s-101
| Tõi kahe minutiga metsast välja kümme eset. ' |
s-102
| Maa-ala otsimise oskus on piirikoerte jaoks väga oluline, kuna alati on vaja üle vaadata kas kuriteopaik või kurjategija kinnipidamiskoht. |
s-103
| Võibolla on ta joostes püstoli ära visanud või midagi kuskile maa alla peitnud. |
s-104
| Anne Ruuli koer Ly on alles jõudnud parimasse teenistusikka. |
s-105
| Õige teenistuskoera mõõt tuli tal välja anda aga juba kaheksakuuselt, kui politsei palus abi kõrkjatesse põgenenud kahtlusaluse tabamiseks. |
s-106
| Nii sai Lyle, kes Anne sõnul siis veel täitsa laps oli ja huvitus rohkem sündmuskohale kokku tormanud külarahvast kui põgenenud kahtlusalusest, julgelt piirikoera varustus selga tõmmatud. |
s-107
| Politseinik karjus kõrkjatesse, et laseb kohe koera lahti. |
s-108
| Seda aga polnudki vaja, sest peagi oli kahtlusalune pilliroo vahelt väljas. |
s-109
| Küllap oli koer roostikust suur ja kardetav paistnud. |
s-110
| Anne mäletab ka teist juhtumit, kus piisas ainult koera olemasolust, et pingeline olukord laheneks. |
s-111
| Selline koerajuhtide ja politsei koostöö on mõlemate poolt väga hinnatud. |
s-112
| Peeter Tamberg ja tema Falco on aga tšempionid igas mõttes. |
s-113
| Seda on nad tõestanud juba varasematel teenistuskoerte kutsemeistrivõistlustel, mida Neeme piirivalvekoerte kool korraldab igal aastal ikka enne jaanipäeva. |
s-114
| Mis on Falco tugevamad küljed? |
s-115
| 'Kõik on head,' vastab Peeter siiralt, 'sest meil on Falcoga väga lähedane side.' |
s-116
| Falcot teatakse ka kui väga hea kuulekusega piirikoera. |
s-117
| Kuulekus eelkõige |
s-118
| ' Kuulekuskoolitus on vajalik selleks, ' selgitab Neeme kooli peaspetsialist Õnne Sagur, ' et koer oleks alati kontrolli all ja igas olukorras juhitav. |
s-119
| Koolituse ülesandeks on koera ja koerajuhi vahelise suhte arendamine. |
s-120
| Kuulekuskoolitus paneb aluse ka teistele koolitustele. |
s-121
| Kui koer allub koerajuhile, võtab ta oma ülesannet tõsiselt ka jäljetöös. |
s-122
| Koer teab, et käsklus on täitmiseks. ' |
s-123
| Koerajuht Enn Kangur näitas aga katsete ajal, et tema Donnale on metsajäljes raske vastast leida. |
s-124
| Metsajälg oli kaheksa tunni vanune ja viis kilomeetrit pikk, kuid Donna ei eksinud jäljelt, ehkki oli juba kottpime ja mets täis jahihirmus loomi, kes olid kusagilt kindlasti üle jälje tormanud. |
s-125
| Tore oli vaadata rõõmu kooli ülema näol ja kuulata tema kiidusõnu, kui Enn lõpuks Donnaga okste ragistades pilkasest pimedusest välja ilmus. |
s-126
| Jälje pealt oli Donna isegi esemed leidnud, mis tähendab, et ka kõik jälje nurgad olid kenasti üles võetud. |
s-127
| Kui Eesti astub 1. jaanuaril 2004 Euroopa Liitu ja piirivalve struktuuris on oodata muudatusi, milliseks muutub siis koerajuhi amet? |
s-128
| Kas võib loota, et salakaubaveod lõpevad, et narkootikumi ei viida üle piiri või et piiririkkujad kaovad sootuks ja illegaalid enam ei tegutse? |
s-129
| Tõenäoliselt mitte. |
s-130
| Ka siis on koerajuht see, kes võtab hommikul oma neljajalgse abilise, et temaga teotahteliselt piiri poole suunduda. |
s-131
| Imbi Raikna |
s-132
| 20.11.2002 |
s-133
| Eesti-Soome sümfooniaorkester ja dirigent Anu Tali alustasid eile Vanemuise kontserdimajas uut hooaega avakontserdiga 'Kirg või kannatus', täna õhtul mängib orkester sama kava Estonia kontserdisaalis. |
s-134
| Anu Tali, millist maailma tipporkestrit tahaksite dirigeerida ja miks? |
s-135
| Viini Filharmoonikuid, sest minu arvates on sellel orkestril kõige ilusam ja mitmekesisem kõla. |
s-136
| Kui tihti saate tööpakkumisi Eestist ja välismaalt ja kui tihti peate pakkumisi tagasi lükkama, kas siis ajapuudusel vms pärast? |
s-137
| Tõsi on, et tööd on viimasel ajal juurde tulnud. |
s-138
| Mõne tööpakkumise olen pidanud tagasi lükkama. |
s-139
| Nii Eestis kui ka kord välismaal. |
s-140
| Põhjuseks on asjade kattumine või ebakorrektne asjaajamine. |
s-141
| Mida tähendab dirigendi kohta ütlemine: on vormis / ei ole vormis? |
s-142
| Vormis ollakse siis, kui dirigent on mängitava kava hästi ette valmistanud. |
s-143
| Vorm püsib, kui tööd on pidevalt. |
s-144
| Sest sellega on nagu iga muugi asjaga: aju harjub mõtlemisega ära, väljendusvahendid (dirigendi puhul liigutused) muutuvad läbimõeldumaks. |
s-145
| Kuidas teie end vormis hoiate? |
s-146
| Ma ei tea, kui hästi see mul õnnestub. |
s-147
| Püüan järjepidevalt enda kallal tööd teha. |
s-148
| Veedan aega nootidega, küsin nõu oma professorilt, kolleegidelt. |
s-149
| Mis teid kõige enam segab töös? |
s-150
| Ebaprofessionaalne suhtumine: huvi puudus muusika vastu, üldine vaimulõtvus - kui inimesed, kellega tuleb tööd teha, silmanähtavalt ei armasta ega naudi oma tööd. |
s-151
| Mis teeb inimesest dirigendi? |
s-152
| Hea dirigendi? |
s-153
| Väga hea? |
s-154
| Dirigendiks võib õppida koolis - muusikaakadeemias, konservatooriumis. |
s-155
| Heaks dirigendiks saadakse läbi töökuse, väga heaks dirigendiks sünnitakse. |
s-156
| Siis on esindatud nii anne, karisma kui ka tööoskus ja -armastus - see, mida saalis ja laval tunnetatakse, kuid sõnadesse panna on raske. |
s-157
| Kas dirigent oskaks ka muid inimkooslusi juhtida, näiteks erakonda või valitsust? |
s-158
| Ma ei ole selles kindel. |
s-159
| Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. |
s-160
| Kas dirigendil peab olema absoluutne kuulmine? |
s-161
| Dirigendil peab olema hea muusikaline kõrv ja nüansside eristamise oskus, et leida partituurist üles see, mis muusika liikuma paneb. |
s-162
| Kui paljust jääb ilma see, kes klassikalist muusikat küll kuulab, aga ise viisi üldse ei pea? |
s-163
| Et muusikat mõista, ei pea ise seda teha oskama. |
s-164
| Muusika mõjub läbi alateadvuse, äratab mälestusi, rahustab, erutab - selle mõistmiseks ei pea läbima koolitust ega lugema läbi raamatuid. |
s-165
| Mis keeles te Eesti-Soome sümfooniaorkestriga suhtlete? |
s-166
| Üldiselt käib töö inglise keeles, sest selles orkestris mängib muusikuid üle kogu maailma. |
s-167
| Vahel ka vene keeles, sest kontsertmeister ja veel mõned muusikud on Venemaalt, ka soome või rootsi keeles, kui on tegemist delikaatsetes asjades otsese pöördumisega. |
s-168
| Eestlastega räägin eesti keeles. |
s-169
| Millist muusikainstrumenti te ise mängida oskate? |
s-170
| Koolis õppisin klaverit. |
s-171
| Orkestripillide tundmisele olen pidanud suurt rõhku panema, et tunda nende mänguspetsiifikat. |
s-172
| Kas Beatles ja Webber on saja aasta pärast sama mis Mozart nüüd? |
s-173
| Pole õrna aimugi, kuigi sada aastat on suhteliselt lühike periood. |
s-174
| Kui saaksite ise endale tunnise soovikontserdi kava koostada, näiteks Klassikaraadios, siis milline see välja näeks? |
s-175
| Kuulaksin mõne maailma tipporkestri kontserti live'ina. |
s-176
| Erilisi muusikalisi eelistusi mul ei ole. |
s-177
| Kuidas mõista soovitust: tunneta muusikat? |
s-178
| Just selle sõna tähenduses - tunneta, ilma eelarvamusteta ja erilise ettevalmistuseta, südamega. |
s-179
| Miks on levimuusika nn edetabelimuusika populaarsem kui süvamuusika? |
s-180
| Kas sellepärast, et süvamuusika kuulamine nõuab pingutust ja pingutada ei viitsita? |
s-181
| Laiatarbekaup on ikka kättesaadavam. |
s-182
| Sellega on ära harjutud ja lõpuks hakkab meeldimagi. |
s-183
| Kordamine on ju tarkuse ema. |
s-184
| Ma ei ole nõus, et klassikalise muusika kuulamine nõuaks alati pingutust. |
s-185
| Vahetevahel küll, eriti kui halvasti mängitakse. |
s-186
| Kas teie praktikas on ette tulnud juhatada kahtlase professionaalse tasemega muusikuid? |
s-187
| Tase on olnud kõikuv küll. |
s-188
| See tähendab, et tööd tuleb teha rohkem, sest tulemus tuleb raskemini kätte - materjal osutab suuremat vastupanu. |
s-189
| See aga ei tähenda alati, et töö on vähem nauditav või tulemus kesisem. |
s-190
| Kui jõudehetkel muusikat kuulate, kas hakkate automaatselt esituses vigu otsima või suudate rahulikult lõõgastuda? |
s-191
| Ei hakka vigu otsima, kuid ei kuula lõõgastushetkel tihti muusikat. |
s-192
| Kui aga kuulan, püüan sellesse eelarvamusteta suhtuda. |
s-193
| Kui hea tantsija te olete? |
s-194
| Ütleme nii, et mul ei ole lausa kahte vasakut jalga, aga tantsimist on üha harvem ette tulnud. |
s-195
| Kas te laulate duši all? |
s-196
| Ei. |
s-197
| Kas te vahel ümisete omaette, ja kui, siis mis viisi või viise? |
s-198
| Ümisen küll ja reeglina avalikes kohtades, pälvides inimeste hämmeldunud pilke. |
s-199
| Enamasti on need lihtsad meloodiad, teinekord lastelaulud. |
s-200
| Mis elu elate Eestis, mida teete, kus käite? |