s-202
| Treeningutega alustamiseks on kõige sobilikum käimine: liigesed ei saa eriti põrutada ja liikumine vabastab liigkilodest. |
s-203
| Alustada võiks 20-30 minutist iga päev. |
s-204
| Levinud soovitus on: treenida tuleb vähemalt kolm korda nädalas ja mitte vähem kui 30 minutit järjest. |
s-205
| Kindlasti ei ole soovitatav pidada järjest üle kahe treeninguvaba päeva, muidu hakkab organism treeningu positiivset mõju taas kaotama. |
s-206
| 3. |
s-207
| Alustades tuleks harjutada ülepäeviti. |
s-208
| Nii võiks joosta üle päeva, algajad 30 minutit korraga. |
s-209
| Vastupidavuse arenedes võib paari kuu pärast alustada juba pikema (tund või enam) jooksuga kord nädalas. |
s-210
| Läbitud maa pole oluline. |
s-211
| Tähtis on, et organism töötaks. |
s-212
| Algajatel tasub jooksu aega iga päev paari minuti võrra pikendada. |
s-213
| 4. |
s-214
| Jooksu intensiivsus ja maht käivad käsikäes. |
s-215
| Üht neist suurendades tuleb teist vähendada. |
s-216
| Mahtu võib väljendada ajas, distantsis ja kalorites. |
s-217
| 5. |
s-218
| Alusta mõneminutilise soojendusega - sobivad kiirema rütmiga käimine või kerge sörkjooks. |
s-219
| Siis tee 10 minutit venitusharjutusi jooksu põhiraskust kandvatele lihastele. |
s-220
| Ning siis asu treeningu põhiosa kallale. |
s-221
| 6. |
s-222
| Treeningu lõpus ei tohi unustada lõdvestusharjutusi, mille mõte on venitada pingsa töö tõttu lühenenud ning kangeks jäänud sääre-, reie-, tuhara-, selja- ja turjalihaseid. |
s-223
| 7. |
s-224
| Koormust tuleb suurendada tsükliliselt, näiteks 2-3 nädala vältel (mitte üle 10% nädalas). |
s-225
| Seejärel treeni jälle üks nädal kergema koormusega. |
s-226
| 8. |
s-227
| Kui kiiresti joosta? |
s-228
| Parim võimalus koormuse intensiivsuse kontrollimiseks on mõõta südamelöögisagedust või muretseda pulsikell. |
s-229
| Vastupidavusaladel on soovitav harjutada tervislikus treeningtsoonis ehk pulsisagedusel 70 protsenti enda maksimumpulsist. |
s-230
| Noortel tervetel inimestel on sobiv treeningpulss 130-160 lööki minutis. |
s-231
| 9. |
s-232
| Õige treeningupulsi määramiseks kasutata nn. Karvoneni valemit: optimaalne treeningupulss = puhkepulss (220-vanus-puhkepulss) x koormus. |
s-233
| Puhkepulssi tuleks mõõta hommikul pärast ärkamist, normaalne pulsisagedus on umbes 70 lööki minutis. |
s-234
| Koormus on algajatele 0,6, keskmiselt treenitud inimestele 0,65 ja edasijõudnutele 0,7. |
s-235
| 10. |
s-236
| Kui tunned, et samal intensiivsusel on pulsisagedus vähenenud: järelikult on treenitus paranenud. |
s-237
| Siis tuleks aga suurendada treeningu kestust, mitte intensiivsust. |
s-238
| Kalevisse testimisele saabunud, üleeilset kohtumist vahetusmeeste pingi otsal tänavariietes vaadanud 223 cm pikkune grusiin Sergo Atuashvili võib alustuseks mängima hakata Kalevi duubli Rapla ehk BC Kaft Mööbli särgis. |
s-239
| Kalevi presidendi Ivar Valdmaa sõnul on Leedu klubist Alytuse Alita üle tulnud 22aastase grusiiniga kokku lepitud, et ta treenib meeskonna juures kümme päeva, seejärel otsustatakse, kas temaga sõlmitakse ka pikaajalisem leping. |
s-240
| 'Otsust veel pole, aga tundub, et ta hakkab meiega treenima ja võib-olla ka Kraft Mööblis mängima. |
s-241
| Aga see pole veel kindel. |
s-242
| Vaatame, milline on ta suhtumine, tervis.' |
s-243
| AUTORALLI |
s-244
| Markko Märtin võitis Itaalias Bettega memoriaali rallisprindis. |
s-245
| Finaalis alistas ta soomlase Toni Gardemeisteri 3:2. |
s-246
| Subaru Imprezaga kihutanud Märtin alistas Gardemeisteri teises, neljandas ja viiendas sõidus, soomlane võitis esimese ja kolmanda sõidu. |
s-247
| Kiireim sõit oli finaali viimane, kus Märtin läbis lõpuringi rekordilise 49,38ga. |
s-248
| Ka parim koguaeg 2.31,22 kuulus Märtinile. |
s-249
| Poolfinaalis alistas Märtin itaallase Simone Campedelli 2:0, Gardemeister belglase Francois Duvali 2:1. |
s-250
| MALE |
s-251
| Hantõ-Mansiiskis lõppenud maailma karikaturniiril võitis Gata Kamski (USA) finaalis Aleksei Širovi (Hispaania) 2,5:1,5. |
s-252
| Kamski võitis teise partii, ülejäänud lõppesid viigiga. |
s-253
| Seisa sirgelt, kuid samas lõdvestunult, kõht sisse tõmmatud, puusad ja õlad sirged, rind lõdvestunud. |
s-254
| Keha raskus peab olema võrdselt mõlemale jalale kantud. |
s-255
| Lõug pole üles tõstetud, vaid pigem pisut all, jätkates pikka selgroojoont. |
s-256
| Pikk kael aitab vältida skolioosi (kõvera selgroo) tekkimist ja lõdvestada lõualihaseid. |
s-257
| Sirge rühi säilitamiseks kasuta vastaslihaseid selja ülaosas, et abaluid alla ja tahapoole tõmmata, hoides rinnakorvi avatuna, aga mitte ette lükatuna. |
s-258
| Õlad tuleb alati hoida lõdvestunult, nii sportides kui ka igapäevaelus. |
s-259
| Pinge õlgades vähendab liikumise ulatust ja paneb lihaseid kokku tõmbuma. |
s-260
| Kui istud toolil või põrandal, pea silmas õlgu ja alaselga. |
s-261
| Tõmba kõht sisse, et mitte küürutada. |
s-262
| Tõsta puusad üles, et selgroog oleks sirge ning selle alt jookseks joon kuni pealaeni välja. |
s-263
| KÄSIPALL |
s-264
| Eesti meeste käsipallikarika võttis aastaks hoiule HC Chocolate Boys, viigistades finaali eilses korduskohtumises võõrsil HC Kehraga 23:23. |
s-265
| Reedese koduväljakumängu oli Chocolate neljaväravalise vahega võitnud. |
s-266
| Finaalmängud ei meenutanud mingil moel nädalatagust liigakohtumist, milles Chocolate purustas Kehra hullude numbritega 36:18. |
s-267
| 'Selgitasin poistele mängu eel, et me ei hakka neljaväravalist vahet hoidma, vaid läheme võitma,' rääkis Chocolate'i peatreener Riho-Bruno Bramanis eile. |
s-268
| Kui 8:5 ette pääsesime, arvati ometi, et nüüd on kõik kombes! |
s-269
| Kehra viskas seejärel kuus väravat järjest ja juhtis 11:8. |
s-270
| 'Nüüd löödi mõistus pähe ja edasine oli meie kontrolli all,' lausus Bramanis. |
s-271
| 'Oli nende kontrolli all, jah,' tunnistas Kehra peatreener Jüri Lepp. |
s-272
| Võime kaitses tugevad olla, aga kui kiirrünnakud lahenduseta jäävad, mängu ei võida. |
s-273
| Kui esimeses kohtumises tundus, et kiirrünnakud enam kehvemad olla ei saa, siis eile tõestas Kehra, et saavad küll. |
s-274
| Parimad mehed olid taas väravavahid - Chocolate'i Mikola Naum ja Kehra Marius Aleksejev. |
s-275
| Nii jäi skoor mõlemalt poolt tagasihoidlikuks. |
s-276
| Chocolate'i eest viskasid neli väravat Jaanimaa, Martin Noodla, Ego Riener ja Jaanus Rätsep, Kehra poolelt tabas Roman Glinkin 7 ja Janar Mägi 6 korda. |
s-277
| Kolme aasta eest loodud Chocolate Boys võitis karika esimest korda. |
s-278
| 'Ei teagi, kus me karikat hoidma hakkame,' tunnistas Chocolate'i president Tarmo Volt, kes ise oli Põlva Serviti peatreenerina kuuekordne karikavõitja. |
s-279
| Esialgu pean trofee vist sahtlisse pistma. |
s-280
| Rõbinskis said Eesti suusasprinterid hooaja esimesed MK-punktid - Anti Saarepuu lõpetas 16. ja Timo Simonlatser 25. kohal. |
s-281
| 'Väga hea tunne oli pärast ligi aastast pausi veerandfinaalis heidelda,' tunnistas Saarepuu. |
s-282
| Kui mitte millelegi liita midagi, on tulemus märgatav. |
s-283
| Veel mõni aasta tagasi poleks 16. koht Saarepuule sära palgele toonud, kuid raskel ajal on iga punkt rõõmustav. |
s-284
| Viimati pääses Saarepuu veerandfinaali tänavu jaanuaris Otepää MK-etapil. |
s-285
| Siis tabas teda haigus ja vormilangus. |
s-286
| Nüüd liiguvad asjad ülesmäge. |
s-287
| 'Vähemalt loodan, et liiguvad,' sõnas Saarepuu optimistlikul toonil. |
s-288
| Enesetunne on hea, jõudsin pingutada. |
s-289
| Konkurents meeste sprindis on meeletult tihe, väiksemgi ebakõla röövib sekundi ja võimaluse edasi pääseda. |
s-290
| Laskumisel kadus lootus poolfinaalile |
s-291
| Veerandfinaalis püsis Saarepuu pildil ehk norralase Ola Vigen Hattestadi ja venelase Mihhail Devjatjarovi kannul kuni tõusu tipuni, laskumisel jäi aga lootusetult maha. |
s-292
| Kõrvalt vaadates oli selgelt näha, et suusad ei libisenud piisavalt hästi. |
s-293
| 'Eelsõidus olid suusad OK, kuid veerandfinaalis, jah, jäin laskumisel maha,' nõustus Saarepuu. |
s-294
| Kaks meest läksid koos ees, mina sattusin justkui tuulekotti. |
s-295
| Ei imenud neile järgi. |
s-296
| Vahe tuli sisse ja oligi kõik. |
s-297
| Aga tegelikult tegin ma juba stardis taktikalise vea. |
s-298
| Üritasin ette pääseda, kuid ei õnnestunud. |
s-299
| Kokkuvõttes võib öelda: hea, et niigi läks. |
s-300
| Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver arvas, et sprinterid on surnud punktist üle saanud. |
s-301
| Analüüs, miks hooaja algus kesine oli, sundis tegema treeningutes korrektiive. |