Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 307 - 406 of 1199 • previousnext

s-307 Veel nähtub ülikooli senati protokollidest, et juba 1637. aastal on ülikooli trükikoda töötanud Jost Schütte majas Rüütli ja Munga tänava nurgal, praegu rajatava spordimuuseumi kohal (Rüütli 19).
s-308 1640. aastal sai ülikool trükikojale oma, kivist maja rootsi pastoraadi kõrvale.
s-309 Seda kohta tähistabki praegu kivist raamat ülikooli vana kohviku õuel.
s-310 Rootsi-Vene sõja ajal (1656-1661), kui ülikoolis katkes õppetöö, olid ülikooli trükikoja seadmed ja raamatud sissemüürituna peidus Maarja kirikus altari läheduses.
s-311 Ülikoolile on õppe- ja teaduskirjandust trükitud mitmel pool linnas, ka tolleaegses peahoones.
s-312 Praegu seisab selle hoone vundamendil vana arestimaja.
s-313 Peahoonesse polevat trükikoda siiski hästi sobinud: lakkamatu askeldamine ja trükiving olevat häirinud õppetööd.
s-314 Viimane rootsiaegse Tartu ülikooli trükikoja töökoht oli Maarja kiriku õue peal koolimajas (ülikooli praeguse peahoone taga).
s-315 Kirik olevat kandnud hoolt ka trükikoja eest.
s-316 1699, Põhjasõja eelõhtul, viidi ülikool Tartust Pärnusse.
s-317 Loomulikult viidi kaasa ka trükikoda, raamatukogu ja arhiiv.
s-318 1710. aastal lahkus ülikool pealetungivate Vene vägede eest Rootsi.
s-319 Nooruk sai peksa ja jäi varast ilma
s-320 Laupäeva õhtul kell 23 teatati politseisse, et raudteejaama lähedal pargis olid kolm noormeest Kastani bussipeatuses läinud kallale 17-aastase noorukile.
s-321 Teda peksti ja võeti ära Nokia mobiiltelefon ning sadakond krooni.
s-322 Mehelt võeti nahktagi
s-323 Pühapäeva varahommikul kell 4 kutsuti politsei Riia mäele.
s-324 Seal ühes ärihoovis olid noorelt mehelt ära võetud nahktagi ja käekell.
s-325 Võõrad ronisid lastehaiglasse
s-326 Pühapäeva hilisõhtul enne keskööd märkas Lunini tänava lastehaigla õde kahte meest läbi akna majja ronimas.
s-327 Naine teavitas asjast ESS Lõuna turvameest, viimane omakorda politseid.
s-328 Sissetungijad pistsid põgenema, kuid politsei sai nad kätte.
s-329 Tabatud, 36-aastane Allan ja 39-aastane Vladimir, on politseile hästi tuntud.
s-330 Tabati keskealine rattavaras
s-331 Teisipäeval kell 15.44 kutsuti politsei Anne tänava viiekorruselise maja juurde: rattavaras on kätte saadud.
s-332 Tabatu, 50-aastane mees, seletas, et oli näinud valveta ja lukustamata ratast seina ääres ning otsustanud selle oma keldrisse varaste eest varju viia.
s-333 Naine leidis oma mehe poonuna
s-334 Teisipäeval kell 16 leidis noor naine Luunja vallas Kavastu külas oma mehe poonuna.
s-335 Võõra vägivalla märke polnud.
s-336 Politsei pressiesindaja kinnitusel oli mees oma eluga ise hüvasti jätnud.
s-337 Purjus juht rammis veokit
s-338 Teisipäeval kell 18.20 kihutas joobnud 35-aastane Meelis Konksi oma Mazdaga Kaare tänavas seisnud MAZi veoki esiosa alla.
s-339 Politsei pressiesindaja andmeil oli mees isegi pärast avariid vaielnud, et tema pole purjus.
s-340 Politsei viis mehe arestimaja kainestuskambrisse välja magama.
s-341 Asotsiaalid ründasid noorukit
s-342 Teisipäeval kell 18.30 helistas bussijaamast politseisse 18-aastane nooruk ja ütles, et tema juurde olid tulnud kaks joobnud asotsiaali ning nõudnud raha.
s-343 Ründajad võtsid ära suitsupaki, tikud ja helikasseti.
s-344 Politsei sai ründajad koos äravõetud asjadega kätte.
s-345 Asotsiaalid viidi enne karistuse määramist kainestuskambrisse välja magama.
s-346 Vanemad ajasid lapse kodust välja
s-347 Teisipäeval kell 19.14 viis noorsoopolitsei turvakodusse 10-aastase poisi, kes kurtis, et vanemad olid teda peksnud ja ta kodust välja ajanud.
s-348 Asjaga tegeleb noorsoopolitsei.
s-349 Pussitamine Roosi tänavas
s-350 Eile öösel kell 1.31 kutsuti kiirabi Roosi tänava korterisse, kus oli pussitatud üht noormeest.
s-351 Haavatu viidi traumapunkti.
s-352 Politsei leidis korterist kolm noort meest ja ühe naise, selgus ka, kes oli noaga vehkinud.
s-353 Siis aga teatati politseile, et ohver ei süüdista juhtunus kedagi.
s-354 Ma ei ole põhimõtteliselt haldusreformi vastu, kuid see tuleb siiski arukalt ja targalt läbi viia ja ka elanike arvamusi arvestada.
s-355 Seetõttu kutsungi kõiki Eestimaa elanikke, eelkõige maaelanikke, üles oma sõna sekka ütlema.
s-356 Minge oma valla- ja linnavalitsusse ja öelge välja, mida te asjast arvate, sest haldusreform ei puuduta ju mitte ainult omavalitsustes töötavaid ametnikke, vaid lõpptulemusena ikkagi elanikkonnale pakutava teenuse kättesaadavust, seega meid kõiki.
s-357 Kui valitsus otsustab haldusreformi läbiviimiseks võtta aluseks 15 + 5 mudeli, siis on see kõike muud, kui arvestamine oma maa rahvaga.
s-358 Noorte äravool suureneb siis veelgi ja maale jääb eakas elanikkond, kes pole harjunud rändama, ja pole nagu vajadustki.
s-359 Hiljuti kirjutasid lehed, et paljud maakauplused ei vasta euronõuetele ja suletakse, paneme vallamajad ja rahvamajad ja lasteaiad ja koolid ka kinni, sest sinna ei jätku varsti inimesi.
s-360 On suur vahe, kas minna leiba ostma kohalikku külapoodi ja ajada asju kohalikus vallamajas või sõita maakonnakeskusesse.
s-361 Vaevalt, et üksikud ametnikud, kes siis ametisse jäävad, kõiki asjatoimetusi ajama hakkavad, juba puhtfüüsiliselt käib see üle jõu.
s-362 Ja väita, et internet tulevikus ametiasutustes käimist asendama hakkab, on eluvõõras.
s-363 Kui just valitsusel ei ole plaanis haldusreformi käigus igasse maaperesse tasuta arvuti kinkida.
s-364 Pole mõnel raadiotki, telerist rääkimata.
s-365 Netist ei tea paljud üldse midagi.
s-366 Paar päeva tagasi käisin ma ühes Võrumaa majapidamises, kus elab kaks pensionäri ja nende suhtumine Eesti Vabariiki oli halb, väga halb.
s-367 'See ei ole selline Eesti Vabariik, mida me igatsesime ja ootasime kui valget laeva.'
s-368 See eelmine, sotsialistlik kord oli nende silmis rohkem hinnas, sest siis jagus inimestel vähemalt tööd.
s-369 Väga murelikud olid nad Eestimaa tuleviku pärast ja see pole ainus pere, kes nii mõtleb.
s-370 Tahan rõhuda valitsuse südametunnistusele vanasõnaga - üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
s-371 Kutsun Eesti elanikke üles oma arvamust avaldama.
s-372 Tehke seda, sest pärast on hilja kiruda.
s-373 Veel ei ole pöördumatult hilja.
s-374 Jagan Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi arvamust, et regionaalminister on viimane mees, kes saab seda välja öelda.
s-375 Eelmistel olümpiamängudel läks eestlastel kehvasti.
s-376 Seekord õnneks märksa paremini, kümnevõistluses saadi kauaoodatud kuldmedal.
s-377 Üks moodus selle sündmuse jäädvustamiseks on muidugi päris uus ja uhke postmark, aga miks mitte ka ületrükk olümpiamargil.
s-378 Paraku on meie vastav mark üsna suurte värvipindadega.
s-379 Omal ajal tehti ületrükk väga traagilise sündmuse puhul.
s-380 Urvaste kirikuga mark sai juurde kirja '+20 kr Estonia laevahuku ohvrite fondi'.
s-381 Tollane ületrükk oli lihtne ja asjalik.
s-382 Loodame, et Eesti Post tahab ja oskab Noole võitu Sydneys rõhutada ja et see tal hästi välja tuleb.
s-383 Peaministrihärra Mart Laari kinnitusel pole valitsusel plaanis pensione külmutada, vaid praegu tegeldakse sellega, kuidas üle minna pensionide indekseeritud maksmisele.
s-384 Tegelikult on pensionid külmutatud küll, pole neid ju teist aastat tõstetud, hoolimata sellest, et keskmine palk on tõusnud, samuti ka tarbijahinna indeks.
s-385 Meenutame, et 1992. aastal hakati maksma kõigile pensionäridele 260 krooni.
s-386 Siis maksis päts leiba umbes 90 senti.
s-387 Seega saanuks osta 288 pätsi kuus.
s-388 Nüüd saab 1500 krooni eest (seda pensioni saavad vähesed) osta 200 pätsi leiba.
s-389 Selle arvutuse kohaselt on reaalpension langenud 25%.
s-390 Rahandusminister Siim Kallas lohutab, et 2002. aastaks peaks riigi eelarve suurenema 7%, siis muutub reaalseks ka pensionitõus.
s-391 Selleks ajaks on inflatsioon tõusu juba ette ära söönud.
s-392 Nõukogude ajal soovitati meil oodata helget tulevikku - kommunismi.
s-393 Nüüd on natuke lühem tärmin, aasta 2002.
s-394 19. septembril sattus pihku Postimehe lugu 'Riik peab ülal 210 koera'.
s-395 Võrdlesin selle artikli andmeid toimetuleku miinimumiga, Võib öelda, et meie inimestele ettenähtud toimetulekusumma on ligilähedane piirivalve lennusalga kõige odavamate koerte omaga.
s-396 Viimaste kulutused kodule (kuudile) ja riietele (olematud) on seejuures palju väiksemad kui inimestel.
s-397 Igal juhul on Eesti tavainimene arvatud palju vähenõudlikumaks kui Ämari teenistuskoer (toidule 472 krooni kuus).
s-398 Ma pole loomavaenulik inimene, aga mulle ei meeldi, et viletsale järjele jäänud riigialamate (neid on aga palju ja nad pole mitte ainult pensionärid) elujärg on kehvem kui koeral.
s-399 Avaliku arvamuse uuringute numbrid ei ole veel sotsioloogia
s-400 Kas oleks võimalik, et diskussioon, kas mitte-eestlaste lahkumine oleks Eestile kasulik, leiaks aset Ameerika juhtivas ajalehes, televisioonis või isegi nn kõmulehtedes?
s-401 Vastus on ühene: mitte mingil juhul.
s-402 Ka meie põhjanaabrite juures oleks seesugust arutelu raske ette kujutada.
s-403 Ameerika alustas ränkadest vastasseisudest rahvuslikul pinnal ja töötas läbi vere, pisarate ja seadusloome tänase rassiliselt, usuliselt ja rahvuslikult tolerantse riigini, kus ameeriklast määratletakse kodakondsuse alusel.
s-404 Selle aluseks on nüüd kultuur, mitte riik oma karistusaparaadiga.
s-405 Mitte ainult juhtivad meediaväljaanded, vaid ka poliitilised institutsioonid ja erakompaniid ei liigita inimesi rassilisel, rahvuslikul või usulisel alusel.
s-406 Loomulikult esineb tavaelus selle kultuurireegli rikkumist, kuid nii riigi kui ka eraasutuse tasandil viib rassiline, rahvuslik või usuline segregeerimine suure tõenäosusega kohtuprotsessini, kus tuleb sellise käitumise eest kanda ränka karistust.

Text viewDownload CoNNL-U