| s-203
| Seikluseotsijate rühma suuruseks soovib Šabanov kuni kuus inimest. |
| s-204
| 'Sobib igaüks, sest mägedesse me ronima ei hakka,' täpsustab kaaslasi otsiv rändur. |
| s-205
| 'Aga võibolla tuleb ööbida telgiga karjuste juures või magamiskotis vaksali põrandal.' |
| s-206
| Šabanov räägib sõbrast, kes muudkui tööd rügas, kuni ühel päeval suri. |
| s-207
| ' Nüüd ma mõtlen, et mille nimel ta töötas. |
| s-208
| Töö ei saa olla ainukene eesmärk elus, ' põhjendab Šabanov soovi haarata rändurikepp. |
| s-209
| Tallinna sulgpallihallis mängisid Eesti paremad sulgpallurid ja külalisvõistlejad Venemaalt Eesti GP-2 turniiril. |
| s-210
| Võisteldi nagu ikka üksik- ja paarismängudes, kokku 5 mänguliigis. |
| s-211
| Viiest maksimaalsest esikohast kuulus sulgpalliklubi 'Triiton' sportlastele 3,5. |
| s-212
| Meesüksikmängus ei suutnud keegi suurt üllatust valmistada. |
| s-213
| Poolfinaali jõudsid kolm mängijat Tartust ja üks Tallinna sulgpallur. |
| s-214
| Eesti esireket Heiki Sorge (Triiton) alistas poolfinaalis treeningupartneri Martin Nemvaltsi (2: 0) ja sai finaalis loobumisvõidu klubikaaslaselt Indrek Küütsilt. |
| s-215
| Poolfinaalis oli sunnitud Küütsile alistuma tallinlane Peeter Randväli (2: 0). |
| s-216
| Naisüksikmängus parandas oma vea Eesti meister Kati Tolmoff (Triiton). |
| s-217
| Eelmisel etapil juba veerandfinaalis välja langenud Tolmoff alistas seekord poolfinaalis tallinlanna Kelli Vilu (2: 0) ja finaalis kolme geimi järel treeningupartneri Piret Hameri (11: 9; 9: 11; 11: 7). |
| s-218
| Hamer võitis poolfinaalis Tallinna esindaja Kati Kraavingu (2: 1). |
| s-219
| Nagu näha, on naiste konkurents väga tihe ja võitjat raske ennustada. |
| s-220
| Meespaarismängus suutsid oma edukat esinemist jätkata Eesti meistrid Heiki Sorge - Peeter Munitsõn (Triiton). |
| s-221
| Võidud ei tulnud kergelt. |
| s-222
| Poolfinaalis läks vaja kolme geimi, et alistada Sven Kavald - Andres Aru. |
| s-223
| Finaalkohtumine Indrek Küütsi - Meelis Maistega (Saku) ei sujunud alguses nii, nagu Sorge ja Munitsõn oleksid tahtnud, ning nad kaotasid esimese geimi 12: 15. |
| s-224
| Pärast paariminutilist mõttepausi alustati teist geimi ja siis mängupilt muutus. |
| s-225
| Vastaseid löödi teises ja kolmandas geimis ühtviisi 15: 9 ja 15: 9. |
| s-226
| Küüts ja Maiste alistasid poolfinaalis (2: 0) Tallinna paari Peeter Randväli - Kalle Kaljurand. |
| s-227
| Naispaarismängus läks võitja selgitamiseks vaja kolme geimi. |
| s-228
| Piret Hamer - Kati Tolmoff olid paraku sunnitud tunnistama Tallinna esipaari Kairi Saks - Kati Kraaving paremust (geimid 13: 15, 15: 11; 12: 15). |
| s-229
| Segapaarismängu finaal ei erinenud teistest paarismängude finaalidest, taas läks võitja selgitamiseks vaja kolme geimi. |
| s-230
| Finaalis püüdlesid võitu Peeter Randväli - Eve Jugandi ja Meelis Maiste - Kairi Saks. |
| s-231
| Lõpuks said oma tahtmise Randväli ja Jugandi (0: 15; 15: 9; 15: 8). |
| s-232
| Et mängud on üpris tasavägised, tõotab tulla pingeline ja huvitav hooaeg. |
| s-233
| Kolmas etapp on Tallinnas 28. ja 29. oktoobril. |
| s-234
| Tartus saab sulgpallurite heitlusi jälgida 21. oktoobril võistlusel 'Paarissuled'. |
| s-235
| Täna alustavad hooaega korvpallinaiskonnad. |
| s-236
| Meistriliigasse on neid jäänud vaid neli. |
| s-237
| Meistrivõistlustele on truuks jäänud ka oma kunagise hiilguse minetanud Tartu naiskorvpallurid, kellele viimased hooajad on toonud vaid viimaseid kohti. |
| s-238
| Õnneks pole kaotused pärssinud kohalike treenerite taotlusi, ikka leidub neid, kes on nõus vastkomplekteeritud naiskonna treeneri pingile istuma. |
| s-239
| Tänavu on sõbrakäe ulatanud Pille Russak, Maire Sulg ja Kaire Asi. |
| s-240
| Turu tänava spordisaalis harjutanud noored mängijad, kellest mitu on jõudnud kõrgkooli, esindavad Emajõelinna TÜ SK nime all. |
| s-241
| Täna kell 18.45 alustavad oma esimest mängu ülikooli spordihallis TÜ SK - TPÜ/ELK, veel on avavoorus vastamisi AGA/Löfberg Lila - TTÜ SK. |
| s-242
| Enne kui jõutakse medalimängudeni, tuleb omavahel neljal korral kohtuda. |
| s-243
| Traditsioonilise Gunnar Uusi mälestusvõistluse põhiturniiril osales tänavu 36 mängijat. |
| s-244
| Võistlus kuulus Eesti nädalalõputurniiride sarja, kohal olid mitmed vabariigi paremikku kuuluvad maletajad ja külalised Lätist. |
| s-245
| Paremus selgitati viie vooruga šveitsi süsteemis. |
| s-246
| Kõrgeimat paigutust õigustas Kaido Külaots, kes saavutas esikoha 4,5 punktiga. |
| s-247
| Teist kuni neljandat kohta jagasid nelja punktiga Olav Sepp, Meelis Kanep ja Tarvo Seeman. |
| s-248
| Pool punkti vähem kogusid Oleg Kortšagin, Deniss Kovaljov ja Enn Üksti, kes oli ühtlasi parim veteran. |
| s-249
| Edukaimad tartlased Juri Seljodkin, Kusta Raudsepp ja Toivo Harujõe jagasid 3 punktiga 8. kohta. |
| s-250
| Parim naismaletaja oli järjekordselt rahvusvaheline suurmeister Larissa Volpert. |
| s-251
| Noormaletajad võistlesid seekord eraldi kahes vanuserühmas. |
| s-252
| Tartu maletreeneri Aksel Rei õpilastest pälvis kuni 14aastaste vanuserühmas 4 punktiga esikoha Ilja Kravtšenko (13). |
| s-253
| Kaks aastat nooremate hulgas jagas Aleksei Gornõi (12) 4,5 punktiga esikohta Kohtla-Järve noormeestega, punkti vähem saanud Mikk Espenberg (12) jagas kolmandat kohta Kohtla-Järve, Rakvere ja Läti noorte maletajatega. |
| s-254
| Järgmise suurema üritusena on Tartu maletajail novembri keskel plaanis AVRO mälestusturniir. |
| s-255
| Kahjuks on seni pidamata kõik selle aasta Tartu meistrivõistlused. |
| s-256
| (TPM) |
| s-257
| Eesti trükikunsti sünnilugu puudutavad andmed kodu- ja välismaa teatmeteostes vajavad parandamist, väidab raamatu-uurija Ene-Lille Jaanson. |
| s-258
| Ülikooli vana kohviku õuenurgas sepisaia varjus seisab raamat, kivist köide, mis teavitab möödujaid: Eesti esimene trükikoda asutati Tartus. |
| s-259
| Kiviraamatu kaanele on raiutud trükipress kui trükikunsti sümbol ja rooma numbrid MDCXXXI: trükikoja asutamise aasta 1631. |
| s-260
| Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna pearaamatukoguhoidjal Ene-Lille Jaansonil on pärast kümme aastat kestnud uurimistööd põhjust väita, et see aastaarv ei pea paika. |
| s-261
| Tartu raamatu saatus |
| s-262
| Jaanson maadleb juba kümmekond aastat rootsiaegse Tartu ülikooli Academia Gustaviana trükikoja toodangu kronoloogiaga, tal on käsil Eesti esimese trükikoja väljaannete nimekirja koostamine. |
| s-263
| Rohkem kui kolme ja poole sajandi eest siin trükitu tõstis Tartu nime ühte ritta nende Euroopa linnadega, kus tegutses ülikool ja kus raamatuid trükiti oma trükikojas. |
| s-264
| Kuigi eesti- ja lätikeelsete raamatute väljaandmise õigus oli Liivimaal vaid Riia eratrükikojal ja tollase Tartu ülikooli väljaanded ilmusid ladina, kreeka, heebrea, hiljem ka saksa ja rootsi keeles, on needki osa eesti rahvusbibliograafiast. |
| s-265
| Tegemist on raamatutrükkimise algusega Eestimaal. |
| s-266
| Eesti trükinduse 350. sünnipäevaks 1981. aastal oli teada, et Academia Gustaviana trükikojas anti välja umbkaudu 1100 trükist. |
| s-267
| Neist tuhande olemasolu on käega katsutav, sadakond on veel leidmata. |
| s-268
| Ülikool otsibki juba aastakümneid üle Euroopa andmeid Tartus ilmunud trükiste kohta. |
| s-269
| Neid võib olla ringlemas ka antikvariaatides või bibliofiilide erakogudes. |
| s-270
| Teatavasti lahkus rootsiaegne ülikool aastal 1699 Põhjasõja ohtu tajudes koos oma trükikoja, raamatukogu ja arhiiviga Pärnusse, 1710 aga Rootsi. |
| s-271
| Tartu ja Tartumaa mõisate arhiivid hävisid aga Põhjasõjas. |
| s-272
| Jaanson räägib, et enne teda on rootsiaegse ülikooli (1632-1710) trükisõna uurinud Friedrich Puksoo, Endel Annus, Arvo Tering jt. |
| s-273
| Ta ise on selle huvitava teema kütkeis olnud viimased kümmekond aastat. |
| s-274
| Tänu avanenud võimalustele pääseda Stockholmi Kuningliku Raamatukogu ja Uppsala ülikooli raamatukogu fondidesse on meie senised teadmised Academia Gustaviana väljaannete kohta täienenud ning ülikool on saanud sealt koopiaid. |
| s-275
| Hea koostöö on olnud ka Tallinna, Helsingi, Peterburi ja Riia akadeemiliste raamatukogudega. |
| s-276
| Tähtsad järeldused |
| s-277
| 'Kümme aastat kestnud uurimistöö on viinud järelduseni, et trükitegevuse algusaastaks Eestis tuleb lugeda aastat 1632, mitte 1631, nagu on seni kirjas nii eesti raamatuloo käsitlustes kui ka kodu- ja välismaistes teatmeteostes,' ütleb Jaanson. |
| s-278
| ' Välja on selgitatud 1387 Eesti esimesest trükikojast ilmunud trükist. |
| s-279
| Andmed viitavad, et kõik trükitu pole säilinud. |
| s-280
| Rootsiaegse Tartu ülikooli trükitoodang võis ulatuda pooleteise tuhande väljaandeni. ' |
| s-281
| Jaansoni kogutud materjal lubab tal oletada, et rootsiaegse ülikooli trükikoja esimene trükis ei saa olla Viiburi linnapea poja Henric Boismanni 31. detsembril 1631 kaitstud väitekiri, nagu seni on arvatud. |
| s-282
| Mis lubab Jaansonil ümber lükata oma eelkäijate seni kehtinud väiteid: Eesti esimene trükikoda asutati 1631. aasta sügisel ja esimene trükis ilmus 31. detsembril 1631? |
| s-283
| 'Uurisin, järjestasin väljaanded, võrdlesin oma järeldusi kehtivate üldistustega ning märkasin vastuolusid,' ütleb Jaanson. |
| s-284
| Hallates varasemast oluliselt külluslikumat võrdlusmaterjali, esitas raamatu-uurija endale mitmeid küsimusi. |
| s-285
| Kui rootsiaegse ülikooli esimeseks trükiseks peetav Boismanni väitekiri on kuues (Disputatio sexta), nagu seisab raamatu tiitellehel, siis kus on viis esimest? |
| s-286
| Kui need oleksid ilmunud Tartu gümnaasiumi (avatud 1630) trükikojas, siis oleks see kirjas ka väljaande tiitellehel, nagu on gümnaasiumi kahel ainsana teadaoleval ja säilinud trükisel. |
| s-287
| Üks neist on aga trükitud Riias ja teine Uppsalas. |
| s-288
| Kuidas oli võimalik kaitsta väitekirja kuninglikus Tartu ülikoolis ja trükkida see ära 31. detsembril 1631, kui esimeseks ametlikuks teateks ülikooli asutamise kohta, mis on säilinud käsikirjas, oli Liivimaa kindralkuberner Skytte avalik kiri 1. aprillist 1632 ja üliõpilaste immatrikuleerimine algas 20. aprillil 1632, kuninglik kinnitus saabus 30. juunil 1632 ja ülikooli pidulik avamine oli 15. oktoobril 1632? |
| s-289
| Põhjuseks trükiviga |
| s-290
| Ene Jaanson on uurinud 1635. aastal ilmunud väitekirjade kogumikku, mille eessõnas öeldakse, et see sisaldab kolmel viimasel aastal kaitstud töid. |
| s-291
| Nende hulgas on aga ka Boismanni väitekiri, mida seni on peetud ülikooli trükikoja esimeseks, 1631. aastal ilmunud trükiseks. |
| s-292
| 'Muidki andmeid toeks võttes saame Boismanni väitekirja ilmumisajaks pidada hoopis 31. detsembrit 1632,' arutleb Jaanson. |
| s-293
| 'Henric Boismanni raamatukese kaanele ilmumisaastat trükkides on juhtunud inimlik eksimus: aastaarvust MDCXXXII on viimane kriips lihtsalt ära jäänud.' |
| s-294
| Niisuguse eksimuse tõenäosust kinnitab Jaansoni arvates ka see, et tiitellehel on veel teinegi trükiviga: Exudebat, õige oleks Excudebat. |
| s-295
| Mis on siis rootsiaegse ülikooli trükikoja, Eesti esimese trükikoja esimene trükis? |
| s-296
| Jaansoni kinnitusel on see ilmumiskoha ja trükkali nimega varustatud müürileht, Beckeri 'Postikorraldus' 28. septembrist 1632. |
| s-297
| Raamatu-uurija selgitab, et kohalikku väljaõppinud trükimeistrit polnud Tartust võtta, välismaalt tellida olnuks aga väga kulukas. |
| s-298
| Nii kutsutigi ülikooli trükikoja etteotsa Rootsi kuninga volitatud postimeister Jakob Becker Riiast. |
| s-299
| Ettevõtlik mees suutis sellide ja õpipoiste abiga trükikoja käima panna ja lasi kõigepealt trükkida enese koostatud 'Postordnungi', milles on kirjas Riiast väljasaadetava posti liikumise kiirus ja hinnad. |
| s-300
| Tänaseks kogutud uurimismaterjali põhjal väidab Ene-Lille Jaanson, et ülikooli vana kohviku ees paikneva kiviraamatu kaanele tuleb üks kriips juurde raiuda: Eesti esimese trükikoja asutamist ja esimese trükise ilmumist tähistav õige aastaarv on MDCXXXII - 1632. |
| s-301
| Edaspidi tuleb parandus teha ka teatmeteostesse. |
| s-302
| 'Seniks, kuni keegi pole avastanud mõnda varasemat trükist,' muigab Jaanson. |