| s-101
| Paralleele tuues võib öelda, et Siiditee oli antiikmaailma ÜRO, siid toonane elektroonika. |
| s-102
| Kahju vaid, et inimesi, kes pika tee otsast otsani kaamelitel läbi ratsutasid, oli siiski suhteliselt vähe, teekonna Hiinast Indiasse, Araabiasse või Euroopasse ja vastupidi läbis harilikult kaup. |
| s-103
| Ühed kaupmehed tõid kauba teatud punkti oaasilinnas või mägikülas, seal ootasid ees juba teised, kes kauba üles ostsid ning tükk maad edasi toimetasid, et see siis jälle ootajatele maha müüa. |
| s-104
| Siiski on teada, et Marco Polo polnud sugugi esimene eurooplane Hiinas ning võib-olla oli tal koguni Hiinasse minnes piisavalt eelinformatsiooni nii Hiina kui ka kogu Aasia kohta. |
| s-105
| Kindlasti oleks maailm olnud hoopis teist nägu, kui kaubaga koos oleksid liikunud ka inimesed, kui julgeid otsijaid ja õnnekütte oleks olnud rohkem. |
| s-106
| Kindlasti poleks olnud Euroopa ja Hiina vastandamist ei anekdootide, müütide ega reaalse poliitika tasemel. |
| s-107
| Nagu praegu, nõnda hoiti ka tollal kõike, mis puutus oma sissetulekutesse, rangelt saladuses. |
| s-108
| Praegu ei või ametnikud öelda, kui palju nad saavad palka, tollal hoiti seitsme luku ja riivi taga kauba eest makstud hinda. |
| s-109
| Nii ei olegi täpselt teada, mitusada korda oli tõusnud siidi maksumus, kui see ükskord Hiinast Euroopasse jõudis. |
| s-110
| Püüdis ju iga müüja ostjat tüssata, väljakujunenud kindlaid takse ei olnudki. |
| s-111
| Olid vaid kaupmeeste tarkus, kavalus ja kogemused, mis kõik olid sündinud soovist jõukaks saada. |
| s-112
| Kui väga sügavalt järele mõelda, siis peab ütlema, et Ida ja Läänt lahutavad tegelikult ainult eelarvamused, mis alles praegu hakkavad pikapeale hajuma. |
| s-113
| Kui poleks olnud lõhet Euroopa ja Aasia vahel, oleksime me kõik elanud jõukamalt, paremini ja turvalisemalt. |
| s-114
| Aga parem hilja kui mitte kunagi. |
| s-115
| Kunagi on hiinlane meile sama lähedane kui soomlane, me võime koos temaga laulda 'Eesti piir käib vastu Hiina müüri ...', saades loomulikult aru, et tegemist on naljaga. |
| s-116
| Juba täna võib näha Suurel Siiditeel palju matkajaid, kes külastavad toonaseid linnu ja külasid, millest mõned on kõrbeliiva ja mäevaringute alla mattunud, teistes elavad aga praegugi inimesed, olgugi et nad räägivad teisi keeli ning usuvad teistesse jumalatesse. |
| s-117
| Mina nägin Taiwani hiinlaste seltskonda, kellel oli plaanis jõuda Istanbuli, sealt lennukiga tagasi kodumaale. |
| s-118
| Tõsi, nad ei ratsutanud kaamelitel, vaid sõitsid Toyota džiipidel, aga sellelaadne safariturism on praegu väga moes. |
| s-119
| Küll nad klõpsutasid! |
| s-120
| Aga siiski pildistasid nad loodusest rohkem inimesi, peamiselt iseennast. |
| s-121
| Poseerisid restoranilaua taga, ulatasid oma aparaadi reisikaaslasele ning lasksid ennast pildistada. |
| s-122
| Mina oleksin rohkem loodust võtnud. |
| s-123
| Siiditee Hiina-osas võib reisida üsna mugavalt, magada luksushotellides ning sõita õhkjahutusega bussides mööda kiirteid. |
| s-124
| Siiski ei tungle Siiditeel praegu selline turistide murd nagu Hiina müüril, mille peal rahvas liigub, küünarnukk küünarnukis kinni, ent Siiditeed tullakse vaatama ka vähemalt nädalaks-paariks, mitte mõneks tunniks nagu Hiina müüri. |
| s-125
| Aga alustame õiges järjekorras. |
| s-126
| Eestlasel on hea võimalus võrrelda Siiditee kaubavahetust ning selle mõju ajaloole ja kultuurile meie Hansa Liiduga, olgugi et üks kulges ainult piki maismaad, teine rohkem mööda vett, piki merd ja jõgesid. |
| s-127
| Kas meil oleks tagantjärele midagi Hansa Liidule ette heita? |
| s-128
| Kui oleks, siis ainult seda, miks see nii lühikest aega tegutses ning miks sinna nii vähe Eesti linnu kuulus. |
| s-129
| Ainult kolm sajandit ja neli linna – Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. |
| s-130
| Lend Guangzhoust Ürümchisse, Xinjiangi-Uiguuri rajooni pealinna, Kagu-Hiinast Loode-Hiinasse, seega diagonaalis üle Hiina, kestis pisut rohkem kui 7 tundi. |
| s-131
| Kui palju on maailmas selliseid riike, mille kohal Boeing 757 saab sirgjoones lennata nõnda kaua, lahkumata kordagi tolle riigi õhuruumist? |
| s-132
| Ega neid üle kolme olegi – lisaks Hiinale veel Venemaa ja Kanada. |
| s-133
| USA lõunaosast Alaskani tuleks sama pikk tee, ent siis peaks lennuk lendama tükk aega Kanada kohal. |
| s-134
| Seitsme tunni sees on siiski ka 40-minutiline vahemaandumine Shaanxi provintsi pealinnas Xi'anis, just selles linnas, kust Siiditee alguse sai. |
| s-135
| Ka nüüd müüdi seal lennujaama ootesaali lettidelt siidi, siiski mitte rõivaid, sest riideturu on vallutanud tehiskiust materjalid. |
| s-136
| Pakuti hoopis siidmaale ja imeilusasti tikitud suuri siidsirme, siidi kunagine tarbefunktsioon on asendunud dekoratiivsega. |
| s-137
| Meiesugused transiitreisijad aga ostsid letid tühjaks jakisarvedest ja jakipulbrist, viimane pidavat olema parem kui Viagra. |
| s-138
| Hiina Rahvavabariik on suur, väga suur, ja ka väga rikas ja mitmekesine riik. |
| s-139
| Kui palju on siin loomi ja taimi, sealjuures rohkesti niisuguseid, keda esineb ainult Hiinas. |
| s-140
| Suurest pandakarust on saanud maailma loodushoiu vapiloom, ja seda õigusega. |
| s-141
| Venemaal ja Kanadas on tasandikud, stepid, taiga ja tundra, Hiinas lisanduvad neile kõigile veel kõrbed ja mäed. |
| s-142
| Venemaa ja Kanada asuvad kliima poolest arktilises ja parasvöötmes, Hiina parasvöötmes, subtroopikas ja troopikas. |
| s-143
| Kõiki kolme suurriiki kaunistavad hiiglaslikud jõed, aga kõige pikemad neist on ikkagi Hiinas. |
| s-144
| Guangzhou asub näiteks troopikas, seal on tulipalav ja mereline ilmastik, Xinjiang aga Sise-Aasias, kus on ääretult kontinentaalne kliima – suvel päeval samuti tulipalav, suvel öösel mõnusalt jahe, mõnikord isegi külm, aga talvel valitseb käre pakane. |
| s-145
| Guangzhous vohab rohelus, Xinjingis on aga mäed ja kõrbed. |
| s-146
| Ürümchi on üks Euraasia mandri keskpunkte. |
| s-147
| Teist olen ma näinud Kõzõli linnas Tõvas. |
| s-148
| Euroopa keskpunkte on õige mitu, aule olla Euraasia keskpunktiks pretendeerivad minu teada ainult kaks linna. |
| s-149
| Asi on selles, et liigendatud äärejoonega pinna keskpunkti on väga raske ja keeruline täpselt välja arvutada, mandri puhul aga tekib lisaks sellele kohe küsimus, kas saari ka lugeda või mitte. |
| s-150
| Ürümchis on registreeritud ka suurim ööpäevane temperatuurikõikumine maailmas – päeval +49 kraadi, öösel –2 kraadi. |
| s-151
| Kellad Ürümchis näitavad aga sama aega mis igal pool Hiinas. |
| s-152
| Ajavööndite poolest võiks Lääne-Hiina olla kell neli tundi taga, võrreldes Ida-Hiinaga, aga Hiinas on üks aeg, mis tähendab seda, et Ürümchis on õhtul hilja veel täiesti valge ning hommikul hämar. |
| s-153
| Veel üks tõik, millega tuleb harjuda. |
| s-154
| Meie mõistes tähendab termin Lääs jõukust ning kõrget elatus- ja tehnoloogiataset, Ida aga seda, et arenemisruumi jätkub veel küllaga. |
| s-155
| Hiinas on vastupidi – just Ida-Hiinas, Vaikse ookeani rannikul ning selle lähedal, asuvad kõrgesti arenenud suurlinnad, täis pilvelõhkujaid ja linnasiseseid kiirteid, Lääne-Hiina on aga just hakanud arenema. |
| s-156
| Vaikse ookeani ääres näeb moodsaid ja kauneid Euroopa ja Jaapani autosid, enamik neist küll Hiina tütarfirmades toodetud, Lääne-Hiinas aga domineerivad senini rasked, kohmakad ja valjult mürisevad N. Liidu autod, eriti veoautod või nende Hiinas tehtud analoogid |
| s-157
| Meie koos abikaasa Külliga jõudsime kohale pimedas. |
| s-158
| Just enne maandumist nägime Tian Shani (varem kirjutasime venepäraselt Tjan-Šani) mäeaheliku lumiseid tippe, mida loojuv päike punakaks värvis. |
| s-159
| Taevas roosatas ning mäed punetasid, üksikud pilvetupsud olid värvunud hõbedaseks. |
| s-160
| Kas võib olla veel kaunimat vaatepilti? |
| s-161
| Mulle on alati rõõmu valmistanud jõuda kuhugi tundmatusse puntki pimedas – kõik jääb esialgu veel saladuskatte alla, jääb põnevaks mõistatuseks, mis tuleb alles lahendada. |
| s-162
| Kas võrdlus rõivastesse peidetud kauni neiuga on liiga meelas? |
| s-163
| Mulle meeldib päikesetõusu ajal kardin hotelliakna eest tõmmata ning visata pilk uuele, seni veel võõrale linnale. |
| s-164
| Ja kõige parem oleks siis, kui hotellituba asuks kuskil kõrgel, väga kõrgel korrusel. |
| s-165
| Pean siiski täpsustama. |
| s-166
| Xinjiangi olin ma varem näinud, õhtupunas valgeharjaline mäeahelik lennukiaknast polnud esimene nägemine. |
| s-167
| Kunagi nooruses hipitsesin ma Kesk-Aasias, sõitsin hääletades juhuslike autodega Oši linnast Kirgiisiast Tadžikistani, Pamiiri mägedesse Murgabi külla. |
| s-168
| Murgabis ei olnud ainukestki rohututti, isegi mitte ainukestki looma, alasti lapsed mängisid savionnide vahel punasel kõrgmäestikuplatool. |
| s-169
| Võõrastemaja oli kõige suurem rajatis, aga räämas ja lagunenud, sissevarisenud katusega. |
| s-170
| Küsisin sissekirjutaja käest, kuidas niisuguses kohas saab üldse elada, tema, ise venelane, kes põlgas kohalikke, lõi käega ja ütles, et ah, nad varastavad kogu aeg üksteise tagant. |
| s-171
| Mida seal varastada oli? |
| s-172
| Tühjusest ei ole midagi võtta. |
| s-173
| Alles järgmisel päeval sain teada, inimesed käivad paar tuhat meetrit allpool mägikarjamaadel oma jakkide juures, jakid annavad kehakatted, kütte, piima ja liha. |
| s-174
| Platoole ülalpool taimede kasvupiiri oli aga otstarbekas rajada küla, nõnda ei võtnud see ruumi jakkide karjamaalt. |
| s-175
| Kalju peidus palvetava mehe käest kuulsin veel, et võõrastemaja oli kunagi olnud mošee, millelt minarett oli usklike üle mõnitamise nimel maha lõhutud. |
| s-176
| See polnud mul elus esimest korda endist islami pühakoda kurjasti kasutada. |
| s-177
| Eestile küllaltki lähedases Tveri (tollal Kalinini) linnas oli Volga jõe ääres kõrts Vostotšnõi, mis oli samuti kunagi olnud mošee. |
| s-178
| Ja seal oldi oma ateismis nõnda ülbed, et isegi minaretid olid maha kiskumata ning joomakohale oli pandud irvitav nimi. |
| s-179
| Kas ristijad teadsid, et koraan keelab alkoholi? |
| s-180
| Ent Pamiiris lookles mägitee 4500 meetri kõrgusel, lumepiirist ülevalpool, ning paremat kätt oli näha Xinjiang. |
| s-181
| Lumi nii seal kui ka toonases N. Liidus oli mürkroheline, lilla ja punane, mõnikord ka valge nagu lumi ikka. |
| s-182
| Lume olid kirevaks värvinud mäestikuliivad ja kivipuru, mida tuuled ümberkaudsetest kõrbetest pilvede kõrguselt kandsid. |
| s-183
| Riigipiir oli äärmiselt valvatav, sest Hiina Rahvavabariigi ja N. Liidu vahel valitsesid parajasti pinged. |
| s-184
| Ööbisin Karakuli järve ääres nn. varjupaigas (prijut), koobashurtsikutes, nägin, kuidas idast paistev kuu heitis kuldset valgust mustale järvele. |
| s-185
| Ka nüüd paistis kuu ning kindlasti valgustab ta praegugi Karakuli piirijärve, ainult et enam pole tegemist N. Liidu ja Hiina Rahvavabariigi piiriga, vaid Tadžikistani ja Hiina Rahvavabariigi piiriga. |
| s-186
| Ürümchi lennujaam on suur ja moodne, siit saab lennata Taškenti, Almatõsse, Indiasse ja isegi Türki, Istanbuli linna. |
| s-187
| Ürümchi lennuliinid kulgevad enam-vähem täpselt Suure Siiditee kohal. |
| s-188
| Oma sügavas olemuses on maailm alati just niisugune, nagu see kunagi loodi. |
| s-189
| Paari tuhande aasta jooksul muutub ainult tehnika, mitte põhisisu. |
| s-190
| Ka meilid liiguvad sama teed mööda edasi-tagasi, ka rakettlennukid hakkavad lendama piki Siiditeega märgistatud marsruute ning kindlasti ka telekineetiline energiavoog nihutab asju ja inimesi paigalt samas suunas, kui niisugune imetransportöör kunagi leiutatakse. |
| s-191
| Lennujaama meeneletist ostsin brošüüri 'Xinjiang in brief' ('Lühidalt Xinjiangist') ja lugesin, et Ürümchi lennuväli on suuruselt Hiinas viies ning see on reservlennuväljaks Euroopast Pekingisse lendavatele hiidlennukitele. |
| s-192
| Kui näiteks Pariisist või Viinist tuleva lennukiga midagi juhtuks, siis teeks see Ürümchis hädamaandumise. |
| s-193
| Loodame, et see jääb ainult teoreetiliseks võimaluseks, mida praktikas kunagi vaja ei lähe. |
| s-194
| Xinjiangi pindala on 1 miljon 600 tuhat ruutkilomeetrit, seega on see suurem kui terve Lääne-Euroopa kokku. |
| s-195
| Xinjiang on pindalalt Hiina suurim provints, mis võtab enda alla 16 protsenti tervest, pindala poolest maailma kolmandaks oleva Hiina territooriumist. |
| s-196
| Ühendust linnade vahel peetakse siin tihti lennukiga, nõnda et Ürümchi lennuväli teenindab palju provintsisiseseid liine, rohkem kui ükski teine lennuväli Hiinas. |
| s-197
| Ja mis tuttavad kohad! |
| s-198
| Turismikaardilt leian vaatamisväärsusena sellesama Karakuli järve, millest mul on nii kenad mälestused! |
| s-199
| Tuleb välja, et 1955. aastal nimetati Xinjiangi provints ümber Xinjiangi-Uiguuri Autonoomseks Piirkonnaks, selleks et N. Liidu eeskujul näidata põlisrahvaste õitsengut, ja pealinna hiinapärane nimi Dihua (ka Tihua) muudeti Ürümchiks, mis uiguuri keeles tähendab punane karjamaa ning mida hiinlastel on väga raske hääldada, sest hiina keeles ei ole r-häälikut. |
| s-200
| Hiinlased, keda linnas on 72,88 protsenti, kutsuvadki linna Ulumqi'ks või koguni Wulumuqi'ks, niisugust nime näeb tihti ka ladinatähelisena reklaamidel. |