| s-202
| Tihti saalin kontserdimaja, ooperi ja kodu vahet. |
| s-203
| Suurenenud töömaht on tinginud, et elan üha enam koti otsas. |
| s-204
| Olen hea meelega lihtsalt kodus. |
| s-205
| Kui õnnestunuks peate abielu kahe muusiku vahel? |
| s-206
| Arvatakse ju, et kui kaks muusikut koos elavad, siis kindlasti räägivad kodus muusikast ja ainult muusikast? |
| s-207
| Pean seda sama õnnestunuks kui iga teist abielu. |
| s-208
| Sarnaste huvidega inimesed peaksid ju teineteist paremini mõistma. |
| s-209
| Kindlasti ei räägi muusikud kodus kogu aeg muusikast, nagu ka arstid ei räägi pidevalt meditsiinist ja ajakirjanikud ei intervjueeri teineteist. |
| s-210
| Kodu on puhke- ja pelgupaik. |
| s-211
| Mida soovitakse dirigendile, kui ta läheb orkestri ette dirigeerima (nagu näiteks näitlejad löövad põlvega tagumikku, lauljatele soovitakse okast kurku jne)? |
| s-212
| Kõike võib soovida või jalaga tagumikku lüüa. |
| s-213
| 20.11.2002 |
| s-214
| Milliseid kohtumisi töövisiidil Suurbritanniasse peate kõige olulisemaks? |
| s-215
| Kõige olulisemad kohtumised olid kahtlemata prints Charlesiga, samuti lordkantsler, Lairgi lord Irvine'iga. |
| s-216
| Mõlemal kohtumisel arutasime Eesti jaoks väga põhimõttelisi küsimusi, mis on seotud Euroopa Liidu ja NATOga. |
| s-217
| Lordkantsler, kes on ühtlasi Lordide Koja spiiker, huvitus väga Eestist ja avaldas soovi ka Eestimaad külastada. |
| s-218
| Muidugi oli seda väga rõõmustav kuulda ja ma kutsusin ta Eestisse järgmisel aastal visiidile. |
| s-219
| Ma usun, et lordkantsleri isiku kaudu saab Suurbritannia oluliselt mitmeski küsimuses Eestit toetada. |
| s-220
| Prints Charles huvitus juba üksikasjadest, kuidas me oleme suutnud nii Euroopa Liidu kui NATO suunal ettevalmistusi teha. |
| s-221
| Teatavasti on Walesi prints huvitatud mahepõllundusest. |
| s-222
| Kas sel teemal ka vestlesite? |
| s-223
| Sellest oli meil päris põhjalikult juttu. |
| s-224
| Prints Charles rääkis kohtumisel oma tegevusest: kuidas ta toodab looduspuhtaid toiduaineid ja neid ka vastavalt töötleb. |
| s-225
| Walesi prints on väga palju selleks teinud, ühiskondlikult mõju avaldanud, et mahetootmist propageerida. |
| s-226
| Juttu oli ka sellest, et eesmärgiks pole mitte üksnes toota puhtaid toiduaineid, vaid oluline on ka keskkonna kujundamine. |
| s-227
| Näiteks loomakasvatuse abil saab maad kultuurmaastikuna korras hoida. |
| s-228
| Nii et küsimus ei ole mitte ainult looduspuhtas toidus, vaid tervikuna keskkonna ja kultuurmaastiku kujundamises. |
| s-229
| Meil oli neil teemadel printsiga meeldiv mõttevahetus. |
| s-230
| Ta on veendunud, et ELis on väljavaateid nii mahepõllundusel kui perefarmidel. |
| s-231
| Kui ELis reformitakse põllumajanduslikku tootmist, siis ühelt poolt minnakse intensiivse tootmise teed, kuid samas tuleb arendada ka mahepõllumajandust. |
| s-232
| Walesi printsi lähenemisviis on Eesti põllumajanduse jaoks väga tähelepanuväärne. |
| s-233
| Kuidas hindate Eesti võimalusi mahetooteid toota? |
| s-234
| Eesti loodus on Euroopa kontekstis suhteliselt puhas, kuna meie põllumajanduses pole väga intensiivselt väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutatud. |
| s-235
| Just selle tõttu oleks praegu võimalik laiendada oluliselt Eestis looduspuhaste toiduainete tootmist. |
| s-236
| Ja loomulikult ka töötlemist. |
| s-237
| Samas oleme keerulises olukorras: ühelt poolt toodame suhteliselt looduspuhtast toorainet, aga toidu töötlemisel oleme läinud seda teed, et need toiduained säiliksid kauem. |
| s-238
| Ma julgen küll väita: ei ole mingit kahtlust, et sellised toiduained on kaotanud oma kvaliteedis. |
| s-239
| Kas prints Charles avaldas soovi tulla uuesti Eestisse? |
| s-240
| Meil oli sellest juttu, kuivõrd prints Charlesi põhimõtted on ka Eestile lähedased. |
| s-241
| Mõistagi oli tal huvi külastuse vastu. |
| s-242
| Oluline oleks sel juhul kokku leppida külastuse aastaajas, et printsil oleks võimalik tutvuda liigirikka, mitmekesise Eesti loodusega. |
| s-243
| Millised on teie muljed Oxfordi ülikoolist? |
| s-244
| Oxfordi ülikool on kahtlematult maailmaülikool. |
| s-245
| Kuna ma pidasin Oxfordi ülikoolis 1993. aastal loenguid mitmes kolledžis, olen ülikooliga juba teatud määral tuttav. |
| s-246
| Loomulikult pakub Oxford alati huvi ja ma nõustusin kohe ettepanekuga, kui mind kutsuti sinna esinema. |
| s-247
| Pidasin loengu ühiskonna väärtushinnangutest, Euroopa traditsioonidest ja kultuurist. |
| s-248
| Ühiskond mõtestab paljusid asju ümber ja samal ajal on jäänud põhitraditsioonide, arusaamade juurde. |
| s-249
| Oli väga huvitav suhelda sellisel teemal eri kultuuripiirkondadest üliõpilastega. |
| s-250
| Mul oli meeldiv tajuda head kontakti oma kuulajaskonnaga - üliõpilaste ja õppejõududega St Johni kolledži suurimas auditooriumis. |
| s-251
| Sellest kohtumisest jäi väga meeldiv mulje, sest tunnetasin väga tõsist toetust oma mõtetele. |
| s-252
| See meenutas mulle neid päevi, kui ise rektorina töötasin. |
| s-253
| Ütlesite oma lõpukõnes, et Oxfordis tundsite end mitukümmend aastat nooremana. |
| s-254
| See oli tõesti nii. |
| s-255
| Kui ma olin EPA rektor, oli mul väga hea kontakt oma üliõpilastega. |
| s-256
| Mul on neist aegadest meeldivad mälestused. |
| s-257
| Mäletan tollast ühtsustunnet, me rääkisime üliõpilastega väga avameelselt. |
| s-258
| Kui üliõpilased tahtsid minu jutule tulla, ei takistanud sekretär kunagi põhjendusega, et rektoril ei ole aega. |
| s-259
| Ka Oxfordi ülikooli kohta öeldakse, et professorid-õppejõud ja tudengid on seal kui üks pere. |
| s-260
| Oxfordi sügav filosoofiline sisu võibolla selles seisnebki, et see on üks akadeemiline pere. |
| s-261
| Üliõpilane, kes on väärikate professorite-õppejõududega niimoodi koos elanud, neilt väärtushinnanguid ja teadmisi omandanud, kannab seda tunnet endaga kaasas kogu elu. |
| s-262
| Kogu tema ellusuhtumises ja inimsuhetes on aluseks austus teadmiste, aususe ja muude selliste väärtuste vastu. |
| s-263
| See on oluliselt suurem pagas kui teada mõnd valemit. |
| s-264
| Valemi võib alati raamatust leida. |
| s-265
| 20.11.2002 |
| s-266
| President Arnold Rüütli Suurbritannia töövisiidi tipphetkedeks said loeng tudengitele Oxfordis ja kohtumine Walesi printsiga Londonis |
| s-267
| Kui eestlased esimest korda Inglise kuninganna Elisabethi vastuvõtul käisid, jäänud üks baltlaste delegatsiooni liige sukkipidi kuninganna kõverate toolijalgade külge kinni ja tõusnud lauast koos tooliga. |
| s-268
| See juhtus 1998, kui meie endisel peaministril Mart Siimannil oli koos teiste Balti riikide peaministritega au lõunastada koos kuningannaga. |
| s-269
| Meil selliseid apsakaid ei juhtunud. |
| s-270
| Kõik sujus kui kellavärk kõrges Big Beni tornis. |
| s-271
| Saareriigi kuninglikud kombed |
| s-272
| Juba Gatwicki lennuväljal oli Eesti Vabariigi presidendi delegatsioonil vastas EV suursaadik Ühendkuningriigis Kaja Tael. |
| s-273
| ' Suurbritannias võib üllatuda väga meeldivalt, kui isegi taksojuht tunneb väga hästi Eestit. |
| s-274
| Samas võid Inglise kõrgseltskonnas sattuda olukorda, kus Eesti on täiesti tundmatu, ' ütles Tael. |
| s-275
| Lisaks presidendi kaaskonnale olid Suurbritannia reisil 11.-13. novembrini kaasas tõlk Karin Sibul, EPMÜ prorektor Lembit Nei, kes on mitu aastat Oxfordi ülikoolis end täiendanud, ja allakirjutanu. |
| s-276
| Kui Kaja Tael aasta tagasi Londonis suursaadikuks kinnitati, saadeti talle paleest järele lahtine tõld, millega ta sõitis Buckinghami paleesse volikirja üle andma. |
| s-277
| 'Olin siis turistide silmis otsekui võõramaine kuninganna,' muigas suursaadik. |
| s-278
| Saareriigis valitseb monarhia, traditsioonid ja inglise huumor. |
| s-279
| 'Loen hommikuti kõiki Eesti ajalehti, muidu ju ajakirjanikud solvuvad,' ütles president saareriigi pinnal, kui selgus, et nüüd tuleb kaks tundi hiljem ärgata ja hommikutunde Eesti ajakirjandusega täita ei saagi. |
| s-280
| Seevastu imetlesime järgmisel hommikul Thamesi vaadet parlamendihoone rõdul, kus ajaloolise kesklinna taustal kõrgub hiiglaslik vaateratas - Londoni silm. |
| s-281
| Lordide Kojas võttis meid vastu lord Janner - väike sõbralik aadlimees, kes juhatas otsekui dirigent elegantselt kätega žestikuleerides delegatsiooni hiiglaslikus parlamendihoones sinna ja tänna. |
| s-282
| Winston Churchilli kuju ees tegime väikese peatuse. |
| s-283
| Churchilli üks jalg postamendil hiilgas kui kullast. |
| s-284
| Just siia Churchilli jalale toetab iga parlamendiliige, enne kui valmistub sõnavõtuks saalis, selgitas lord Janner. |
| s-285
| See toob head õnne. |
| s-286
| Lord Janner tegeleb projektiga, mille eesmärk on paigutada Baltimaades teeviidad sõjaaegsete massihaudade juurde. |
| s-287
| Väikesel teejoomisel palus ta Eesti presidendil hakata oma ürituse patrooniks, nii nagu seda juba on Läti ja Leedu president. |
| s-288
| Kuninganna järel teine |
| s-289
| Seejärel järgnes kohtumine lordkantsler Lairgi lord Irvine'iga, kes on kuninganna järel teine isik riigis. |
| s-290
| Lordkantslerite osakonna eesruumi seinad on täis raamitud pilte, kus parukatega poseerivad praeguse Lordide Koja spiikri eelkäijad: St Edmundsbury lord Havers oli sel ametikohal 1997, eelmine oli Clashferni lord Mackay aastatel 1987-1997. |
| s-291
| Esimesed selle kõrge ameti kandjad on graafilistel piltidel jäädvustatud juba mitu sajandit tagasi. |
| s-292
| Ülemkoja värvid on tumepunane ja kuld, punane on lordide, roheline alamkoja liikmete värv. |
| s-293
| Mis ametile võiks lordkantsler Eestis vastata? |
| s-294
| 'Sellist tiitlit Eestis kindlasti ei ole, sest ta ühendab endas suhteliselt eripärasel moel täitevvõimu, olles justiitsministri rollis, aga ühtaegu ka parlamendispiiker ja ülemkojas spiiker,' selgitab suursaadik. |
| s-295
| 'Lordkantsler on ühtlasi riigikohtu liige, nii et tal on tõesti väga keskne roll Briti riigis.' |
| s-296
| Lordkantsler Lairgi lord Irvine oli kohtumisel Eesti Vabariigi presidendiga üllatavalt hästi kursis Eestiga. |
| s-297
| Teda huvitasid nii meie edusammud, püüdlused ELi ja NATO suunal kui ka suhted Venemaaga. |
| s-298
| Lordkantsler teatas kohtumisel, et peab tulema oma silmaga Eestit vaatama. |
| s-299
| 'Me arutasime tõesti väga põhimõttelisi Eestiga seotud küsimusi,' ütles president Rüütel. |
| s-300
| 'Ja väga rõõmustav oli kuulda, et lordkantsler tunneb suurt huvi Eesti vastu, ka avaldas ta soovi Eestimaad külastada.' |
| s-301
| ' Presidendi visiidi mõte oli kasutada kõiki võimalusi, et Eestit Suurbritannias tutvustada. |