| s-307
| Veel nähtub ülikooli senati protokollidest, et juba 1637. aastal on ülikooli trükikoda töötanud Jost Schütte majas Rüütli ja Munga tänava nurgal, praegu rajatava spordimuuseumi kohal (Rüütli 19). |
| s-308
| 1640. aastal sai ülikool trükikojale oma, kivist maja rootsi pastoraadi kõrvale. |
| s-309
| Seda kohta tähistabki praegu kivist raamat ülikooli vana kohviku õuel. |
| s-310
| Rootsi-Vene sõja ajal (1656-1661), kui ülikoolis katkes õppetöö, olid ülikooli trükikoja seadmed ja raamatud sissemüürituna peidus Maarja kirikus altari läheduses. |
| s-311
| Ülikoolile on õppe- ja teaduskirjandust trükitud mitmel pool linnas, ka tolleaegses peahoones. |
| s-312
| Praegu seisab selle hoone vundamendil vana arestimaja. |
| s-313
| Peahoonesse polevat trükikoda siiski hästi sobinud: lakkamatu askeldamine ja trükiving olevat häirinud õppetööd. |
| s-314
| Viimane rootsiaegse Tartu ülikooli trükikoja töökoht oli Maarja kiriku õue peal koolimajas (ülikooli praeguse peahoone taga). |
| s-315
| Kirik olevat kandnud hoolt ka trükikoja eest. |
| s-316
| 1699, Põhjasõja eelõhtul, viidi ülikool Tartust Pärnusse. |
| s-317
| Loomulikult viidi kaasa ka trükikoda, raamatukogu ja arhiiv. |
| s-318
| 1710. aastal lahkus ülikool pealetungivate Vene vägede eest Rootsi. |
| s-319
| Nooruk sai peksa ja jäi varast ilma |
| s-320
| Laupäeva õhtul kell 23 teatati politseisse, et raudteejaama lähedal pargis olid kolm noormeest Kastani bussipeatuses läinud kallale 17-aastase noorukile. |
| s-321
| Teda peksti ja võeti ära Nokia mobiiltelefon ning sadakond krooni. |
| s-322
| Mehelt võeti nahktagi |
| s-323
| Pühapäeva varahommikul kell 4 kutsuti politsei Riia mäele. |
| s-324
| Seal ühes ärihoovis olid noorelt mehelt ära võetud nahktagi ja käekell. |
| s-325
| Võõrad ronisid lastehaiglasse |
| s-326
| Pühapäeva hilisõhtul enne keskööd märkas Lunini tänava lastehaigla õde kahte meest läbi akna majja ronimas. |
| s-327
| Naine teavitas asjast ESS Lõuna turvameest, viimane omakorda politseid. |
| s-328
| Sissetungijad pistsid põgenema, kuid politsei sai nad kätte. |
| s-329
| Tabatud, 36-aastane Allan ja 39-aastane Vladimir, on politseile hästi tuntud. |
| s-330
| Tabati keskealine rattavaras |
| s-331
| Teisipäeval kell 15.44 kutsuti politsei Anne tänava viiekorruselise maja juurde: rattavaras on kätte saadud. |
| s-332
| Tabatu, 50-aastane mees, seletas, et oli näinud valveta ja lukustamata ratast seina ääres ning otsustanud selle oma keldrisse varaste eest varju viia. |
| s-333
| Naine leidis oma mehe poonuna |
| s-334
| Teisipäeval kell 16 leidis noor naine Luunja vallas Kavastu külas oma mehe poonuna. |
| s-335
| Võõra vägivalla märke polnud. |
| s-336
| Politsei pressiesindaja kinnitusel oli mees oma eluga ise hüvasti jätnud. |
| s-337
| Purjus juht rammis veokit |
| s-338
| Teisipäeval kell 18.20 kihutas joobnud 35-aastane Meelis Konksi oma Mazdaga Kaare tänavas seisnud MAZi veoki esiosa alla. |
| s-339
| Politsei pressiesindaja andmeil oli mees isegi pärast avariid vaielnud, et tema pole purjus. |
| s-340
| Politsei viis mehe arestimaja kainestuskambrisse välja magama. |
| s-341
| Asotsiaalid ründasid noorukit |
| s-342
| Teisipäeval kell 18.30 helistas bussijaamast politseisse 18-aastane nooruk ja ütles, et tema juurde olid tulnud kaks joobnud asotsiaali ning nõudnud raha. |
| s-343
| Ründajad võtsid ära suitsupaki, tikud ja helikasseti. |
| s-344
| Politsei sai ründajad koos äravõetud asjadega kätte. |
| s-345
| Asotsiaalid viidi enne karistuse määramist kainestuskambrisse välja magama. |
| s-346
| Vanemad ajasid lapse kodust välja |
| s-347
| Teisipäeval kell 19.14 viis noorsoopolitsei turvakodusse 10-aastase poisi, kes kurtis, et vanemad olid teda peksnud ja ta kodust välja ajanud. |
| s-348
| Asjaga tegeleb noorsoopolitsei. |
| s-349
| Pussitamine Roosi tänavas |
| s-350
| Eile öösel kell 1.31 kutsuti kiirabi Roosi tänava korterisse, kus oli pussitatud üht noormeest. |
| s-351
| Haavatu viidi traumapunkti. |
| s-352
| Politsei leidis korterist kolm noort meest ja ühe naise, selgus ka, kes oli noaga vehkinud. |
| s-353
| Siis aga teatati politseile, et ohver ei süüdista juhtunus kedagi. |
| s-354
| Ma ei ole põhimõtteliselt haldusreformi vastu, kuid see tuleb siiski arukalt ja targalt läbi viia ja ka elanike arvamusi arvestada. |
| s-355
| Seetõttu kutsungi kõiki Eestimaa elanikke, eelkõige maaelanikke, üles oma sõna sekka ütlema. |
| s-356
| Minge oma valla- ja linnavalitsusse ja öelge välja, mida te asjast arvate, sest haldusreform ei puuduta ju mitte ainult omavalitsustes töötavaid ametnikke, vaid lõpptulemusena ikkagi elanikkonnale pakutava teenuse kättesaadavust, seega meid kõiki. |
| s-357
| Kui valitsus otsustab haldusreformi läbiviimiseks võtta aluseks 15 + 5 mudeli, siis on see kõike muud, kui arvestamine oma maa rahvaga. |
| s-358
| Noorte äravool suureneb siis veelgi ja maale jääb eakas elanikkond, kes pole harjunud rändama, ja pole nagu vajadustki. |
| s-359
| Hiljuti kirjutasid lehed, et paljud maakauplused ei vasta euronõuetele ja suletakse, paneme vallamajad ja rahvamajad ja lasteaiad ja koolid ka kinni, sest sinna ei jätku varsti inimesi. |
| s-360
| On suur vahe, kas minna leiba ostma kohalikku külapoodi ja ajada asju kohalikus vallamajas või sõita maakonnakeskusesse. |
| s-361
| Vaevalt, et üksikud ametnikud, kes siis ametisse jäävad, kõiki asjatoimetusi ajama hakkavad, juba puhtfüüsiliselt käib see üle jõu. |
| s-362
| Ja väita, et internet tulevikus ametiasutustes käimist asendama hakkab, on eluvõõras. |
| s-363
| Kui just valitsusel ei ole plaanis haldusreformi käigus igasse maaperesse tasuta arvuti kinkida. |
| s-364
| Pole mõnel raadiotki, telerist rääkimata. |
| s-365
| Netist ei tea paljud üldse midagi. |
| s-366
| Paar päeva tagasi käisin ma ühes Võrumaa majapidamises, kus elab kaks pensionäri ja nende suhtumine Eesti Vabariiki oli halb, väga halb. |
| s-367
| 'See ei ole selline Eesti Vabariik, mida me igatsesime ja ootasime kui valget laeva.' |
| s-368
| See eelmine, sotsialistlik kord oli nende silmis rohkem hinnas, sest siis jagus inimestel vähemalt tööd. |
| s-369
| Väga murelikud olid nad Eestimaa tuleviku pärast ja see pole ainus pere, kes nii mõtleb. |
| s-370
| Tahan rõhuda valitsuse südametunnistusele vanasõnaga - üheksa korda mõõda, üks kord lõika. |
| s-371
| Kutsun Eesti elanikke üles oma arvamust avaldama. |
| s-372
| Tehke seda, sest pärast on hilja kiruda. |
| s-373
| Veel ei ole pöördumatult hilja. |
| s-374
| Jagan Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi arvamust, et regionaalminister on viimane mees, kes saab seda välja öelda. |
| s-375
| Eelmistel olümpiamängudel läks eestlastel kehvasti. |
| s-376
| Seekord õnneks märksa paremini, kümnevõistluses saadi kauaoodatud kuldmedal. |
| s-377
| Üks moodus selle sündmuse jäädvustamiseks on muidugi päris uus ja uhke postmark, aga miks mitte ka ületrükk olümpiamargil. |
| s-378
| Paraku on meie vastav mark üsna suurte värvipindadega. |
| s-379
| Omal ajal tehti ületrükk väga traagilise sündmuse puhul. |
| s-380
| Urvaste kirikuga mark sai juurde kirja '+20 kr Estonia laevahuku ohvrite fondi'. |
| s-381
| Tollane ületrükk oli lihtne ja asjalik. |
| s-382
| Loodame, et Eesti Post tahab ja oskab Noole võitu Sydneys rõhutada ja et see tal hästi välja tuleb. |
| s-383
| Peaministrihärra Mart Laari kinnitusel pole valitsusel plaanis pensione külmutada, vaid praegu tegeldakse sellega, kuidas üle minna pensionide indekseeritud maksmisele. |
| s-384
| Tegelikult on pensionid külmutatud küll, pole neid ju teist aastat tõstetud, hoolimata sellest, et keskmine palk on tõusnud, samuti ka tarbijahinna indeks. |
| s-385
| Meenutame, et 1992. aastal hakati maksma kõigile pensionäridele 260 krooni. |
| s-386
| Siis maksis päts leiba umbes 90 senti. |
| s-387
| Seega saanuks osta 288 pätsi kuus. |
| s-388
| Nüüd saab 1500 krooni eest (seda pensioni saavad vähesed) osta 200 pätsi leiba. |
| s-389
| Selle arvutuse kohaselt on reaalpension langenud 25%. |
| s-390
| Rahandusminister Siim Kallas lohutab, et 2002. aastaks peaks riigi eelarve suurenema 7%, siis muutub reaalseks ka pensionitõus. |
| s-391
| Selleks ajaks on inflatsioon tõusu juba ette ära söönud. |
| s-392
| Nõukogude ajal soovitati meil oodata helget tulevikku - kommunismi. |
| s-393
| Nüüd on natuke lühem tärmin, aasta 2002. |
| s-394
| 19. septembril sattus pihku Postimehe lugu 'Riik peab ülal 210 koera'. |
| s-395
| Võrdlesin selle artikli andmeid toimetuleku miinimumiga, Võib öelda, et meie inimestele ettenähtud toimetulekusumma on ligilähedane piirivalve lennusalga kõige odavamate koerte omaga. |
| s-396
| Viimaste kulutused kodule (kuudile) ja riietele (olematud) on seejuures palju väiksemad kui inimestel. |
| s-397
| Igal juhul on Eesti tavainimene arvatud palju vähenõudlikumaks kui Ämari teenistuskoer (toidule 472 krooni kuus). |
| s-398
| Ma pole loomavaenulik inimene, aga mulle ei meeldi, et viletsale järjele jäänud riigialamate (neid on aga palju ja nad pole mitte ainult pensionärid) elujärg on kehvem kui koeral. |
| s-399
| Avaliku arvamuse uuringute numbrid ei ole veel sotsioloogia |
| s-400
| Kas oleks võimalik, et diskussioon, kas mitte-eestlaste lahkumine oleks Eestile kasulik, leiaks aset Ameerika juhtivas ajalehes, televisioonis või isegi nn kõmulehtedes? |
| s-401
| Vastus on ühene: mitte mingil juhul. |
| s-402
| Ka meie põhjanaabrite juures oleks seesugust arutelu raske ette kujutada. |
| s-403
| Ameerika alustas ränkadest vastasseisudest rahvuslikul pinnal ja töötas läbi vere, pisarate ja seadusloome tänase rassiliselt, usuliselt ja rahvuslikult tolerantse riigini, kus ameeriklast määratletakse kodakondsuse alusel. |
| s-404
| Selle aluseks on nüüd kultuur, mitte riik oma karistusaparaadiga. |
| s-405
| Mitte ainult juhtivad meediaväljaanded, vaid ka poliitilised institutsioonid ja erakompaniid ei liigita inimesi rassilisel, rahvuslikul või usulisel alusel. |
| s-406
| Loomulikult esineb tavaelus selle kultuurireegli rikkumist, kuid nii riigi kui ka eraasutuse tasandil viib rassiline, rahvuslik või usuline segregeerimine suure tõenäosusega kohtuprotsessini, kus tuleb sellise käitumise eest kanda ränka karistust. |