõhku pole tarvis, see vedeleb pööningul või rehetoas kolu hulgas. |
| s-252
| Meie loo ajal oli see veel olemas, kuid kanad ei teadnud sellest midagi, nad polnud toas käinud. |
| s-253
| Mõni julgem oli tikkunud, kuid teda oli ära aetud. |
| s-254
| Leivamõhul oli huvitav kuju ja hea lõhn, oli tahtmine tema sisse lennata ning seal natuke nokkida. |
| s-255
| Aga see jäi ära, sest inimesed olid oma asjade juures kiivalt valvel ning ütlesid: |
| s-256
| 'Kõss, kana!' |
| s-257
| Meie tibu oli armust tuppa võetud, ta käitus seal korralikult ja sai kiiresti terveks. |
| s-258
| Kui ta teiste hulka tagasi viidi, võis ta neile julgesti otsa vaadata ning nokalöögile vastata samaga. |
| s-259
| Tema elujõud oli korraks vääratanud ning ta oli tüdrukule tänulik, et see oli ta õigusemõistjate käest päästnud. |
| s-260
| Sellest võis teha järelduse, et nõrgemate äranokkimine ehk polnudki alati tark tegu. |
| s-261
| Nõrkades on tihti andeid, mis tulevad teinekord kõigile kasuks. |
| s-262
| Kaks tibuperest olid hiljem otsa saanud. |
| s-263
| Üks päris arusaamatutel asjaoludel. |
| s-264
| Ta leiti nõgesepõõsast, kui tal olid juba kärbsed kallal, ja keegi ei teadnud, mis temaga oli juhtunud. |
| s-265
| Teise viis ära rebane, kui ta oli majast kaugele metsaservale kõndima läinud. |
| s-266
| Rebane viis ta suus ära kõigi teiste kurjast kaagutamisest ja peni klähvimisest hoolimata. |
| s-267
| Võib arvata, et mitte õilsal eesmärgil. |
| s-268
| Ei mõelnud vist keegi, et rebane viis ta ära selleks, et kusagil teises riigis teha temast kanade prints. |
| s-269
| Küllap sõi ta ettevaatamatu vennakese ära, see oli elu julm seadus: ise oled süüdi, kui tugevamale hambusse sattud. |
| s-270
| Nii et otsa said mitte üksi nõrgad, vaid ka liiga agarad ja uudishimulikud. |
| s-271
| Just seesugune oli rebase kätte sattunud kukepoiss. |
| s-272
| Nüüdseks oli neid niisiis järel veel kaheksa. |
| s-273
| Tüdruk pidas arvet ja oli uhke, et neid niigi palju on. |
| s-274
| Ta pani kõigile nimed. |
| s-275
| Kõige vilkam noor kukk nende seast sai enesele nimeks Aa, meie kangelane oli sellest päevast alates Tsee. |
| s-276
| Nimi oli tarvilik inimestele, tibu ise ei arvanud sellest midagi, hiljem harjus ära. |
| s-277
| Ükski koduloomadest ei kutsunud teda nime järgi, ei siga ega koer, nendele olid nad ühed kanad kõik. |
| s-278
| Inimestele oli ta aga nüüdsest Tsee. |
| s-279
| Ühel hommikul ronis Tsee sõnnikuhunniku otsa, nagu oli näinud kukke tegemas, ning ütles: |
| s-280
| 'Mina olen kana.' |
| s-281
| Tal oli keha, seda sai katsuda. |
| s-282
| Ta võis vehkida tiibadega ning lennata. |
| s-283
| Teiste lindudega võrreldes lendas ta halvasti, kuid noorele kanale ei teinud see suurt muret. |
| s-284
| Jalgadega sai siblida ning muuta ümbrust. |
| s-285
| Kõik elusolendid siblisid, mõned uuristasid enesele maa sisse käike, teised lendasid telefonitraatidele. |
| s-286
| Kana oli keskmine. |
| s-287
| Ta lendas õrrele, kuid veel osavamalt lendas õrrelt alla. |
| s-288
| Kas oli Tsee saanud kanaks sellest hetkest, kui ta lendas esimest korda koos teiste kanadega õrrele ning jättis kastvangla igaveseks maha? |
| s-289
| Või juhtus see siis, kui kukk tuli esimest korda tema juurde ja käskis muneda? |
| s-290
| See oli mälestusväärne sündmus, kuid liiga ilus, et sellest kõigile rääkida. |
| s-291
| Veel tagantjärelegi puperdas süda, kui ta sellele mõtles. |
| s-292
| Mõnikord ta kahtlustas ennast selles, kas mitte ta ise ei meelitanud kukke enda juurde tulema. |
| s-293
| Ta oli ammu tundnud, et on küps, kukk peab teda ükskord tähele panema. |
| s-294
| Ta oli kõndinud tähtsa näoga täiskasvanud kanade seltsis, et kukk ei saaks aru, et ta on veel plikaohtu, aga see polnud palju aidanud. |
| s-295
| Aeg pidi päris täis saama, et see juhtuks. |
| s-296
| Et kukk oma peremeheõigused ka tema puhul maksma paneks. |
| s-297
| Mõnus oli teadmine, et tema on nüüd kuke silmis teiste kanadega võrdne. |
| s-298
| Ja kui kukk oli käskinud, otsis ta enesele pesa. |
| s-299
| Päris enese pesa, teiste omadesse ta ei tahtnud muneda. |
| s-300
| Selles Tsee isepäisus avalduski, et ta valis laudanurka uue aseme, mida oli juba varem, õieti selgelt aimamata milleks, välja vaadanud ning kujutlenud. |