| s-802
| See muudab hariduse saamise raskemaks ning halvendab selle kvaliteeti - noortel pole võimalik omandada teadmisi ja oskusi, mis võimaldaks neil turumajanduse tingimustes toime tulla. |
| s-803
| Kui haridusele kulutatakse üha vähem raha, töökohad aga säilivad, jääb vähem raha õpikutele, õppevahenditele ja koolimajade remondile. |
| s-804
| Gruusia linnades on õpikutega varustatud 43% alg- ja keskkoole, maakohtades vaid 27%. |
| s-805
| Rahanappuses veeretab riik osa kulutusi - eelkõige just hoolduskulud ja õppevahendite hankimise - perekondade kaela. |
| s-806
| Mõnes riigis maksavad vanemad õpetajatele täiendavat tasu või ümbrikupalka ja tasuvad n-ö eksamilt läbisaamise maksu. |
| s-807
| See aga annab selge eelise jõukamate perede lastele. |
| s-808
| Hariduspoliitika esmane ülesanne on tagada üldine põhiharidus, samas tuleb jälgida, et keskkoolile järgnev haridus ei laieneks keskhariduse arvelt. |
| s-809
| Maailmapank kinnitab, et erakapitali on kergem kaasata kõrgharidusse kui keskharidusse. |
| s-810
| Koolide infrastruktuur tuleb viia kooskõlla riigi arengutasemega. |
| s-811
| Sündimuse langust silmas pidades on paljudes maades koole ilmselgelt liiga palju. |
| s-812
| Kui koolide arv väheneb, langevad ka personalikulud. |
| s-813
| OECD riikide kogemusi arvestades soovitab Maailmapank koondada iga kolmanda õpetaja ja maksta tänu sellele rohkem palka allesjäävatele pedagoogidele. |
| s-814
| Teiselt poolt õgivad haridussummasid kiiresti kasvavad energiahinnad. |
| s-815
| Paljudes SRÜ maades läheb juba täna haridusrahast energiale 30-50 protsenti. |
| s-816
| Neid saab vähendada aga alles siis, kui vanade koolimajade asemel ehitatakse uued ja ökonoomsemad. |
| s-817
| Lähiajal annab tulemusi välisseinte soojustamine, topeltaknaklaaside ja soojamõõturite paigaldamine, kuid seegi nõuab suuri väljaminekuid. |
| s-818
| Hirmkallid ravimid. |
| s-819
| Üleminekuriikide tervishoiusüsteemis on põhiküsimuseks teenuste kättesaadavus ning võitlus uute hädade - HI-viiruse, aidsi ja ravile allumatu tuberkuloosiga. |
| s-820
| Ebapiisava rahastamise tõttu on laialt levinud altkäemaks. |
| s-821
| Madalapalgalised meditsiinitöötajad võtavad patsientidelt raha nii ravi kui ka ravimite eest. |
| s-822
| Eriti kannatavad selle all väikese sissetulekuga inimesed, kes pahatihti peavad ravi eest maksmiseks pantima või müüma oma vara või võtma laenu. |
| s-823
| Kirgiisias on sunnitud niiviisi tegema tervelt kolmandik statsionaarsetest haigetest. |
| s-824
| Pistiseandmine on levinud ka Gruusias, Tadzikistanis ja Ukrainas. |
| s-825
| Arstiabi kallidus ja ravimite kõrge hind halvendab aga inimeste tervist. |
| s-826
| Maailmapanga järgi ei suutnud 1997. aastal 41% Venemaa patsientidest muretseda endile väljakirjutatud ravimeid. |
| s-827
| 11% ei saanud aga endale lubada mingit ravi. |
| s-828
| 37% tadziki rasedatest naistest jääb sünnituseelse arstiabita ja umbes kolmandik sünnitab kodus. |
| s-829
| Olukorras, kus kõigeks raha ei jätku, peab riik selgelt ja üheselt vastama küsimusele, mida ta õigupoolest tagab ja mis jääb patsiendi enda kanda. |
| s-830
| ANALÜÜS. |
| s-831
| Maailmapank soovitab kõigil üleminekuriikidel majandusreformide edukuse huvides vähendada vahet n-ö võitjate ja kaotajate vahel. |
| s-832
| Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) hinnang, et Euroopa ja Kesk-Aasia üleminekumaadest on majandusreformid kõige edukamalt kulgenud Ungaris, kellele järgnevad peaaegu võrdselt Tshehhi, Poola ja Eesti ning seejärel Sloveenia, Leedu ja Läti, pole mingil moel üllatav. |
| s-833
| Nende riikide edu saladus peitub demokraatias ja konkurentsil põhinevas majanduses. |
| s-834
| Tugeva keskvõimuga riikidest on turumajandusele üleminekul edu saatnud Slovakkiat ja Horvaatiat, seejärel tulevad suurema vahega Bulgaaria, Rumeenia, Kõrgõzstan, Moldova, Venemaa ja Ukraina. |
| s-835
| Need riigid on eelistanud piirduda osaliste reformidega, hoides elus vanu ettevõtteid ja luues tõkkeid uutele. |
| s-836
| Ettevõtted, kellel on siiski õnnestunud turule tulla, teevad panuse pigem eritingimuste, seadusaukude ja soodustuste otsimisele selmet arendada vaba ettevõtlust. |
| s-837
| Autoritaarse valitsemisega ja sageli ka vaba konkurentsita majandusega riigid Kasahstan, Usbekistan, Valgevene ja Turkmenistan on säilitanud suuremal või vähemal määral käsumajanduse, hoides elus vanu riigiettevõtteid ja piirates uute tekkimist. |
| s-838
| Sõjategevuses kannatanud riikidest on reformide elluviimisel tublimad Makedoonia ja Gruusia, nõrgemad aga Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Tadžikistan ja Bosnia ja Hertsegoviina. |
| s-839
| Enne poliitika, siis majandus. |
| s-840
| NSV Liidu kiire lagunemise tõttu langetati peaaegu kõikjal esmalt poliitilist süsteemi kujundavad otsused ja alles seejärel võeti ette majandusreformid. |
| s-841
| Nende käigus juhtus pahatihti, et näiteks hindade vabakslaskmise kõrval jäid alles piirangud uute ettevõtete loomisele, erastamise kõrval püsis lõtv eelarvepoliitika, panku tekkis nagu seeni pärast vihma, kuid nende avamine oli seadusega sätestamata. |
| s-842
| Kõik see lõi võimalused kõverteede leidmiseks ja n-ö ärastamiseks. |
| s-843
| Kõige vähem on niisuguseid ebakõlasid edukamates reformimaades, kuid kummalisel kombel ka reformimeelsetes riikides. |
| s-844
| Esimestes on põhjuseks üsna ühtlaselt toimunud majandusreformid, teistes aga enamjaolt püsiv käsusüsteem. |
| s-845
| Seevastu tugeva keskvõimuga ja sõja üle elanud riikides läks majanduse vabakslaskmine ja erastamine küll kärmelt, ent ümberkorraldused ühiskonnas pole turu toimimist toetanud. |
| s-846
| See pakubki valitsuse või riikliku majandussektoriga seotud seltskonnale soodsaid võimalusi nii riigi- kui ka eravarade ärastamiseks. |
| s-847
| Reformide edukust Ungaris ja Sloveenias, aga ka Eestis, Lätis ja Leedus näitab see, et neis riikides on vähem kui kümnendik ettevõtteid püüdnud endale riigiametnikelt pististe abil konkurentidega võrreldes soodsamaid tingimusi välja kaubelda. |
| s-848
| Sama suhtarvu võib välja tuua ka Usbekistani, Valgevene, Armeenia ja Kasahstani puhul, kuid seal on põhjuseks pigem erasektori nõrkus ja riigi autoritaarsus. |
| s-849
| Soodsad võimalused riigi otsuseid mõjutada on aga tugeva keskvõimuga Moldovas, Venemaal, Ukrainas, Kõrgõzstanis, Bulgaarias, Horvaatias, Aserbaidžaanis, ning üllatuslikult ka Lätis. |
| s-850
| Seal kinnitab kolmandik ettevõtteid, et on niisugustest võtetest kasu lõiganud. |
| s-851
| Erinev ajalugu. |
| s-852
| Endise idabloki praeguseks demokraatlikku rada käivates riikides võeti poliitiliste institutsioonide loomisel eeskujuks Lääne-Euroopa parlamentaarne süsteem ja see aitas vältida üksnes kitsa ringkonna huvidest lähtuvaid majandusreforme. |
| s-853
| Seevastu tugeva keskvõimuga riikides varises kommunism kokku pigem juhtide omavahelise võitluse kui laia ühiskondliku liikumise tulemusena, ning samad juhid panid paika ka neile sobilikud uued poliitilised institutsioonid. |
| s-854
| Hirmust võimalike võistlejate ees polnud nad huvitatud majanduse ümberkorraldamisest ja nii jäid Venemaal ja mitmes teises endise NL riigis, samuti Bulgaarias ja Rumeenias ulatuslikud reformid lõpule viimata. |
| s-855
| Päris autoritaarsetes riikides naudib majanduslikku kindlustatust vaid väike võimuladvik, ülejäänud elavad umbes nii nagu nõukogude ajalgi. |
| s-856
| Kuigi see loob head eeldused ulatuslikeks majandusreformideks - pole ju karta inimeste elatustaseme langust -, on altpoolt lähtuv surve riigiisadele nõrk. |
| s-857
| Majandus- ja poliitiline eliit on omavahel tihedalt seotud ning enamasti on need riigid ka maailmamajandusest kõrval. |
| s-858
| Kõige kehvemini on majandusreformid kulgenud n-ö sõjajärgsetes riikides, kus keskvõim pole suutnud inimestele tagada isegi esmaseid hüvesid. |
| s-859
| Lisaks läks sõja käigus kontroll riigivara üle salakaubavedajate, relvakaubitsejate ja sõjaväeliste rühmituste kätte ja nende võimu on ka rahuaja tingimustes raske piirata. |
| s-860
| Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos, Gruusias jm on vähemused püüdnud vägivaldsete vahenditega takistada etnilise enamuse juhitud riigi toimimist. |
| s-861
| Uued ülesanded. |
| s-862
| Maailmapanga hinnangul seisavad pärast kümneaastast üleminekuperioodi kõigis neljas riikide rühmas ees erinevad ülesanded, kuid ühine on see, et igal pool tuleb reformide edukuse huvides vähendada vahet n-ö võitjate ja kaotajate vahel. |
| s-863
| Loodusvaradelt rikastes maades püüab majandusuuendusi kõige rohkem tõrjuda energeetikasektor, mille võim ületab tihti poliitiliste parteide võimu. |
| s-864
| Põhjus on lihtne - reformide käigus muutuks läbipaistvamaks mitterahaliste arvelduste ja bartertehingute süsteem, väheneks hindade moonutamine, subsideerimine ja monopoolsus, ning see kõik vähendaks võimalusi sogases vees suurt kala püüda. |
| s-865
| Rahaturgude muutlikkus ja ebaefektiivsus on võimaldanud nende maade kommertspankadel teenida hiigelkasumeid, poliitilise võimu ladvik aga on võtnud altkäemakse ja saanud muid tulusid nii ettevõtetelt kui eraisikutelt. |
| s-866
| Sellest ringist väljamurdmine on raske, nendib Maailmapank. |
| s-867
| Venemaa ja Ukraina presidendid on korduvalt püüdnud majandusreforme jõuga läbi suruda, selle asemel et mobiliseerida n-ö kaotajaid, kindlustada vaba meediat ning lasta poliitilisel ja majanduslikul konkurentsil teineteist tugevdada. |
| s-868
| Sõjategevuses kannatanud riigid peaksid Maailmapanga soovituse kohaselt ennekõike tegelema stabiilsuse taastamise ja inimeste turvatunde suurendamisega. |
| s-869
| Autoritaarsetel režiimidel tuleks aga kasutada riigi praegust tugevust reformide edukaks alustamiseks ja läbiviimiseks, vältides tagasilööke elanikele. |
| s-870
| Bürokraatia tugevneb. |
| s-871
| Konkurentsidemokraatiates, mille hulka kuulub ka Eesti, võib mitmeparteisüsteem aeg-ajalt ohustada majanduslikku stabiilsust. |
| s-872
| See oht tekib siis, kui erakonnad püüavad enne valimisi hääli hankides eelarvekulutusi suurendada. |
| s-873
| Mitu riiki, sh Ungari ja Poola, võitleb ka suure eelarvedefitsiidiga. |
| s-874
| Maailmapank hoiatab, et ka ükski edukam üleminekuriik ei jääks saavutatule pidama. |
| s-875
| Kui reformide alguses aitas sotsiaalpoliitika nende mõju pehmendada, siis nüüdseks on see suurendanud ülemääraselt ametnike arvu ja palku avalikus sektoris, nende kärpimine aga tekitab asjaosalistes loomulikult vastuseisu. |
| s-876
| Nii arenenud riikide kui ka üleminekumaade kohalikud omavalitsused ei poolda keskvalitsuse osakaalu vähendamist tervishoius ja hariduses. |
| s-877
| Vastuseisu ületamine eeldab toetust uuelt ja kiiresti kasvavalt erasektorilt, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt, kelle huve avaliku sektori bürokraatide võim kõige otsesemalt mõjutab. |
| s-878
| Paljudes konkurentsipõhistes demokraatiates on veel põhjalikult ümber korraldamata poliitiliselt tundlikud harud - põllumajandus, mäetööstus, raudteed, laevaehitus jms. |
| s-879
| Nende majandusharude käes on märkimisväärne võim ja nad nõuavad kaitsetolle jm soodustusi tasuks poliitilise toetuse eest. |
| s-880
| Lõpuleviimata või koguni alustamata reformid pärsivad ka erasektori kasvu ning nõrgendavad kokkuvõttes riigi üldist majandust. |
| s-881
| Euroopa Liiduga ühinemine pressiks reformidega jätkama. |
| s-882
| TEHNIKA. |
| s-883
| Neil pole nälga. |
| s-884
| Nad ei väsi, ei karda, ei kõhkle. |
| s-885
| Nad ei tunne valu. |
| s-886
| Neil pole koduigatsust. |
| s-887
| Nad ei tea, mis on armastus ja vihkamine. |
| s-888
| Just sellised peaksid olema ideaalsed sõdurid. |
| s-889
| Hambuni moodsalt relvastatud, säravates rüüdes võitlusrobotid marsivad üle lahinguvälja, kaugjuhitavad lennukid ja kahurid heidavad pomme, pisikesed putukataolised vidinad määravad vaenlase asukohta ja võivad vastase ka tappa - ulmefilmi stsenaarium või lähituleviku sõda? |
| s-890
| Osalt on see juba praegu tegelikkus. |
| s-891
| Selle nimel, et see kõik reaalseks muutuks, teevad tööd USA kaitseministeeriumi sõjaliseks kasutuseks mõeldud uue tehnika arendamise keskuse DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) ehk siis Riigikaitse Progressiivuuringuprojektide Agentuuri teadlased. |
| s-892
| Nende eesmärk on viia ellu esmalt suisa absurdsena tunduvad fantaasiad. |
| s-893
| Suur osa viimati Afganistani sõjas kasutatud tehnikast - öised nägemisseadeldised, mehitamata luurelennukid (UAV ehk Unmanned Aerial Vehicle), Stealth-tehnoloogial põhinevad lennukid, mis muudavad lennumasina vastase radaritele sama hästi kui nähtamatuks - on välja töötatud just DARPAs. |
| s-894
| Robotsõdureid pole veel lahingusse saadetud, kuid Bosnia, Kosovo, Iraagi ja Afganistani kohal tiirutasid juba veidra välimusega Predator-tüüpi UAVd ülesandega luurata ja määrata sihtmärke. |
| s-895
| Neid ilma juhita lennukeid kasutatakse õhuruumides, mis pole veel täiesti ohutud, samuti bioloogiliselt või keemiliselt mürgitatud piirkondades. |
| s-896
| Pentagon kulutab juba aastakümneid igal aastal miljardeid dollareid mehitamata lahingusüsteemide väljatöötamiseks. |
| s-897
| Seni on kasutamist leidnud peamiselt kaugjuhitavad või isejuhtivad lennumasinad, mis moodsa tehnoloogia abil suudavad maale saata fotosid ja muud teavet. |
| s-898
| Kõige enam on seni kasutatud Predatoreid. |
| s-899
| 8,20 meetri pikkune ja kahe meetri laiune lennuk lendab enamasti 3600, maksimaalselt aga 7600 meetri kõrgusel kiirusega kuni 220 kilomeetrit tunnis. |
| s-900
| Korraga võib lennuk õhus olla umbes 16 tundi. |
| s-901
| Alates 1994. aastast on toodetud 50 Predatorit. |