s-603
| Eestis osaleb ansambel Raimond Valgre laulukonkursil Tartus. |
s-604
| (PM) |
s-605
| Soome popansambel Bomfunk MC's sihib MTV auhinda |
s-606
| Bomfunk MC's kandideerib esimese Soome ansamblina populaarse muusikakanali MTV Euroopa auhindadele. |
s-607
| Parima uustulnuka kategoorias on Bomfunki rivaalideks Blink 182, Melanie C, Sonique ja Anastasia. |
s-608
| Raymond Ebanksist ja Ismo Lappalaisest koosnev ansambel on viimasel aastal teinud tõelise tähelennu. |
s-609
| Augusti algul tõusis tänavusel Pühajärve Beach Party'lgi osalenud Bomfunk MC'si singel 'Freestyler' koguni Euroopa singlimüügi edetabeli esikohale. |
s-610
| MTV Euroopa muusikaauhindu jagatakse 16. novembril Stockholmis. |
s-611
| (PM) |
s-612
| Ermitaaž eksponeerib esimest korda oma ajaloos autot |
s-613
| Esimest korda oma 200-aastase ajaloo jooksul eksponeerib Peterburis asuv Ermitaazh oma seinte vahel autot - BMW M1 marki masin on tähelepanuväärne selle poolest, et kannab ameerika kuulsaima popkunstniku Andy Warholi käega tehtud maalinguid. |
s-614
| Venemaa kõigi aegade suurimal Warholi-näitusel on väljas esinduslik valik kunstniku töid, millest varasemad pärinevad 1950. ja hilisemad 1980. aastatest. |
s-615
| (PM) |
s-616
| Valitsus otsustas eile hoolimata segastest maaküsimustest panna 250 miljoni kroonise alghinnaga müüki AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) kogu aktsiapaki. |
s-617
| Müüki mineva TOPi kompleksi hulka kuuluvad hotell, kaubanduskeskus, spordirajatised, veespordi- ja puhkekeskus ning jahisadam, mille üle on Tallinna linnaga pikki vaidlusi peetud. |
s-618
| Müüki läheb TOPi 41 547 aktsiat, ühe aktsia alghinnaks on 6017 krooni. |
s-619
| Kultuuriminister Signe Kivi sõnul peab valitsus hoolimata mitmete ärimeeste vastuväidetest alghinda reaalseks. |
s-620
| Samas on TOPi juhatuse esimees Raimo Kägu nii suure hinna saamises pessimistlikul seisukohal. |
s-621
| 'Kuna ma pole omanik, ei ole ma selles osas pädev rääkima, kuid minu arvates on 250 miljonit liiga kõrge hind,' ütles Kägu BNSile. |
s-622
| Kulutuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa on varem öelnud, et valitsus loodab TOPi müügist saada 230 miljonit krooni. |
s-623
| Kivi sõnul on vähetõenäoline, et erastamise hinda võiks mõjutada segadused ettevõttele kuuluva maaga, mis ei ole siiani katastrisse kantud. |
s-624
| 'Maaomandi korrastamine on hetkel pooleli, ent kõik see ei ole omanikule otsuse tegemisel takistuseks,' lausus Kivi. |
s-625
| Ministri kinnitusel on kultuuriministeeriumil plaanis lähiajal Tallinna linnajuhtidega ühise laua taha istuda ja maaomandisse selgust tuua. |
s-626
| 'Seni on TOPi juhtkond püüdnud kaheksa aastat linnaga maa suhtes kokkuleppele jõuda, kuid tulutult,' rääkis Kivi. |
s-627
| Kägu sõnul esitas Tallinna linnavalitsus kevadel TOPi juhatusele ettepanekud firmale kuuluva maa suuruse ja piiride kohta, mille Kägu juhatuse esimehena ka allkirjastas. |
s-628
| Septembri keskel aga selgus, et kevadisi plaane oli oluliselt kärbitud ning mitu objekti oli sealt välja jäetud. |
s-629
| 'Kevadise seisuga võrreldes ei kuulunud meile enam jahisadama kaks kaid ja selle teenindusmaa ning plats, kus talvel aluseid hoitakse,' rääkis Kägu. |
s-630
| Samasid maa-alasid on varem endale soovinud Tallinna linn. |
s-631
| Kägu sõnul tunnistas maa kärpimist ka Tallinna linnaplaneerimise ameti peaspetsialist Margarita Maamägi, kes ei soostunud aga ütlema, kelle käsul seda tehti. |
s-632
| 'Meie arvates on sellised kärped ebaseaduslikud ning vastava kaebusega oleme pöördunud ka Harju maavanema Orm Valtsoni poole, kellelt loodame lähiajal seisukoha saada,' lausus Kägu. |
s-633
| Harju maavalitsuse pressiesindaja Kristina Männi sõnul on maavanem TOPi juhtkonna kaebusega tutvunud, kuid hinnangut sellele veel antud pole. |
s-634
| 'Loodame seda lähipäevadel teha,' lausus Mänd. |
s-635
| Vaidlused viimase riigile kuuluva erastamata ärilise kinnisvaraobjekti Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse erastamise ümber on kestnud juba mitu aastat. |
s-636
| Erastamise vastu on peamiselt olnud ettevõtte praegune juhtkond, kelle arvates teenib TOP peamiselt inimeste huve ja peaks seetõttu jääma riigile. |
s-637
| Valitsuses eile vastu võetud määruse kohaselt on edaspidi lubatud eriotstarbelise kütteõli müümine põllumeestele ja kaluritele kõikides tanklates. |
s-638
| Uue müügikorra kohaselt ei pea müüjad enam pidama müügipäevikut, kuhu märgitakse müüdud kütuse kogus ning selle ostja ja tema allkiri. |
s-639
| Samuti kaob ostjatel vajadus kaasas kanda oma põllutöömasinate või paatide dokumente. |
s-640
| Trahvid liiga väikesed |
s-641
| Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul muudab uus kord põllumeeste elu tunduvalt lihtsamaks, kuid paneb suurema koorma politsei õlule, kelle ülesandeks on kontrollida, et erimärgistatud kütust ei kasutaks tavalised autojuhid, sest siis on tegemist seaduserikkumisega. |
s-642
| ' Niinimetatud sinise kütuse kasutamine mujal kui põllutöömasinates on maksupettus, sest sinine kütus on märkimisväärselt madalama aktsiisiga kui tavaline diislikütus. |
s-643
| Vale kütuse kasutamise eest on seadusega ette nähtud 200-300 päevapalga suurune trahv ehk kuni 13 800 krooni, ' rääkis Padar. |
s-644
| Samas on tema sõnul selline karistus liiga leebe, sest kütuse õigsust kontrollitakse väga vähe ja inimesi selline trahv ei hirmuta. |
s-645
| 'Inglismaal näiteks võib vale kütuse tarbijat karistada kuni 5000 naela ehk rohkem kui 130 000 krooniga, mis sunnib inimesi ka seaduskuulekusele,' lisas Padar. |
s-646
| Kontroll raskendatud |
s-647
| Politseiameti korrakaitseosakonna juhtivinspektori Indrek Sirgi sõnul on politseil kütusekontrolli raske teostada, sest selleks puuduvad eelarves vajalikud summad. |
s-648
| 'Seni oleme seda teinud tolliameti aparatuuriga ja mitte kuigi tihti,' märkis Sirk. |
s-649
| Tema sõnul maksab kütuseproovide võtmiseks vajalik aparatuur kuni 3000 krooni, kuid kalliks teevad selle proovidele esitatud kõrged nõudmised ja kuluv aeg. |
s-650
| 'Kahe aasta taguste arvestuste kohaselt oleks kütuseproovide võtmine, nende analüüsimine ja hoidmine koos selle juurde tehtavate teiste kulutustega läinud aastas maksma mitu miljonit krooni, mida meie eelarves aga pole,' lausus Sirk. |
s-651
| Sellest hoolimata on proovide aktiivne võtmine politseil pidevalt päevakorral, sest seda nõuavad mitmed seadused. |
s-652
| Praegu peetakse läbirääkimisi erinevate asjasse puutuvate ministeeriumidega, leidmaks selleks vajalikku raha. |
s-653
| Eesti Raudtee kätte on jõudnud koopiad kahest sarnasest Valga depoo 147 külmvaguni müügilepingust, milles erineb oluline detail - tehingu hind on ühes variandis 249 900 ja teises 82 950 dollarit. |
s-654
| Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektori Andrus Kuusmanni sõnul on Eesti Raudtee käsutuses praeguseks kaks lepingukoopiat, mis on täiesti ühesugused, välja arvatud tehingumahtude kolmekordne vahe. |
s-655
| Pankrotimenetluses Valga Külmutusvagunite Depoo teenib suurema lepingumahu põhjal tehtud arvutuste kohaselt ühe vaguni müümisega Venemaa raudteekompaniile Resbalt 30 090 krooni, teise, Eesti Raudtee käsutuses oleva koopia andmetel aga vaid 9989 krooni. |
s-656
| Võrdluseks - ühe külmutusvaguni väärtus vanarauana on umbes 20 000 krooni ja depoo pankrotihaldur Heli Ernits on hinnanud vagunipargi väärtust vanaraualähedaseks. |
s-657
| Tasu vagunite eest ei saa depoo siiski mitte rahas, vaid hoopis 7-protsendilise osaluse näol Resbaltile kuuluvas külmvedudefirmas Paritet. |
s-658
| Nii väljendavad kaks kolmekordse suurusevahega tehingumahtu pigem Pariteti 7-protsendilise aktsiaosaluse väärtust. |
s-659
| Depoo tegevjuhi Andrus Kõre sõnul puudub tal info 82 950-kroonise tehingumahuga originaallepingu kohta. |
s-660
| Ka Resbalti ametliku esindaja vagunitehingus Aleksander Kassajevi sõnul on tehingumaht 249 900 dollarit ja originaallepinguid on kaks - üks Valgas Kõre käes ja teine Moskvas Resbalti peamajas. |
s-661
| Õiget lepingut paljundada ja selles olevaid numbreid asendada on Kassajevi sõnul lihtne. |
s-662
| Kes ja miks seda teha võiks, Kassajev ei tea. |
s-663
| Riigiraudtee pole Kuusmanni sõnul näinud vagunite müügilepingu originaali. |
s-664
| 'Meie ei pea otsima kuskilt mingeid lepinguid, Kõre asi on anda need lepingud meile või ajutisele pankrotihaldurile,' lausus Kuusmann. |
s-665
| Kuusmanni hinnangul võisid pooled teha uue lepingu suuremale summale niipea, kui tekkis kära, et esialgne tehingusumma on väga väike. |
s-666
| ' Küsimus on ikkagi selles, kas Pariteti aktsiaid on võimalik ka selle summa (249 900 dollarit - toim) eest müüa. |
s-667
| Meil ja ajutisel pankrotihalduril puudub info selle kohta, milline on Pariteti majandusseis, kui palju see ettevõte dividende maksab ja kui suur on aktsia reaalne hind, ' lausus Kuusmann. |
s-668
| Diilerivahetuse tõttu ei müüdud Eestis eelmisel kuul ühtegi Fordi. |
s-669
| Uue diileri kinnitusel autosid küll müüdi, kuid neid ei jõutud veel ostjatele kätte anda. |
s-670
| Kokku müüdi septembris Eestis 1090 autot, neist 949 olid sõiduautod ja 141 veoautod. |
s-671
| Suurimateks müüjateks kõikide sõiduvahendite kokkuvõttes olid Volkswagen, Toyota ja Peugeot vastavalt 100, 95 ja 95 autoga. |
s-672
| Sõiduautode seas olid suurimad automüüjad Toyota 92, Volkswagen 91 ja Nissan 77 autoga. |
s-673
| Üheksa kuuga on kõige rohkem autosid Eestisse müünud Peugeot, talle järgnevad Volkswagen, Toyota, Nissan, Mazda, Citroën ja Opel. |
s-674
| Peugeot edestab Volkswagenit hetkel 60 autoga, Toyota jääb maha 48 autoga. |
s-675
| Volkswageni müügijuhi Ivar Kulbini kinnitusel on salongis küll pisut vähem inimesi, kuid heale müügile on kaasa aidanud korralik kliendibaas, sest firmad tahavad autoparki täiendada. |
s-676
| Aasta kokkuvõttes on üheksa kuuga müüdud 9283 autot, millest 1296 olid veoautod. |
s-677
| Nii eelmise aasta septembriga kui ka üheksa kuu kokkuvõttes tuleb müük ligi poole suurem. |
s-678
| Möödunud kuul edestas Viking Motors senist suurimat Opeli müüjat Ascarit. |
s-679
| Viking Motorsi müügidirektori Leemet Tamme sõnul aitasid numbrile kaasa ettevõtete suurostud. |
s-680
| Ka järgmisel kuul peaks Opeli tulemus olema päris hea - üle saja auto, seda tänu politseiameti autoostukonkursi võitmisele Ascari ja Carringu poolt, samuti ootab Viking Motorsis ligi 50 autot üleandmist. |
s-681
| Septembris ei müüdud ühtegi Fordi. |
s-682
| Sõiduautomüügis tähendas see Fordile üldises edetabelis langemist 11. kohalt 14. kohale. |
s-683
| AS Info-Auto Fordi autosalongi müügidirektor Toomas Putmaker tõdes, et septembri viimastel päevadel 12 autot küll saabus, kuid statistikas läheb kirja üleandmisaeg, mis on nende autode puhul oktoobris. |
s-684
| Möödunud kuul oli väga tihe rebimine ka kõige enammüüduma automudeli osas. |
s-685
| Nii on Volkswagen Borat/Golfi müüdud 54 autot, Nissan Almerat 46, Toyota Avensist ja Daewoo Lanost 44 autot. |
s-686
| Nõudluse pidev suurenemine viis eile EVP hinna börsil 65 sendini, kuuga on hind kerkinud juba 15 sendi ehk ligi kolmandiku võrra. |
s-687
| Nõudluse suurenemine on seotud üha hoogustuva maaerastamisega. |
s-688
| Rahandusministeeriumi andmeil on erastamisväärtpabereid seni väljastatud 13,95 miljardi EVP krooni eest ja kasutusarvete jääk on vähenenud 1,997 miljardi EVPni. |
s-689
| Ministeeriumi finantsteenuste osakonna nõuniku Uku Hänni hinnangul väljastatakse veel kuni 2002. aasta 1. aprillini, mil lõpeb EVPde kasutustähtaeg, ligikaudu 0,3 miljardit EVPd. |
s-690
| EVPde arv on aasta algusega võrreldes kahanenud ligi poole miljardi krooni võrra, mis põhjustabki nende defitsiiti. |
s-691
| Ka kasutusarvetel olevatele ja veel väljastatavatele EVPdele on müüdavate riigivaradega katet küllaga. |
s-692
| Hänni sõnul jälgib valitsus tähelepanelikult EVP hinnarallit ja teeb vastavalt sellele oma järgmised EVPsid puudutavad otsused. |
s-693
| Hetkel on hinda tasakaalustavaks mehhanismiks metsamaa müük järelmaksuga. |
s-694
| Hänni kinnitusel ostetakse EVP kallinemise tõttu juba praegu 60 protsenti metsamaast sellisel viisil. |
s-695
| Maa eest võib tasuda osade kaupa kuni 50 aasta jooksul. |
s-696
| Kõige enam kaotavad EVP kallinemisega need, kes alles nüüd asuvad väärtpabereid ostma sundüürnikele võimaldatava EVP-laenu katteks. |
s-697
| Kevadega võrreldes peavad EVPde varumisega hiljaks jäänud maksma laenu tagasi ligi kaks korda rohkem. |
s-698
| Hänni sõnul on EVP väärtus olnud kogu oma kehtivusaja jooksul suures kõikumises. |
s-699
| 'EVPde eest kompenseerimine ja kattevara erastamine ei püsinud tasakaalus,' rääkis Hänni. |
s-700
| Hänni kinnitusel jätkub kompenseerimine ka pärast EVPde kasutusaja lõppu. |
s-701
| 'Seda näiteks kas juba rahas või teatud intressiga riigi võlakirjade näol.' |
s-702
| Valitsus kinnitas eile erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muudatused, mille kohaselt langeb ära kohustus kasutada raha vaid omandireformi kulutuste ja läbiviimise katteks. |