s-201
| Kuus päeva siin räämas korteris oli liiast. |
s-202
| Kolmest oleks aidanud. |
s-203
| Ta põrnitses Aune jakki voodiotsal. |
s-204
| Ta on ju lohakas, mõtles Indrikson vimmakalt. |
s-205
| Tema tagasi tulles istus Aune ikka oma tugitoolis, hommikumantel kurguni kinni. |
s-206
| Ta ilmekal näol mängisid tumedad varjud. |
s-207
| 'Mul on probleem' ütles ta viimaks. |
s-208
| 'Ma olen sinuga ära harjunud. |
s-209
| Mis saab? ' |
s-210
| 'Noh, sellele probleemile on ju ammu lahendus leitud,' muigas Indrikson. |
s-211
| 'Sa oled nüüd mu armuke. |
s-212
| Või kuidas? ' |
s-213
| 'Miks sa üldse tulid? |
s-214
| Miks sa kõike lihtsustad? |
s-215
| Ja veel - miks sa arvad, et naine sind petab? |
s-216
| See sobiks sulle, aga see on jama! |
s-217
| Sa tead nagu minagi, et seal oli vaid poolpurjus torumees! ' |
s-218
| 'Ahh?' jahmus Indrikson. |
s-219
| 'Jäta! |
s-220
| Kõik oleks lihtsam, kui sa nii vastikult rikas poleks. |
s-221
| Ma ei salli seda. |
s-222
| Kuule, kui palju sul raha on? |
s-223
| 'Seda ei küsita. |
s-224
| Eks? |
s-225
| Aga ütleme nii - nüüdsest olen su sponsor. |
s-226
| Ma ju tean, mis on näitleja elu. |
s-227
| Timmanit tunned? |
s-228
| Ta on mu sõber ... |
s-229
| Palju selle korteri remont ja mööblitükid peaksid maksma? ' |
s-230
| 'Loll!' sisistas Aune ja hakkas vihaselt nuuksuma |
s-231
| Pärast rähklesid nad elutoas kitsal diivanil. |
s-232
| Aunel oli musta värvi erootline pesu seljas ja ta käitus natuke agressiivselt. |
s-233
| Hommikul veetis Indrikson terve tunni vannis. |
s-234
| Pärast jõi köögis kaks kruusi kohvi. |
s-235
| Alles siis avastas ta, et Aunet polegi. |
s-236
| Ta vaatas käekella. |
s-237
| 'Lufthansa' reis oli juba välja kuulutatud. |
s-238
| Tuttav stjuuardess ( vist Monica? ) kohendas istmekatteid. |
s-239
| Ta riietus korralikult ja vaatas ennast esikupeeglist. |
s-240
| Seal seisis Indrikson. |
s-241
| Ongi kõik, mõtles ta. |
s-242
| Iga hetkega muutus ta kainemaks, külmemaks, rahulikumaks. |
s-243
| Muutus iseendaks. |
s-244
| Rõduukse ees suitsetades tundus talle, nagu mängiks seina taga 'Raadio Love'. |
s-245
| Aga see võis ka mujalt kosta. |
s-246
| Aune ei tulnud ka tunni möödudes. |
s-247
| Sellal oli lennuk juba Ida-Euroopa kohale tõusnud. |
s-248
| Ning alles siis leidis ta padjalt kirja. |
s-249
| 'Ma tean, et korraldan sulle hirmsa käki, aga ma teen siiski ühe abitu katse. |
s-250
| Mõtle mida tahad, mõtle või seda, et tahan su miljoneid jagada, ( ma vihkan raha! ), aga ma ei tule enne homset. |
s-251
| Külmkapis on kõike, muudkui söö ja maga. |
s-252
| Homseni. |
s-253
| A. ' |
s-254
| Algul tuli Indriksonile isegi naer peale. |
s-255
| Aga kohe muutus ta süngeks. |
s-256
| Selgus, et see plika polnud mingi armuke, vaid hüsteerik. |
s-257
| Ta tõttas ust uurima, proovis oma võtmekimpu, katsus rammida ... |
s-258
| Ta loobus varsti. |
s-259
| Ta ei osanud lukke muukida või uksi lõhkuda. |
s-260
| Ta ei taibanud minna rõdule appi karjuma. |
s-261
| Tema oskas muud: rahast raha teha, kolmes võõrkeeles vestelda, inimesi mõjutada, arvutit käsitleda, telefone meeles pidada. |
s-262
| Aga kõik need asjad olid väljas, luku taga, neil oli mõtet ja nad toimisid vaid selles korrastatud süsteemis, kust ta ühe kergemeelse idee ajel oli ajutiselt välja astunud. |
s-263
| Ta pidi sinna kohe tagasi saama, muidu ootas teda hukk. |
s-264
| Seda teadis ta täpselt. |
s-265
| Kui ta ei jõua enne kahte panka, siis on kõik. |
s-266
| Rahaliselt on kaotus tühine, sisuliselt aga - ühe masinavärgi hukk. |
s-267
| Vedru purunemine. |
s-268
| Masinavärgi oli kokku pannud ja käivitanud tema ise, ei keegi teine, ja tema ise, ei keegi teine, oli selle masina vedru. |
s-269
| Teda ei huvitanud enam, kas Maiga petab teda või mitte, kas Aune on hull tema järele või lihtsalt hull, ta ei mõtelnud kordagi oma väikeste tütarde peale. |
s-270
| Nagu selgus, ei armastanud ta kedagi. |
s-271
| See avastus ei kurvastanud Indriksoni. |
s-272
| Nii oli isegi lihtsam. |
s-273
| Ta keskendus. |
s-274
| Ta oli harjunud situatsioone enda kasuks pöörama. |
s-275
| Ta tahtis pääseda. |
s-276
| Tal oli väga vähe aega. |
s-277
| Kui lennuk Eesti Vabariigi kohale jõudis, hõljus rõdult tuppa peenmõrkjat sigaretihõngu. |
s-278
| 'More'! |
s-279
| Maiga! taipas ta algul sõõrmete, siis ajuga. |
s-280
| Hetk kõhklust, siis tõttas ta rõdule. |
s-281
| Helistagu Gunnile! |
s-282
| Muust räägime hiljem. |
s-283
| See kõik pole üldse nii oluline. |
s-284
| Ta jäi hiljaks. |
s-285
| Oma poolele küünitudes nägi ta toahämarusse kaugeneva Maiga selga, Naisel olid kõrvaklapid peas. |
s-286
| Ta kuulas pleierit: Pärt, Tüür, Grünberg ... |
s-287
| Teda hüüda oli täiesti tulutu. |
s-288
| Rõdupiirdel seisis ümar tuhatoosike. |
s-289
| Maiga ei suitsetanud iial toas ega pildunud kunagi konisid alla murule .. |
s-290
| Korteris hakkas pikalt tirisema uksekell. |
s-291
| Armuke või torumees, sel polnud vahet - Maigat polnud enam mõtet oodata. |
s-292
| Kell tiksus. |
s-293
| Imelik, kuidas ahastus saab nii rahulik olla. |
s-294
| Ma ei armasta kedagi ega vihka kedagi, aga ma pean nüüd minema. |
s-295
| Ma pean telefoni juurde saama. |
s-296
| Samal ajal, kui tusane Maiga jälgis riiakalt lobiseva torumehe lihtsaloomulisi mutrioperatsioone köögikraani all, täpselt siis, kui eksalteeritud ja lapsik näitlejannahakatis Aune sõbratari tolmuses teatrigarderoobis sügavalt ohkas ja uuesti töinama puhkes, just siis, kui firma 'Indrikson ja Rappo' kaasomanik Gunnar Frankfurti lennukilt naasnud kommertsdirektorile ütles, et noh, minuti pärast helistab Paul ise, heitis Indrikson kohvri üle tühjuse oma rõdule. |
s-297
| Seejärel klammerdus ta betoonist vaheseina külge ja vinnas tallad rõdupiirdele. |
s-298
| Teoreetiliselt polnud edasine ju midagi erilist: üksainus täpne kehaliigutus ja lõtv maandumine. |
s-299
| Kõrgust kartis ta küll, aga sugugi mitte paaniliselt. |
s-300
| Hea, et keegi ei vahi, mõtles ta. |