| s-403
| Ameerika alustas ränkadest vastasseisudest rahvuslikul pinnal ja töötas läbi vere, pisarate ja seadusloome tänase rassiliselt, usuliselt ja rahvuslikult tolerantse riigini, kus ameeriklast määratletakse kodakondsuse alusel. |
| s-404
| Selle aluseks on nüüd kultuur, mitte riik oma karistusaparaadiga. |
| s-405
| Mitte ainult juhtivad meediaväljaanded, vaid ka poliitilised institutsioonid ja erakompaniid ei liigita inimesi rassilisel, rahvuslikul või usulisel alusel. |
| s-406
| Loomulikult esineb tavaelus selle kultuurireegli rikkumist, kuid nii riigi kui ka eraasutuse tasandil viib rassiline, rahvuslik või usuline segregeerimine suure tõenäosusega kohtuprotsessini, kus tuleb sellise käitumise eest kanda ränka karistust. |
| s-407
| Poliitikud ja tööandjad |
| s-408
| Kultuuri ei kujunda teadliku tegevusega mitte reakodanik, vaid eliit. |
| s-409
| Eliit on nii riiklike kui eraasutuste eesotsas ja tal on otsustav mõju ka Eestis. |
| s-410
| Avaliku arvamuse kujundamisel on suur tegur ka neljas võim, ajakirjandus. |
| s-411
| Loomulikult on veelgi olulisem roll tolerantse harmoonilise ühiskonna kujundamisel poliitikutel, kes on seadusloome ja eriti täidesaatva tegevusega suuremad kultuuri kujundajad kui meedia. |
| s-412
| Kõige vahetumalt teeb seda aga tööandja, kes teostab kas rahvuslikku segregatsiooni või maksimeerib ettevõtte kasumit. |
| s-413
| Harmoonilise ühiskonna kujundamisel on Ameerika lahendanud kõige raskema probleemi - eri rasside ja rahvuste integreerimise - tugeva kultuurilise baasiga, kus inimeste rahvuslik jaotamine on lubamatu ühiskonna kõigil tasandeil ja halvaks tooniks inimestevahelises suhtlemises. |
| s-414
| Terve advokaatide grupp jälgib teraselt, et segregatsiooni ei toimuks ning pakub oma teenust iga seesuguse juhtumi avastamisel. |
| s-415
| Eesti inimene, tulles nõukogude rezhiimi rahvusliku nivelleerimise seisundist, võitles õigustatult rahvuse kestmajäämise eest. |
| s-416
| Eliit hoomas seda rahvusliku eksistentsi küsimust ja viis rahva laulva revolutsiooni kaudu taasiseseisvumiseni. |
| s-417
| Rääkides täna integratsioonist, on vaja selgelt näha just eliidi ja selle juhitud riiklike ja eraasutuste osa tolerantse ja rahvuslikul alusel mittesegregeeriva kultuuri kujundamisel. |
| s-418
| Kui eestlasel, kes on abielus mittekodanikuga, on raskusi oma lapse registreerimisel Eesti kodanikuks, siis see on riikliku tegevuse, mitte reakodaniku suhtumise probleem. |
| s-419
| Kui firma juht võib selekteerida rahvuslikul alusel töötajaid ja puudub õiguslik alus sellist käitumist korrigeerida, siis ei ole see samuti reakodaniku suhtumise probleem. |
| s-420
| Asi puudutab eliidi gruppe, kellel on võimu tagada Eestis tsiviilühiskonna kujundamist. |
| s-421
| Diskussioon tavakodaniku tasandil ei ole konstruktiivne, kuna siin leiab kõiki võimalikke arvamusi igas riigis. |
| s-422
| Numbrid ja sotsioloogia |
| s-423
| Avaliku arvamuse uuringute kvaliteet ja nende alusel esitatavad numbrid ei ole veel sotsioloogia. |
| s-424
| Sotsioloogia eeldab andmeanalüüsi. |
| s-425
| Eestlaste suhtumise puhul mitte-eestlaste lahkumisse on tegemist sotsioloogilise uuringuga ja ühte protsenti ei saa võtta välja teiste küsimuste kontekstist. |
| s-426
| Ükski teadlane-sotsioloog ei opereeri mingit nähtust kirjeldades üksiku protsendiga. |
| s-427
| Mida väljendasid 46% eestlastest, kes nõustusid väitega, et mitte-eestlaste lahkumine oleks kasulik? |
| s-428
| Kindlasti mitte puhta tõu paleuse tagamist, rahvusriiki kui ideaali või mitte-eestlastesse vaenulikku hoiakut. |
| s-429
| See oli lihtne vastus lihtsale küsimusele. |
| s-430
| Sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia klassika on tõestanud, et üksik arvamus võib olla väga pindmine nähtus ja sellest hoiakuni on pikk tee. |
| s-431
| Hoiakust tegudeni on aga veelgi suurem maa. |
| s-432
| Võtame lähimineviku, kus eestlaste ja venelaste (mitte-eestlaste enamiku) suhted olid äärmiselt pingestatud pea kõigil tasandeil. |
| s-433
| Ometi suutsime isegi rahvussuhete teravnemise kõrgperioodil hoiduda verevalamisest, mis praktiliselt kõigi NSV Liidust lahkuvate naabrite juures aset leidis. |
| s-434
| Praegu näeme selgelt argielu tasandil suure osa mitte-eestlaste ja eestlaste suhtlemist olmeküsimuste lahendamisel, äritegevuses ja nüüd isegi poliitikute seas. |
| s-435
| Vastus ühele küsimusele ei ole veel hoiak. |
| s-436
| Andkem uurijatele aega teha sügavam analüüs ja näidata küsimuste komplekssema analüüsi alusel seda küsitletute osa, kelle puhul on tegemist hoiakuga. |
| s-437
| Ka hoiaku puhul tuleb näha, mis on selle taga. |
| s-438
| Kas hoiakud kujunevad argielu tasandil või on nad suuresti riigi ja eraasutuste tegevuse tulemus? |
| s-439
| Siin on oma koht massikommunikatsioonil. |
| s-440
| Ameerikas on enamik vägivallatsejaid ja nende ohvreid mitte-valged. |
| s-441
| Ometi ei teata telediktor või lehe reporter, et see oli musta rassi, kollase rassi või iiri, saksa jne päritolu. |
| s-442
| Ka tavasuhtluses jagame inimesi headeks-halbadeks, ausateks-ebaausateks, otsekohesteks-keerutajateks jne. |
| s-443
| Harva suhtub meist keegi a priori inimesesse, kellega suhtleb, tema rahvuse alusel. |
| s-444
| Julgen arvata, et eliidi tegevus, tagamaks harmoonilist Eestit ja kultuuri, kus rahvuslik diskrimineerimine leiaks taunimist nii õiguslike vahendite kui ka riigi ja eraasutuste poolt, jääb maha argielu rahvussuhete tolerantsusest. |
| s-445
| Miks panna pahaks reakodaniku kahtlevat suhtumist mitte-eestlastesse, kui riiklikul tasemel ei ole selget poliitilist otsust, et mitte-eestlased, kes olid siin aastal 1992, integreeritakse Eesti ühiskonda? |
| s-446
| Või millised on näiteks seadused, mille alusel mitte-eestlane saab vaidlustada tööalast diskrimineerimist? |
| s-447
| Võibolla see tegelik seisund on osaliselt ka tavaarvamuse taga, et mitte-eestlased ei ole Eestile vajalikud. |
| s-448
| Sotsiaal-klassiline hoiak |
| s-449
| Ameerika sotsioloog Wilson tõestas, et tänasel rassilisel segregatsioonil Ameerikas on sotsiaal-klassiline iseloom. |
| s-450
| See tähendab, et tegelikult suhtutakse näiteks mustanahalistesse vastavalt nende seisundile ja neile omastele käitumismallidele. |
| s-451
| Inglismaal näitab ainuüksi keelepruuk, kuhu kihti inimene kuulub. |
| s-452
| Lihtsalt öeldes võib oletada, et enamik eestlastest väljendab mitte-eestlastest rääkides sotsiaal-klassilist, mitte etnilist hoiakut. |
| s-453
| Kõigepealt on mitte-eestlased reeglina tulnud maalt või väikelinnast ning kannavad oma käitumises migrandi ja alamkihi malle. |
| s-454
| Edasi on nad paigutunud ebaproportsionaalselt erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. |
| s-455
| Paraku on seesama sotsiaalne diferentseerumine leidnud aset ka eestlaste eneste seas ja integratsioon toimub mingil määral rahvuslikku erinevust eirates sotsiaalsete kihtide tasandil. |
| s-456
| Tänavu istus Tartu Ülikoolis lisaks 15 riigieelarvelisele kohale koolipinki poolteist korda rohkem tasulistel kohtadel suhtekorraldusharidust nõutavaid noori inimesi, avatud ülikoolis veel samapalju. |
| s-457
| Paratamatult tekib küsimus, kas neile kõigile jätkub töökohti. |
| s-458
| Tööpõld laieneb |
| s-459
| Arvan, et ei õhuta tühje lootusi, öeldes, et Eesti vajab haritud kommunikatsioonispetsialiste. |
| s-460
| Suhtekorralduslik tööpõld on plahvatuslikult suurenenud. |
| s-461
| Ettevõtted seavad kasumi kõrval eesmärgiks kestmise, teadmiste kõrval muutub oluliseks tundetarkus, emotsioonide turg kasvab kiiremini kui asjastatud kaupade turg. |
| s-462
| Ühiskond ise muutub avatumaks ja avalikkuse toetuseta ei saa toimida ei riik ega eraettevõte. |
| s-463
| Globaalsete korporatsioonide kasutatav raha on suurem kui Eesti riigi eelarve, nende oskusteave turumajanduses aastatega kogutud. |
| s-464
| Sageli võtab erafirma enda kanda osa riigi ülesannetest, toetab seal, kus riik hakkama ei saa. |
| s-465
| Seega esitab ühiskond suhtekorraldusele uusi ja keerulisi nõudmisi, millega ei saa hakkama inimene, kel erialaseid teadmisi asendab soov hästi teenida, ennast eksponeerida ja suhelda. |
| s-466
| Spetsialiste vajatakse |
| s-467
| Ma ei näe veel niipea võimalust, et suhtekorralduse põhitehnikaid õppinud spetsialistid ei leiaks tööd tehnilisel ja müügitasandil. |
| s-468
| Ning et ühiskonnaanalüüsi ja strateegilise kommunikatsiooni oskusi õppinud spetsialiste ei vajataks tippjuhtide seas. |
| s-469
| Paraku ei saa siin aga juttugi olla spetsialistist, kes ühel päeval lihtsalt hakkab suhtekorraldajaks. |
| s-470
| Põhjanaabrid Soomes ja Rootsis ei taha kasutada endast kõneldes terminit 'suhtekorraldaja'. |
| s-471
| See sõna on devalveerunud mitteharitud kolleegide tõttu. |
| s-472
| Enamik tipptegijaid nimetab end kommunikatsioonispetsialistiks. |
| s-473
| Nii arvangi, et noored kolleegid suhtekorraldajatena tööd ei saa. |
| s-474
| Loodan, et neist saavad tublid tegijad otsustamise tasandil, kommunikatsioonijuhtidena. |
| s-475
| Poliitilise kultuuri nähtuste puhul ei tohiks ei reakodanike ega eliidi rolli alahinnata. |
| s-476
| Demokraatial põhineva poliitilise kultuuri aluseks on ühiskonnas valitsevad hoiakud, millelt kasvab välja ja mida mõjutab eliidi tegevus. |
| s-477
| Öeldu kehtib ka Eesti kohta, sh riigi rahvuspoliitika kohta, mille keskseks küsimuseks on praegu üleminek etniliselt rahvusriikluselt poliitilisele rahvusriiklusele. |
| s-478
| Selles mõttes on Eesti poliitiline eliit valitsuse integratsiooniprogrammiga astunud rahva hoiakutest sammu ettepoole. |
| s-479
| Iris Pettai |
| s-480
| Avatud Ühiskonna Instituudi projektijuht |
| s-481
| Võib ju tunduda, et just eliit on võimas vedur, mis ühiskonda enda järel veab, ja reakodanikud hall mass, mis laseb end vagunites tuimalt järel lohistada. |
| s-482
| Kahtlemata loob eliit uusi ideid ning algatab mõtlemis- ja käitumiskultuure. |
| s-483
| Kuid ideest tulemuseni on väga pikk tee. |
| s-484
| Eriti kui on vaja muuta ühiskonna mõtlemiskultuuri. |
| s-485
| Ka vapustavalt hea idee elluviimiseks on vaja suurt hulka katsetajaid-kasutajaid. |
| s-486
| Parim katsetaja-kasutaja ongi reakodanik, kes uuest ideest selekteerib välja nn töötava osa ja juurutab selle igapäevases elus. |
| s-487
| Seega kujundavad kultuuri nii reakodanik kui eliit. |
| s-488
| Loomingulised peavad omal kombel olema aga mõlemad. |
| s-489
| Raskesse rahalisse seisu sattunud vallad ja väikelinnad paluvad valitsuselt kriisiabiks miljoneid kroone |
| s-490
| Tootsi väikeasula õpilased pidid eile hämara söökla lõunalauas leppima vaid võileibadega, sest võlapöörisesse kukkunud vald ei suuda enam maksta kooli ja lasteaia elektri ja kütte eest. |
| s-491
| Kunagise turbaimpeeriumi pealinn Tootsi on üks paljudest viletsasse seisu sattunud omavalitsustest, kes nüüd näevad valitsuse reservfondis, regionaalarengu sihtasutuses või eelarvevälises omandireformi fondis viimast õlekõrt, mis nad võlgade keerisest kindlale pinnale välja tõmbaks. |
| s-492
| Esmaspäevast elektri ja kütteta jäänud lasteaed ja põhikool Tootsi aleviku keskuses on sealse suurima tööandja ASi Tootsi Turvas vastukäik mullu kevadest kogunenud valla võlakoormale ja maksmata arvetele, mis nüüdseks on kasvanud miljoni krooni piirist kõrgemale. |
| s-493
| Abipalve Tallinna |
| s-494
| 'Meie tulubaas ei tule kasvavatele kulutustele järele,' sõnastas vallavanem Kaljo Ahman oma suure mure. |
| s-495
| Lasteaed, kool, hooldekodu, spordikompleks, raamatukogu, saun ja muusikakool võtavad viie ja poole miljoni kroonise eelarvega valla kuludest ligi 70%. |
| s-496
| Eile hommikul jäid elektrivalguseta, hämaras lasteaias lapsed hommikusöögita, sest pliidid ei tööta, lõunaks tõid kokad neile ja põhikooli õpilastele lauale vaid piima ja võileivad. |
| s-497
| 'Õnneks pole ilmad veel nii külmad ega pimedad, praegu saame ka elektri ja kütteta hakkama,' ütles lasteaia juhataja Maire Klemmer. |
| s-498
| Mõned algklasside õpilased istusid eile tundides siiski juba jopedes. |
| s-499
| Täna faksib Ahman 1150 vallaelaniku nimel murekirja Tallinna, äsjarenoveeritud Stenbocki majja, kus see eredalt valgustatud eesruumis peaminister Mart Laari sekretäri faksist välja vonkleb. |
| s-500
| 'Vajame kolm miljonit krooni vanade võlgade kustutamiseks ja siis igal aastal täiendavalt poolteist miljonit riigi toetust,' avas Ahman palvekirja sisu. |
| s-501
| Kolm miljonit krooni on sama palju kui vallavolikogu kirjutas selle aasta eelarvesse reale 'toetused riigiasutustelt', sest jäi uskuma ministrite lubadusi. |
| s-502
| 'Raha kui sellist ei ole lubanud keegi, aga regionaalminister Asmer ütles aasta tagasi, et kindlasti tuleb Tootsi probleem lahendada ja eelmine minister Peep Aru lubas seda samuti,' selgitab Ahman kolmemiljonilise eelarveaugu sünnilugu. |