Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 803 - 902 of 946 • previousnext

s-803 Kui haridusele kulutatakse üha vähem raha, töökohad aga säilivad, jääb vähem raha õpikutele, õppevahenditele ja koolimajade remondile.
s-804 Gruusia linnades on õpikutega varustatud 43% alg- ja keskkoole, maakohtades vaid 27%.
s-805 Rahanappuses veeretab riik osa kulutusi - eelkõige just hoolduskulud ja õppevahendite hankimise - perekondade kaela.
s-806 Mõnes riigis maksavad vanemad õpetajatele täiendavat tasu või ümbrikupalka ja tasuvad n-ö eksamilt läbisaamise maksu.
s-807 See aga annab selge eelise jõukamate perede lastele.
s-808 Hariduspoliitika esmane ülesanne on tagada üldine põhiharidus, samas tuleb jälgida, et keskkoolile järgnev haridus ei laieneks keskhariduse arvelt.
s-809 Maailmapank kinnitab, et erakapitali on kergem kaasata kõrgharidusse kui keskharidusse.
s-810 Koolide infrastruktuur tuleb viia kooskõlla riigi arengutasemega.
s-811 Sündimuse langust silmas pidades on paljudes maades koole ilmselgelt liiga palju.
s-812 Kui koolide arv väheneb, langevad ka personalikulud.
s-813 OECD riikide kogemusi arvestades soovitab Maailmapank koondada iga kolmanda õpetaja ja maksta tänu sellele rohkem palka allesjäävatele pedagoogidele.
s-814 Teiselt poolt õgivad haridussummasid kiiresti kasvavad energiahinnad.
s-815 Paljudes SRÜ maades läheb juba täna haridusrahast energiale 30-50 protsenti.
s-816 Neid saab vähendada aga alles siis, kui vanade koolimajade asemel ehitatakse uued ja ökonoomsemad.
s-817 Lähiajal annab tulemusi välisseinte soojustamine, topeltaknaklaaside ja soojamõõturite paigaldamine, kuid seegi nõuab suuri väljaminekuid.
s-818 Hirmkallid ravimid.
s-819 Üleminekuriikide tervishoiusüsteemis on põhiküsimuseks teenuste kättesaadavus ning võitlus uute hädade - HI-viiruse, aidsi ja ravile allumatu tuberkuloosiga.
s-820 Ebapiisava rahastamise tõttu on laialt levinud altkäemaks.
s-821 Madalapalgalised meditsiinitöötajad võtavad patsientidelt raha nii ravi kui ka ravimite eest.
s-822 Eriti kannatavad selle all väikese sissetulekuga inimesed, kes pahatihti peavad ravi eest maksmiseks pantima või müüma oma vara või võtma laenu.
s-823 Kirgiisias on sunnitud niiviisi tegema tervelt kolmandik statsionaarsetest haigetest.
s-824 Pistiseandmine on levinud ka Gruusias, Tadzikistanis ja Ukrainas.
s-825 Arstiabi kallidus ja ravimite kõrge hind halvendab aga inimeste tervist.
s-826 Maailmapanga järgi ei suutnud 1997. aastal 41% Venemaa patsientidest muretseda endile väljakirjutatud ravimeid.
s-827 11% ei saanud aga endale lubada mingit ravi.
s-828 37% tadziki rasedatest naistest jääb sünnituseelse arstiabita ja umbes kolmandik sünnitab kodus.
s-829 Olukorras, kus kõigeks raha ei jätku, peab riik selgelt ja üheselt vastama küsimusele, mida ta õigupoolest tagab ja mis jääb patsiendi enda kanda.
s-830 ANALÜÜS.
s-831 Maailmapank soovitab kõigil üleminekuriikidel majandusreformide edukuse huvides vähendada vahet n-ö võitjate ja kaotajate vahel.
s-832 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) hinnang, et Euroopa ja Kesk-Aasia üleminekumaadest on majandusreformid kõige edukamalt kulgenud Ungaris, kellele järgnevad peaaegu võrdselt Tshehhi, Poola ja Eesti ning seejärel Sloveenia, Leedu ja Läti, pole mingil moel üllatav.
s-833 Nende riikide edu saladus peitub demokraatias ja konkurentsil põhinevas majanduses.
s-834 Tugeva keskvõimuga riikidest on turumajandusele üleminekul edu saatnud Slovakkiat ja Horvaatiat, seejärel tulevad suurema vahega Bulgaaria, Rumeenia, Kõrgõzstan, Moldova, Venemaa ja Ukraina.
s-835 Need riigid on eelistanud piirduda osaliste reformidega, hoides elus vanu ettevõtteid ja luues tõkkeid uutele.
s-836 Ettevõtted, kellel on siiski õnnestunud turule tulla, teevad panuse pigem eritingimuste, seadusaukude ja soodustuste otsimisele selmet arendada vaba ettevõtlust.
s-837 Autoritaarse valitsemisega ja sageli ka vaba konkurentsita majandusega riigid Kasahstan, Usbekistan, Valgevene ja Turkmenistan on säilitanud suuremal või vähemal määral käsumajanduse, hoides elus vanu riigiettevõtteid ja piirates uute tekkimist.
s-838 Sõjategevuses kannatanud riikidest on reformide elluviimisel tublimad Makedoonia ja Gruusia, nõrgemad aga Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Tadžikistan ja Bosnia ja Hertsegoviina.
s-839 Enne poliitika, siis majandus.
s-840 NSV Liidu kiire lagunemise tõttu langetati peaaegu kõikjal esmalt poliitilist süsteemi kujundavad otsused ja alles seejärel võeti ette majandusreformid.
s-841 Nende käigus juhtus pahatihti, et näiteks hindade vabakslaskmise kõrval jäid alles piirangud uute ettevõtete loomisele, erastamise kõrval püsis lõtv eelarvepoliitika, panku tekkis nagu seeni pärast vihma, kuid nende avamine oli seadusega sätestamata.
s-842 Kõik see lõi võimalused kõverteede leidmiseks ja n-ö ärastamiseks.
s-843 Kõige vähem on niisuguseid ebakõlasid edukamates reformimaades, kuid kummalisel kombel ka reformimeelsetes riikides.
s-844 Esimestes on põhjuseks üsna ühtlaselt toimunud majandusreformid, teistes aga enamjaolt püsiv käsusüsteem.
s-845 Seevastu tugeva keskvõimuga ja sõja üle elanud riikides läks majanduse vabakslaskmine ja erastamine küll kärmelt, ent ümberkorraldused ühiskonnas pole turu toimimist toetanud.
s-846 See pakubki valitsuse või riikliku majandussektoriga seotud seltskonnale soodsaid võimalusi nii riigi- kui ka eravarade ärastamiseks.
s-847 Reformide edukust Ungaris ja Sloveenias, aga ka Eestis, Lätis ja Leedus näitab see, et neis riikides on vähem kui kümnendik ettevõtteid püüdnud endale riigiametnikelt pististe abil konkurentidega võrreldes soodsamaid tingimusi välja kaubelda.
s-848 Sama suhtarvu võib välja tuua ka Usbekistani, Valgevene, Armeenia ja Kasahstani puhul, kuid seal on põhjuseks pigem erasektori nõrkus ja riigi autoritaarsus.
s-849 Soodsad võimalused riigi otsuseid mõjutada on aga tugeva keskvõimuga Moldovas, Venemaal, Ukrainas, Kõrgõzstanis, Bulgaarias, Horvaatias, Aserbaidžaanis, ning üllatuslikult ka Lätis.
s-850 Seal kinnitab kolmandik ettevõtteid, et on niisugustest võtetest kasu lõiganud.
s-851 Erinev ajalugu.
s-852 Endise idabloki praeguseks demokraatlikku rada käivates riikides võeti poliitiliste institutsioonide loomisel eeskujuks Lääne-Euroopa parlamentaarne süsteem ja see aitas vältida üksnes kitsa ringkonna huvidest lähtuvaid majandusreforme.
s-853 Seevastu tugeva keskvõimuga riikides varises kommunism kokku pigem juhtide omavahelise võitluse kui laia ühiskondliku liikumise tulemusena, ning samad juhid panid paika ka neile sobilikud uued poliitilised institutsioonid.
s-854 Hirmust võimalike võistlejate ees polnud nad huvitatud majanduse ümberkorraldamisest ja nii jäid Venemaal ja mitmes teises endise NL riigis, samuti Bulgaarias ja Rumeenias ulatuslikud reformid lõpule viimata.
s-855 Päris autoritaarsetes riikides naudib majanduslikku kindlustatust vaid väike võimuladvik, ülejäänud elavad umbes nii nagu nõukogude ajalgi.
s-856 Kuigi see loob head eeldused ulatuslikeks majandusreformideks - pole ju karta inimeste elatustaseme langust -, on altpoolt lähtuv surve riigiisadele nõrk.
s-857 Majandus- ja poliitiline eliit on omavahel tihedalt seotud ning enamasti on need riigid ka maailmamajandusest kõrval.
s-858 Kõige kehvemini on majandusreformid kulgenud n-ö sõjajärgsetes riikides, kus keskvõim pole suutnud inimestele tagada isegi esmaseid hüvesid.
s-859 Lisaks läks sõja käigus kontroll riigivara üle salakaubavedajate, relvakaubitsejate ja sõjaväeliste rühmituste kätte ja nende võimu on ka rahuaja tingimustes raske piirata.
s-860 Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos, Gruusias jm on vähemused püüdnud vägivaldsete vahenditega takistada etnilise enamuse juhitud riigi toimimist.
s-861 Uued ülesanded.
s-862 Maailmapanga hinnangul seisavad pärast kümneaastast üleminekuperioodi kõigis neljas riikide rühmas ees erinevad ülesanded, kuid ühine on see, et igal pool tuleb reformide edukuse huvides vähendada vahet n-ö võitjate ja kaotajate vahel.
s-863 Loodusvaradelt rikastes maades püüab majandusuuendusi kõige rohkem tõrjuda energeetikasektor, mille võim ületab tihti poliitiliste parteide võimu.
s-864 Põhjus on lihtne - reformide käigus muutuks läbipaistvamaks mitterahaliste arvelduste ja bartertehingute süsteem, väheneks hindade moonutamine, subsideerimine ja monopoolsus, ning see kõik vähendaks võimalusi sogases vees suurt kala püüda.
s-865 Rahaturgude muutlikkus ja ebaefektiivsus on võimaldanud nende maade kommertspankadel teenida hiigelkasumeid, poliitilise võimu ladvik aga on võtnud altkäemakse ja saanud muid tulusid nii ettevõtetelt kui eraisikutelt.
s-866 Sellest ringist väljamurdmine on raske, nendib Maailmapank.
s-867 Venemaa ja Ukraina presidendid on korduvalt püüdnud majandusreforme jõuga läbi suruda, selle asemel et mobiliseerida n-ö kaotajaid, kindlustada vaba meediat ning lasta poliitilisel ja majanduslikul konkurentsil teineteist tugevdada.
s-868 Sõjategevuses kannatanud riigid peaksid Maailmapanga soovituse kohaselt ennekõike tegelema stabiilsuse taastamise ja inimeste turvatunde suurendamisega.
s-869 Autoritaarsetel režiimidel tuleks aga kasutada riigi praegust tugevust reformide edukaks alustamiseks ja läbiviimiseks, vältides tagasilööke elanikele.
s-870 Bürokraatia tugevneb.
s-871 Konkurentsidemokraatiates, mille hulka kuulub ka Eesti, võib mitmeparteisüsteem aeg-ajalt ohustada majanduslikku stabiilsust.
s-872 See oht tekib siis, kui erakonnad püüavad enne valimisi hääli hankides eelarvekulutusi suurendada.
s-873 Mitu riiki, sh Ungari ja Poola, võitleb ka suure eelarvedefitsiidiga.
s-874 Maailmapank hoiatab, et ka ükski edukam üleminekuriik ei jääks saavutatule pidama.
s-875 Kui reformide alguses aitas sotsiaalpoliitika nende mõju pehmendada, siis nüüdseks on see suurendanud ülemääraselt ametnike arvu ja palku avalikus sektoris, nende kärpimine aga tekitab asjaosalistes loomulikult vastuseisu.
s-876 Nii arenenud riikide kui ka üleminekumaade kohalikud omavalitsused ei poolda keskvalitsuse osakaalu vähendamist tervishoius ja hariduses.
s-877 Vastuseisu ületamine eeldab toetust uuelt ja kiiresti kasvavalt erasektorilt, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt, kelle huve avaliku sektori bürokraatide võim kõige otsesemalt mõjutab.
s-878 Paljudes konkurentsipõhistes demokraatiates on veel põhjalikult ümber korraldamata poliitiliselt tundlikud harud - põllumajandus, mäetööstus, raudteed, laevaehitus jms.
s-879 Nende majandusharude käes on märkimisväärne võim ja nad nõuavad kaitsetolle jm soodustusi tasuks poliitilise toetuse eest.
s-880 Lõpuleviimata või koguni alustamata reformid pärsivad ka erasektori kasvu ning nõrgendavad kokkuvõttes riigi üldist majandust.
s-881 Euroopa Liiduga ühinemine pressiks reformidega jätkama.
s-882 TEHNIKA.
s-883 Neil pole nälga.
s-884 Nad ei väsi, ei karda, ei kõhkle.
s-885 Nad ei tunne valu.
s-886 Neil pole koduigatsust.
s-887 Nad ei tea, mis on armastus ja vihkamine.
s-888 Just sellised peaksid olema ideaalsed sõdurid.
s-889 Hambuni moodsalt relvastatud, säravates rüüdes võitlusrobotid marsivad üle lahinguvälja, kaugjuhitavad lennukid ja kahurid heidavad pomme, pisikesed putukataolised vidinad määravad vaenlase asukohta ja võivad vastase ka tappa - ulmefilmi stsenaarium või lähituleviku sõda?
s-890 Osalt on see juba praegu tegelikkus.
s-891 Selle nimel, et see kõik reaalseks muutuks, teevad tööd USA kaitseministeeriumi sõjaliseks kasutuseks mõeldud uue tehnika arendamise keskuse DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) ehk siis Riigikaitse Progressiivuuringuprojektide Agentuuri teadlased.
s-892 Nende eesmärk on viia ellu esmalt suisa absurdsena tunduvad fantaasiad.
s-893 Suur osa viimati Afganistani sõjas kasutatud tehnikast - öised nägemisseadeldised, mehitamata luurelennukid (UAV ehk Unmanned Aerial Vehicle), Stealth-tehnoloogial põhinevad lennukid, mis muudavad lennumasina vastase radaritele sama hästi kui nähtamatuks - on välja töötatud just DARPAs.
s-894 Robotsõdureid pole veel lahingusse saadetud, kuid Bosnia, Kosovo, Iraagi ja Afganistani kohal tiirutasid juba veidra välimusega Predator-tüüpi UAVd ülesandega luurata ja määrata sihtmärke.
s-895 Neid ilma juhita lennukeid kasutatakse õhuruumides, mis pole veel täiesti ohutud, samuti bioloogiliselt või keemiliselt mürgitatud piirkondades.
s-896 Pentagon kulutab juba aastakümneid igal aastal miljardeid dollareid mehitamata lahingusüsteemide väljatöötamiseks.
s-897 Seni on kasutamist leidnud peamiselt kaugjuhitavad või isejuhtivad lennumasinad, mis moodsa tehnoloogia abil suudavad maale saata fotosid ja muud teavet.
s-898 Kõige enam on seni kasutatud Predatoreid.
s-899 8,20 meetri pikkune ja kahe meetri laiune lennuk lendab enamasti 3600, maksimaalselt aga 7600 meetri kõrgusel kiirusega kuni 220 kilomeetrit tunnis.
s-900 Korraga võib lennuk õhus olla umbes 16 tundi.
s-901 Alates 1994. aastast on toodetud 50 Predatorit.
s-902 Umbes 20 neist on hävinud, neist omakorda pooled kriisipiirkondades alla tulistatud.

Text viewDownload CoNNL-U