| s-104
| Riik pidi laenu kustutama oma 1997. aasta eelarvest, kuid siis vahetus võim ning eelmise valitsuse lubadus enam ei kehtinud. |
| s-105
| Ansip märkis, et vormiliselt polnud ASil Tartu Laululava kinnisvara juba siis, kui riik laululavale laenu andis. |
| s-106
| Linnapea imestas, et kui riik andis miljonid kroonid varatule aktsiaseltsile ilma mingi garantiita, on see nende probleem ja riik peab laenu tagasi nõudma äriühingult. |
| s-107
| Ansip kinnitas, et linn ei kavatse seda laenu tagasi maksma hakata, sest linn pole seda võtnud. |
| s-108
| 'Minu pärast võib riik ASi Tartu Laululava pankroti välja kuulutada, meie teeme kohe järgmisel päeval osaühingu Tartu Laululava või midagi taolist ning tegutseme edasi,' sõnas linnapea. |
| s-109
| 'Aga ma ei näe võimalust, et riik hakkab varatut firmat pankrotti ajama, sest siis lisanduksid niigi kaotatud rahale veel pankrotiprotsessi kulud,' tõdes ta. |
| s-110
| Seni nõuet pole |
| s-111
| ASi Tartu Laululava juhataja Ando Kiviberg märkis, et tänavu pole riik saatnud neile ühtegi laenu tagasimaksmist nõudvat kirja. |
| s-112
| 'Asi seisab praegu selle taga, et otsitakse mõlemat poolt rahuldavat lahendust,' sõnas ta. |
| s-113
| 'Kindel on, et laululava seda laenu tagasi maksta ei jõua.' |
| s-114
| Ansipi väitel on linnavalitsus pakkunud riigile võimaliku lahendusena osalust ASis Tartu Laululava, kuid riik pole olnud sellest huvitatud, sest sel juhul tuleks riigil hakata laululava üritusi doteerima. |
| s-115
| Tartu linn maksis tänavu Tartu laululavale 1,5 miljonit krooni toetust, tänu millele tuli firma Kivibergi väitel ilusti toime. |
| s-116
| Tänavusi majandustulemusi ei soovinud Kiviberg veel avaldada. |
| s-117
| Tartu majaomanikud ei pääse ka sel sügisel lehtede riisumisest nende krundiga piirnevalt linna maalt, samuti talvel lume rookimisest linna kõnniteedelt, sest volikogu ei täitnud õiguskantsleri nõuet muuta heakorraeeskirja. |
| s-118
| Tartu linnavolikogu kinnitas läinud aasta detsembris õiguskantsleri nõudel heakorraeeskirja muudatused, mis võtsid majaomanikelt alates selle aasta 1. jaanuarist kohustuse puhastada sõiduteid. |
| s-119
| Vastava taotluse oli esitanud Tartu Majaomanike Ühingu esimees Jüri Laurson. |
| s-120
| Varasem heakorraeeskiri ütles, et talvine puhastusala ulatub ühe meetri jagu sõiduteele, kui sõidutee servas pole kõnniteed. |
| s-121
| Kuigi majaomanikud ei pea enam sõiduteel eluga riskima, tuleb neil endiselt puhastada oma krundiga piirnevaid üldkasutatavaid haljasalasid ning kõnniteid lumest, lehtedest ja olmeprahist. |
| s-122
| Majaomanikud ei pea puhastama oma krundiga piirnevat maa-ala juhul, kui nad maksavad selle töö eest linnavalitsusele. |
| s-123
| Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul peab aga töö linna kaela veeretamiseks olema mõjuv põhjus, näiteks raske haigus või liikumispuue. |
| s-124
| Õiguskantsler ei jäänud linnavolikogu detsembrikuise otsusega rahule, leides, et linn ei peaks selgitama talle jäetud puhastustöö hinda vähempakkumise teel, vaid sätestama selle heakorraeeskirjas. |
| s-125
| 'Aga on ju selge, et selline variant pole mõeldav, sest krundid erinevad nii suuruse kui muude puhastustingimuste poolest,' märkis Mölder. |
| s-126
| Volikogu langetaski aprilli lõpul otsuse jätta õiguskantsleri parandusettepanekud heakorraeeskirja tegemata ning mullu detsembris kinnitatud eeskiri jõusse. |
| s-127
| 'Ehkki seadus ei sätesta, kui kiiresti peaks õiguskantsler volikogu otsuse riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis vaidlustama, on mõistlik aeg selleks ammu möödas,' leidis Mölder. |
| s-128
| Tartu Majaomanike Ühingu aseesimees Veera Sirg ütles, et ühingu juhatus pole edasist tegevusplaani paika pannud, kuid saadab ilmselt õiguskantslerile järelepärimise. |
| s-129
| 'See, et linnal pole teede puhastamiseks raha, ei saa olla argument majaomanike tööle sundimiseks,' leidis Sirg. |
| s-130
| Tartu ja maakonna ligi 3500 telefonitaotlejast saab veel tänavu Eesti Telefoni kliendiks paar-kolmsada ootajat. |
| s-131
| ASil Eesti Telefon on Tartumaal praegu järjekorras ligi 3500 telefonitaotlejat, kellest 800 elab-töötab Tartus. |
| s-132
| 'Suurema osaga taotlejatest võtab firma lähiajal ühendust,' kinnitas Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra. |
| s-133
| Praegu ühendab Eesti Telefon digitaaljaama Elvas. |
| s-134
| Seal saab lähiajal, pärast võrguehitustööde lõppemist, digitaaltelefoni 360 inimest või ettevõtet. |
| s-135
| 'Me ei tee Elvas üleüldist digitaliseerimist ega numbritemuutust,' selgitas Vahtra. |
| s-136
| 'Digitaalühenduse saavad vaid need kliendid, kes seda ise soovivad.' |
| s-137
| Uue jaama töölehakkamisel Elvas on liitumisvõimalus 120-130 telefonitaotlejal. |
| s-138
| Tartus on telefonifirmal käsil Variku linnaosa praeguse 400-numbrise digitaaljaama laiendamine 600-numbriliseks. |
| s-139
| Tööde lõppedes on Variku elanikel võimalik vahetada analoogühendus digitaalse vastu. |
| s-140
| Kui palju inimesi sealkandis aga Eesti Telefoniga liituda saab, ei osanud Vahtra vastata. |
| s-141
| 'Kõik sõltub sellest, kui palju on analoogtelefoni digitaalse vastu vahetajaid,' kostis ta. |
| s-142
| 'Kõik vabad numbrid leiavad kasutajad.' |
| s-143
| Vahtra lisas, et Tartus on suured elurajoonid telefonivõrguga kaetud, töö on tegemata veel Tammelinna lõunaosas, Vana-Ihaste suvilapiirkonnas ja Ropka linnaosas. |
| s-144
| 'Millal neis kohtades elavad inimesed telefoni saavad, ei oska ma praegu öelda,' nentis Vahtra. |
| s-145
| 'Eesti Telefon ehitab igal aastal uusi jaamu.' |
| s-146
| Tänavu ehitas Eesti Telefon uue digitaaljaama Varale, seal kasutab nüüd digitaaltelefoni teenuseid 140 klienti. |
| s-147
| Telefoniomanikuks sai 20 Vara telefonitaotlejat. |
| s-148
| Kambja, Nõo, Rõngu, Konguta ja Haaslava valla inimestele pakub Eesti Telefon sõltuvalt Valgjärve RAS-masti levipiirkonnast võimalust liituda raadiotelefoni ühendusega. |
| s-149
| 400 inimesel on võimalus liituda või vahetada oma analoogtelefon digitaaltelefoni vastu. |
| s-150
| Eesti Telefonil on praegu Tartumaa linnades 32 600 era- ja ligi 6300 äriklienti. |
| s-151
| Maal kasutab firma teenuseid ligi 8600 era- ja 1500 äriklienti. |
| s-152
| Lõuna-Eesti meditsiiniõed õppisid Tartu linna polikliinikus abistama narkomaane ja teisi sõltuvushaigeid. |
| s-153
| Uimastipreventsiooni sihtasutuse korraldatud koolitusele tulid koolis, haiglas, perearsti juures ja vanglas töötavad meditsiiniõed. |
| s-154
| 'Keskastme meditsiinitöötaja peab olema valmis diagnoosima ja ravima sõltuvushaiget,' kinnitas alkoholismi ja narkomaania riikliku programmi nõukogu assistent Marju Kiipus. |
| s-155
| Raatuse gümnaasiumi meditsiiniõde Hele Külm kinnitas, et üldteadmised uimastitest kuluvad noortega töötades marjaks ära. |
| s-156
| 'Muidu teavad noored uimastitest rohkem kui meedik,' tõdes ta. |
| s-157
| Koolitestidest on selgunud, et ühele või teisele lapsele on pakutud narkootilist ainet. |
| s-158
| Mõne õpilase puhul on olnud kooliõel kahtlus, et laps on narkootikumi pruukinud. |
| s-159
| Maarjamõisa polikliiniku pereõde Maire Kaljundi kinnitusel on sõltuvushaigete hulgas olnud seni rohkem alkohoolikuid kui narkomaane. |
| s-160
| Südamekirurgia osakonna meditsiiniõde Katrin Siim aga ütles, et viimasel ajal on ravile sattunud südamehaigeid narkomaane. |
| s-161
| Gildi tänava polikliiniku peaõe Ene Hintzeri väitel oli meditsiiniõdede huvi koolituse vastu suur, kuid kõik huvilised Gildi tänava polikliiniku väikesesse saali ei mahtunud. |
| s-162
| Uimastipreventsiooni sihtasutus on varem õpetanud politseinikke, oktoobris-novembris oodatakse koolitusele psühholooge, psühhiaatreid ja sotsiaaltöötajaid. |
| s-163
| 16.-22. oktoobrini algab koolides narkoennetusnädal. |
| s-164
| Sihtasutuse koolitusplaanidest saab ülevaate interneti koduleheküljelt (?). |
| s-165
| Aidsipuhang Narvas ehmatas ka tartlasi - kitsukese aidsikabineti ukse taha tekkis isegi järjekord, kuid ühtki HIV-positiivset testitute hulgas polnud. |
| s-166
| 'Eriti hirmunud olid need, kes sageli välismaal käivad,' nentis Tartu aidsiennetuskeskuse spetsialist Olga Notberg. |
| s-167
| Nii mõnelegi kontrolli tulnule oleks ära kulunud psühholoogi abi, lisas ta. |
| s-168
| Tartu noorte nõustamiskeskuse arstil Karin Mõistusel pole olnud ühtki aidsihaiget patsienti. |
| s-169
| 'Paaril korral on noored minult küll küsinud, kus saab aidsitesti teha,' ütles ta. |
| s-170
| Ka narkomaane on Tartu patsientide hulgas harva, lisas arst. |
| s-171
| Riigi finantseeritavas aidsikabinetis käib vereproovi andmas igal nädalal 20-30 inimest. |
| s-172
| 'Õnneks on aidsiproov andnud positiivse tulemuse vaid ühel korral ja seegi osutus valepositiivseks,' on Olga Notberg rahul. |
| s-173
| 'Positiivse vastuse korral teen alati kordusproovi,' selgitas spetsialist. |
| s-174
| Nakatunu vereproov läheb Tallinnasse Merimetsa haigla kontroll-laborisse, kus saab teha eriti täpseid uuringuid. |
| s-175
| Seal pole enam võimalik anonüümseks jääda, sest tuleb esitada haigekassa kaart. |
| s-176
| Aidsi ravi on kallis, ühe kuuri maksumus on 10 000 - 11 000 krooni kuus. |
| s-177
| Ravimid ei võta küll haigust ära, kuid pärsivad viiruse paljunemist. |
| s-178
| Eelmisel aastal nõustas Notberg HIV-positiivset Põlva noormeest, kes sai nakkuse Rootsis. |
| s-179
| Notbergi hinnangul ei ole Eesti ühiskond veel selleks valmis, et leppida aidsihaigega enda kõrval. |
| s-180
| 'Mujal maailmas on HI-viiruse kandja ahistamine karistatav,' lisas ta. |
| s-181
| Inimene võib tööd jätkata seni, kui ta oma ülesannetega toime tuleb. |
| s-182
| Pealegi ei ole aids tavaolukorras nakkav, viirus levib ainult sugulisel teel, süstides või vere kaudu. |
| s-183
| Ometi ei usu Notberg, et Tartus HI-viiruse kandjaid pole. |
| s-184
| 'Tõenäoliselt pole nad lihtsalt sattunud Tartu aidsikabineti vaatevälja,' nentis ta. |
| s-185
| Riigi finantseeritavaid aidsiennetuskeskusi on Eestis kolm: Tartus, Tallinnas ja Narvas. |
| s-186
| Aidsiennetuskeskuse üks ülesandeid on jagada noortele konsultatsiooni. |
| s-187
| Notberg pakub koolide terviseõpetajatele võimalust tellida noortele loenguid turvaseksist ning uimastitest ja aidsist hoidumisest. |
| s-188
| 'Noored ei karda ju midagi, nemad usuvad, et aidsi võib saada ainult kusagil Aafrikas,' tõdes ta. |
| s-189
| Ometi on Eestiski aidsi surnud üle 20 inimese. |
| s-190
| Aidsi põhjustav viirus hävitab organismi immuunsüsteemi, mis peaks inimest nii viiruste kui bakterite eest kaitsma. |
| s-191
| Notberg tutvustab noortele aidsi esmaseid sümptomeid: väsimus, palavik, lümfisõlmede suurenemine, kehakaalu langus jms. |
| s-192
| Ehitusettevõtja Rašid Šabanov, kes kavatseb 2000 dollariga taskus seigelda Austraaliasse ja tagasi, otsib endale reisikaaslasi. |
| s-193
| Rõõmsameelne Šabanov, kelle firma Alpin Grupp remondib kõrgeid ehitisi, kirikutorne ja korstnaid, soovib Tartust teele asuda oktoobri lõpus ning kulgeda hääletades ja õnnele lootes läbi Venemaa, Turkmeenia, Iraani, Pakistani, India ja Indoneesia rohelisele mandrile - Austraaliasse. |
| s-194
| Neljakuuliseks kavandatud reisist pool kulub tagasiteele, mida peavad muuhulgas vürtsitama põiked Taisse ja Tiibetisse. |
| s-195
| Eesti piiridesse kavatseb reisimees Šabanov tagasi jõuda tuleva aasta 3. märtsil. |
| s-196
| Hädavajaliku raha, 1980 dollari eest saab viisad, ülejäänu eest peavad enamalt jaolt hoolitsema sõbrad ja hea saatus. |
| s-197
| ' Nõukogude ajal vaatasin igatsusega maailmakaardile, Austraalia tundus mulle nagu kosmos. |
| s-198
| Nüüd on aeg ja võimalus minna, ' ütleb tatari rahvusest julgur, kes viis aastat tagasi Tartu Raekoja kella remontis, nüüd aga soovib inglaste 19. sajandil ehitatud koloniaalraudteel läbi Pakistani mägede sõita. |
| s-199
| Võibolla isegi rongi katusel, kui muudmoodi ei saa. |
| s-200
| 'Keegi ei usu seal, et valge mister sõidab katusel seepärast, et raha kokku hoida,' seab Šabanov kavalat säästuplaani. |
| s-201
| 'Ja et meresid ületada, võib laevu värvida.' |
| s-202
| Üks raha kokkuhoidmise viis on Šabanovil veel varuks, Tartu asupaiga äramõistatamise mäng, mida võib näiteks mägikülas kitsepiima ostes proovida - 'Kui sa ütled, kus asub Tartu, siis ma maksan selle eest.' |
| s-203
| Seikluseotsijate rühma suuruseks soovib Šabanov kuni kuus inimest. |