| s-503
| Pärnu maavanem Toomas Kivimägi paneb halastamatu diagnoosi: 'Õhuga eelarve viimine tasakaalu.' |
| s-504
| Ent maavanem, kuigi valitsuse esindaja, tõstab Tootsi tänase rahaküsimise toetuseks mõlemad käed, sest selle valla puhul ei kehti omavalitsuste rahastamise üldine valem. |
| s-505
| Vallad paluvad raha |
| s-506
| 'Valitsus peab tunnistama erandeid ja Tootsile abiraha leidma,' on Kivimägi veendunud. |
| s-507
| 'Muidugi, võime kinni panna lasteaia, sauna, veel midagi - aga kas siis oleks elu elamist väärt?' |
| s-508
| Sellist elu ei taha oma kodualevile ka ASi Tootsi Turvas peadirektor Kai Mäeleht. |
| s-509
| Turbatööstuse 415 töötajast elab 300 Tootsis. |
| s-510
| Firma maksis mullu riigile korralikult 17,5 miljonit maksukrooni, kuid vallaasutuste ülalpidamist enda kanda võtta ei suuda. |
| s-511
| 'Kui valitsus raha ei anna, siis ma ei tea, mis saab,' kostab telefonis vaikselt Tootsi vallavanema Kaljo Ahmani hääl. |
| s-512
| 'Kõige hullem, et tahtjaid on palju ja kui ühele antakse, on kohe järgmised ukse taga,' mõistab Ahman valitsuse kitsikust. |
| s-513
| Regionaalminister Toivo Asmer ennustab, et järgmise aasta lõpuks on valitsuse laual 30 omavalitsuse abipalved. |
| s-514
| Paldiski linn tahab juba praegu ligi kuus miljonit, Narva-Jõesuu kaks miljonit krooni. |
| s-515
| Täna postitab palvekirja peaminister Laarile ka Kallaste linnapea Tiit Hilpus, kes küsib 170 000 abikrooni, kuigi sai juba kevadel valitsuselt 250 000 laenuks. |
| s-516
| Loe ka juhtkirja |
| s-517
| Kui Harjumaa valdadele on üksikisiku tulumaksu laekunud 18 miljonit krooni oodatust enam, peavad mitmed Järvamaa omavalitsused tegema kiiresti negatiivsed lisaeelarved. |
| s-518
| 'Nii rasket seisu kui tänavu pole meie omavalitsustel olnud kuus-seitse viimast aastat,' tõdes Järva maavanem Theo Aasa. |
| s-519
| Järvamaa vallad ja linnad on üksikisiku tulumaksu saanud ligi kuus miljonit krooni loodetust vähem. |
| s-520
| 'See on müstika, sest palgad on samal ajal kümnendiku võrra kasvanud,' rääkis Aasa. |
| s-521
| Harjumaal on ühena vähestest poole miljoni tulumaksukrooniga miinuses Kuusalu vald. |
| s-522
| Vallavanem Enn Kirsman usub, et aasta lõpuks kruvib eelarve tulude pool siiski end täis. |
| s-523
| 'Kui järgmisel aastal täidaksid kõik elanikud tuludeklaratsiooni, siis selguksid inimeste tegelikud elukohad ja selgineks omavalitsuste maksubaas - kes kuhu peab maksma,' soovitab Kirsman. |
| s-524
| Rahandusministri nõunik Daniel Vaarik vahendas eile Postimehele oma ministeeriumi konservatiivse prognoosi: omavalitsused võivad tänavu jääda üksikisiku tulumaksu laekumisega kuni 60 miljonit krooni miinusesse. |
| s-525
| Viiemiljonilise eelarvega valla vajutab ka 200 000 kroonine tulumaksu alalaekumine põlvili. |
| s-526
| Valdade tugevdamine haldusterritoriaalse reformi abil on vältimatu |
| s-527
| Paljude valdade ja väikelinnade eelarve peamine allikas - üksikisiku tulumaks - jääb sel aastal loodetust märksa väiksemaks ning küsimärgi alla satub kohaliku elu normaalne jätkumine. |
| s-528
| See sunnib tõsiselt mõtlema, kuidas tuua omavalitsused välja pidevast kõikumisest elu ja surma piiril. |
| s-529
| Kuigi pelk valdade liitmine pole võluvits, mis kõik rikkaks teeb, on see siiski üks võimalus omavalitsuste tugevdamiseks. |
| s-530
| Keerulisest olukorrast väljapääsuks koostavad vallad-linnad negatiivseid lisaeelarveid või pöörduvad abipalvetega valitsuse poole. |
| s-531
| Seal on aga juba teised abipalujad ees. |
| s-532
| Kuid selge on seegi, et valitsuse reservfond ei saa jääda alaliseks magasiaidaks, kust kehval ajal eluspüsimiseks viljapeotäisi poetatakse. |
| s-533
| Võimalik, et möödunud aastal valitud uued võimukandjad sattusid juba esimest, st selle aasta eelarvet koostades vaimustusse väljavaatest asuda kohe valimislubadusi täitma ning hindasid valla või linna tegelikke võimeid üle. |
| s-534
| Samas kimbutavad maksude vilets laekumine ja finantsprobleemid aastast aastasse samu omavalitsusi. |
| s-535
| Hädaliste geograafiline paikneminegi pole üllatus: mida ääremaisem ja väiksem omavalitsus, seda suurem on tõenäosus jääda aasta lõpuks rahamurede küüsi. |
| s-536
| Rääkimata sellest, et ühe elaniku kohta arvestades erinevad juba tehtud prognoosidki kuni kümme korda. |
| s-537
| Ometi peab väike, paari-kolme tuhande elanikuga vald või linn täitma üldjoontes samu ülesandeid, mis on kümne või viieteistkümne tuhande elanikuga omavalitsuse ees. |
| s-538
| Teatud kulud, alates vallavalitsusest kuni kohaliku koolini, tuleb katta igal juhul. |
| s-539
| Eesti maksusüsteem on selline, et omavalitsuste sissetulekud sõltuvad suurel määral sealsete elanike jõukusest. |
| s-540
| Tulusid saab küll ühtlustada, kuid osad vallad jäävad paratamatult ikkagi vaesemaks kui teised ning on ka neid, kes ei saagi kuidagi oma tuludega toime tulla. |
| s-541
| Mingit leevendust võib pakkuda väiksemate ja nõrgemate valdade liitumine, mis annaks lootust suurema eelarve abil ja kokkuhoiu arvel senisest paremini toime tulla. |
| s-542
| Kuni aga kehtib liberaalse haldusterritoriaalse reformi põhimõte ja vallad liituvad vabatahtlikkuse alusel, võiks valitsus hädatoetuste jagamise üle otsustamisel usaldada kohapealseid olusid tundvate maavanemate arvamust. |
| s-543
| Valitsus ja eriti siseministeerium on näidanud Kohtla-Järvel lapsendatud tüdrukule Eesti kodakondsusest keeldumise skandaalis üles täielikku saamatust. |
| s-544
| Riik tõukab ametnike kätega jätkuvalt oma kodakondsete hulgast ära väikest tüdrukut, kes lõpuks ometi on leidnud endale uued vanemad tublis Eesti peres. |
| s-545
| Siseminister Tarmo Loodus on selles lapseskandaalis käitunud nagu hübriid peata kanast ja argpükslikust parteisõdurist, kes lubab suure suuga asja korda ajada, udutab nii lapse vanematele saadetud kirjas kui ka Riigikogus esinedes, ja ei tee tegelikult midagi, sest kodakondsusseadus on risti tee peal ees. |
| s-546
| Loodus andis küll väidetavalt kodakondsusameti juhile korralduse lapse passiasi kohe ära korraldada, kuid kodakondsusameti teatel neil sellist korraldust pole. |
| s-547
| Pole tähtis, kumb pool valetab ja üritab probleemi teise kaela veeretada, kuid on täiesti talumatu, et nende valede hammasrataste vahele on jäänud laps. |
| s-548
| Vajalikku seadusemuutust ei julge aga Mart Laari juhitud valitsus ilmselt nõuda, sest see võiks vihastada Isamaaliidu tiiba, kes unistab tõupuhtast Eestist ja vaatleb kodakondsusseadust püha ja puutumatuna. |
| s-549
| Häbi on sellise valitsuse pärast. |
| s-550
| Vanemuise teatris esietendunud 'Tuhkatriinu' tõestab, et teatril on suurepärane karakterballeti koosseis |
| s-551
| Kati Murutar |
| s-552
| (aja)kirjanik |
| s-553
| Muinasjuttudega on selline lugu, et kui tahes täis kasvanud täiskasvanu ei saa iial öelda, et ta on neid juba näinud või lugenud. |
| s-554
| 'Tuhkatriinut' on kirjutatud mitu versiooni, lavastatud loendamatuid kordi. |
| s-555
| Vanemuises esietendunud 'Tuhkatriinule' on lavastaja ja koreograaf Ülo Vilimaa oma elu- ja tantsijakogemusele tuginedes lisanud ootamatuid tahke. |
| s-556
| Tavalises 'Tuhkatriinus' sigatseb võõrasema koos kasuõdedega orvukese kallal siis, kui tema isa pole kodus. |
| s-557
| Vilimaa on uudsena isa kuju sisse toonud - ja seda vägagi kandvalt ja põhjendatult. |
| s-558
| Tuhvlialuse isa haleda käekäigu järgi näeb Tuhkatriinu, kui vale on kogu maailm, kui mehel ei lasta olla Mees, vaid pühitakse temaga põrandat. |
| s-559
| Samuti on loodud Ülim Ema, kes saadab teispoolsusest oma last kõikjal ja kõigiti ning õpetab talle nähtamatu maailma tunnetamist, nii et laps ei saa arugi, kustkohast talle eksistentsiaalsed äratundmised tulid. |
| s-560
| Avastusena annab Vanemuise versioon ka printsile vanemad, seega inimlikkuse. |
| s-561
| Prints pole abstraktne prints, vaid poiss, kes pole veel vanemate selja tagant välja tulnud. |
| s-562
| Ta on poiss, kellest saab mees, kui armastav naine asub tema ja vanemate vahele, armastab ta meheks ja vabastab ülemäärasest seotusest vanematega. |
| s-563
| Head karakterrollid |
| s-564
| Vilimaa on oma esimese täispika klassikalise balleti lavastuse viimse kui pisiasja täitnud sümbolite ja kujunditega, igale zhestile ja liikumismustrile andnud müstilise tagapõhja. |
| s-565
| Elamuse saab kätte Mare Tommingase loodud külluslikest kostüümidest, mille kontrastsus muusikaga näitab, et kunstnik on neid luues hulganisti vallatut lusti saanud. |
| s-566
| Vilimaa 'Tuhkatriinu' tõestab, et Vanemuisel on väga hea karakterballeti koosseis. |
| s-567
| See on kindlasti ka üks põhjusi, miks koreograafiakoolist tahetakse järjest rohkem ühineda Tartu, mitte Tallinna balletitrupiga. |
| s-568
| Täielik õnnestumine on Oleg Titovi tantsitud võõrasema. |
| s-569
| Mees naerab võõrasema, iseenda, mees- ja naissoo ja inimkonna väiklasemate omaduste üle. |
| s-570
| Maitsekalt ja stiilselt. |
| s-571
| Jääb vaid oodata, kas ja kuidas Ita Ever mängib sellist kuningas Leari, keda ükski mees pole suutnud mängida. |
| s-572
| Mõlemad kasuõed on toredad. |
| s-573
| Iseäranis äärmuslikku groteski astunud Jelena Karpova, kes on varem olnud pigem Tuhkatriinu kanti õrnuke romantik. |
| s-574
| Nüüd tantsib ta mõnuga iseenda vastandit. |
| s-575
| Kui keegi naljamees taipaks korraldada siitkandi kauneimate käte konkursi, võidaks selle konkurentsitult Marika Aidla. |
| s-576
| Veel üks 'Tuhkatriinu' |
| s-577
| Teatrimajast oli kuulda, et printsi pärast kardeti enne muinasjutu lavale saamist kõige rohkem. |
| s-578
| Sest Martin Otsal polnud üldse lavakogemust, oli teine hoopis sõjaväes. |
| s-579
| Mare Tommingase töö on temast teinud äärmiselt sümpaatse ja inimliku printsi, kelle verbaalselt öeldud fraas kutsub esile publiku kõige heatahtlikuma naerupahvaku. |
| s-580
| Mul on hea meel, et minu tütarde silme ette jääb Tuhkatriinu, kel on Luana Georgi välimus ja olemus. |
| s-581
| Et lavastaja Ema kuju finaalis raami tagasi ei suru. |
| s-582
| Ja et nooruke armastajapaar viib Tuhkatriinu kingakesed Ema jalge ette. |
| s-583
| Nagu altarile. |
| s-584
| Näis, kuidas astub neisse kingakestesse see Tuhkatriinu, kes jõuab novembris lavale Ida tantsukooli versioonis, mille lavastab Oleg Titov. |
| s-585
| Ülo Vilimaa järgmine etendus on 8. oktoobril kell 12 Vanemuise teatris |
| s-586
| Nobelistist kirjaniku Samuel Becketti nime seostatakse enamasti Iiri- või Prantsusmaaga. |
| s-587
| Iirimaal veetis ta suure osa oma elust ning prantsuse keeles pani ta esmalt kirja suure osa oma kirjatöödest. |
| s-588
| Becketti põgusatest suhetest Saksamaaga teatakse aga teatriilmas vähe. |
| s-589
| Sakslased võtsid nõuks seda viga parandada ning korraldasid Berliinis üle kahe nädala kestnud esimese rahvusvahelise Becketti-festivali. |
| s-590
| Pühapäeval lõppenud teatrifestivalil näidati umbes tosinat Becketti-lavastust, millest mõnedki etendusid üpris tavapäratutes paikades - näiteks endises Ida-Saksa riigipangas ja koguni vangimajas. |
| s-591
| Becketti elus oli kaks Berliini-perioodi. |
| s-592
| Esimest korda veetis ta seal kuus kuud aastail 1936-1937, kui võim oli kindlalt juba natside kätes. |
| s-593
| Ja teist korda 1960.-1970. aastatel, kui Lääne-Berliin oli - tolleaegse Iiri suursaadiku sõnu tarvitades - nagu saareke keset ükskõiksuse ja loiduse merd. |
| s-594
| Becketti ilmselt kõige tuntum näidend 'Godot'd oodates', mis esietendus 1953. aastal Pariisis, jõudis juba paari kuu möödudes Berliini lavadele, kus see suure menuga vastu võeti. |
| s-595
| Õige pea mängiti 'Godot'd' aga juba ligi 40 teatris üle Saksamaa, kusjuures üheks mängupaigaks oli ka Wuppertali vangla. |
| s-596
| Ajaloolist paralleeli silmas pidades esitati nüüd Berliini teatrifestivalil kuulsa kirjaniku 'Lõppmäng' just Tegeli lennujaama lähedale jäävas vangimajas. |
| s-597
| Eesti showtrupp võitis Venemaa telekonkursil esikoha |
| s-598
| Tallinna Lindakivi kultuurikeskuse show-trupp IRIS on võitnud Moskvas rahvusvahelisel telekonkursil 'Utrennaja svezda' ('Hommikutäht') vokaalansamblite arvestuses esikoha. |
| s-599
| Võit on tähelepanuväärne, sest telekanal OPT transleerib konkurssi üle terve Venemaa. |
| s-600
| 1992. aastal võitis sama konkursi Narva tantsukollektiiv 'Ulitshnõi balet Tänavaballett'). |
| s-601
| Pooleteise aasta pärast ootab IRISt ees sama konkursi superfinaal. |
| s-602
| Lisaks on IRIS kutsutud juba rahvusvahelisele konkursile Jerevani. |