| s-704
| See ongi üks peamisi riigi majanduskasvu põhjusi. |
| s-705
| 90. aastate keskel müüs Ungari ka pangad välisinvestoritele, lõi karmid pangandusreeglid ja eemaldas pangandusest suure hulga halbu laene. |
| s-706
| Poola esialgne kava erastada ettevõtted obligatsioonide eest nurjus, sest skeemi väljatöötamine hilines. |
| s-707
| Selle asemel kasutati muid erastamisvõimalusi, sealhulgas ettevõtete noteerimist Varssavi börsil. |
| s-708
| Kokkuvõttes saavutas riik erastamisel edu ja 1990. aastate teisel poolel saabus ka majanduskasv. |
| s-709
| Sloveenias andis riik enamiku aktsiaid institutsionaalsetele investoritele, alates pensioni- ja arengufondidest, oma osa said ka töötajad. |
| s-710
| Strateegiliste investorite kätte jõudis vähe ettevõtteid. |
| s-711
| Praegu pole riigisiseselt erastatud ettevõtted kuigi edukad, tulles siiski paremini toime kui erastamata jäänud firmad. |
| s-712
| Majanduskasvu on taganud enamjaolt uued firmad. |
| s-713
| Maailmapanga tarkus. |
| s-714
| Kommunismist vabanenud riikide kogemus näitab, et erastamine peab toimuma ühtse strateegia järgi ning olema suunatud riigi majanduskasvu edendamisele. |
| s-715
| Vähem kui 50 töötajaga ettevõtted tuleks müüa kiiresti piiramatu osavõtuga oksjonitel. |
| s-716
| Suuremaid ettevõtteid tuleks aga pakkuda strateegilistele investoritele, kes kasutavad saadud vara kõige paremini. |
| s-717
| Reformide käigus tuleks seadusandlusega tagada väikeinvestorite kaitse, keelata siseinfol põhinevad tehingud ning vältida ettevõtete juhtide huvide konflikte ja topeltstandardeid. |
| s-718
| Erastamise eesmärk peaks olema konkurentsi suurendamine. |
| s-719
| Neis ettevõtetes, kuhu riik jätab oma osaluse, tuleks aga selgeks teha omandiõigused ning sularahavoo kasutamine. |
| s-720
| Kui monopole või oligopole üldse müüa, tuleks maailmapanga hinnangul suhtuda neisse ettevaatusega, rakendades kindlaid seadusandlikke piiranguid. |
| s-721
| Vastasel korral muutuks ebaefektiivne avalik monopol kehvalt reguleeritud eramonopoliks. |
| s-722
| Kesk-Euroopas ja Balti riikides on ettevõtted enamasti erastatud. |
| s-723
| Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias erastamine aga alles kestab ja seal peaks riik kasutama läbinähtavaid meetodeid strateegiliste investorite kaasamiseks. |
| s-724
| Armeenias, Gruusias, Kõrgõzstanis, Venemaal ja Ukrainas tuleb aga tugevdada seadusandlust. |
| s-725
| See parandaks aktsiate konsolideerumist. |
| s-726
| Järelejäänud ettevõtete erastamine peaks olema senisest palju läbinähtavam. |
| s-727
| Viimase grupi riikides - Valgevenes, Turkmenistanis ja Usbekistanis -, kus enamik ettevõtteid on siiani riigi käes, peaks keskvalitsus pöörama suuremat tähelepanu lihtsalt varguste ärahoidmisele. |
| s-728
| INTERVJUU. |
| s-729
| Eesti suurimaid erastamisspetse, Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk kommenteerib maailmapanga raportit ja seletab, kuidas meie ettevõtted erakätesse libisesid. |
| s-730
| Venemaal ja Sloveenias. |
| s-731
| Üldse kogu eks-Jugoslaavias, sest neil oli töölisomavalitsus. |
| s-732
| Aga töölisomavalitsused juba tingivad insaiderist omaniku. |
| s-733
| Naljakas, kui poleks. |
| s-734
| Kuigi sealsed ettevõtted olid kollektiivses omandis, turg ümberringi juba töötas. |
| s-735
| Aga seal on jälle kodusõjad. |
| s-736
| Insaiderlust on palju ka Leedus. |
| s-737
| Venemaal oli see teatud mõttes paratamatus. |
| s-738
| Seal valitsevad suured tööstus-finantsgrupid ja pole mõtet ettevõtte kaupa midagi rääkida. |
| s-739
| Kui Kraftid ja Veskiväljad, kes kontserne tegid, oleks saanud omal ajal meie ettevõtetele käpa peale, oleks tekkinud umbes selline omandistruktuur nagu praegu Venemaal. |
| s-740
| Seos oli natuke keerulisem. |
| s-741
| Mingisugune vend, kes varem oli ettevõttes ja asja tundis või oli parasjagu pumba juures, tegi endale kaubandusega tegeleva firma ja tõmbas selle kaudu ettevõtte varad ja rahad endale. |
| s-742
| Nii sai ta kapitali. |
| s-743
| Edasi ostis ta selle abil hoopis mujal mingi ettevõtte välja. |
| s-744
| Aga siis oli ta juba autsaider, Eesti kapital väljaspool ettevõtet. |
| s-745
| Laias mõttes jah, formaalselt mitte. |
| s-746
| Eestis on insaiderlust suhteliselt vähe olnud. |
| s-747
| Kaubandusse ja teenindusse tulid noored agressiivsed kutid, minu enda laboripoisid tegid näiteks Hansapanga. |
| s-748
| No mis pagana insaiderid nad olid! |
| s-749
| See põlvkond tuli kaubanduse ja teeninduse kaudu turule ja hakkas alles siis ettevõtteid omandama. |
| s-750
| Tundub, et meie kapitalistide klass oli teiste maadega võrreldes suhteliselt noor ja suhteliselt vähe insaiderlik. |
| s-751
| Kui müüa varases staadiumis, satub insaiderite kätte suhteliselt palju. |
| s-752
| Aga juba 1995.-1996. aastaks oli omandistruktuur insaiderite, väljastpoolt tulnud Eesti kapitali ja väliskapitali vahel üsna tasakaalus. |
| s-753
| Praegune pilt kujunes Vene kriisi järel, kui börs kukkus. |
| s-754
| Siis müüdi juba erakätes olevad firmad pankadega tükkis rootslastele-soomlastele maha. |
| s-755
| Leedus hoidsid vanad industrialistid firmasid enda käes. |
| s-756
| Tihti saatsid poja või tütre Ameerikasse turundust või finantsjuhtimist õppima, ja kui papa sai 60, andis ohjad lapsele üle. |
| s-757
| Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel üle 40%. |
| s-758
| Praegu on insaiderite kätte väga vähe jäänud, võibolla 10% ettevõtetest. |
| s-759
| Tshehhis ja Poolas. |
| s-760
| Raportis öeldakse, et neile erastamine on õudselt paha. |
| s-761
| Üldiselt nii muidugi on, aga ma olen näinud eri maades tehtud uuringuid. |
| s-762
| Kaks tükki neist ütlevad, et selliste ettevõtete efektiivsus on madalam kui välisomanike puhul. |
| s-763
| Kolmas näitab vastupidist. |
| s-764
| VÕRDLUS. |
| s-765
| Kas eestlased kulutasid tervishoiule ja haridusele liiga vähe raha? |
| s-766
| Üleminekuriikide, kelle hulka kuulub ka Eesti, sotsiaalpoliitika peab esmajärjekorras tagama abi ja toetused neile, kes seda enim vajavad. |
| s-767
| Muu hulgas aitab seda eesmärki saavutada elamumajanduse, laste- ja tervishoiuasutuste üleminek kohalike omavalitsuste haldusalasse. |
| s-768
| Ida-Euroopas ja Baltikumis kulub avalikule sektorile sama palju raha kui arenenud Lääne-Euroopa riikides. |
| s-769
| See on umbes 45% SKPst. |
| s-770
| Et aga Euroopa Liidu ettekirjutiste juurutamine nõuab omakorda raha, tuleb sotsiaalsüsteemi kulutused üle vaadata ning ühtlasi täiustada pensionisüsteemi, hoiatab Maailmapank. |
| s-771
| Hinnad nullivad pensionitõusu. |
| s-772
| Kulutused sotsiaalkindlustusele, mis haarab nii pensione kui ka töötuskindlustust, peaksid ulatuma 10 protsendini SKPst. |
| s-773
| Horvaatias, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias on pensionide maksmiseks kuluv summa kasvanud ümberkorralduste-eelse ajaga võrreldes kaks korda ehk 13 protsendini SKPst. |
| s-774
| Et aga sotsiaalmaksust kogutav summa ei käi ühte sammu hinnatõusuga, pole pensionäride olukord paranenud, pigem vastupidi. |
| s-775
| Vähe sellest, elanike vananemise tõttu peab iga maksumaksja hoolitsema üha suurema arvu ülalpeetavate eest. |
| s-776
| Põhiküsimuseks on, kuidas rajada selline süsteem, mis tagab vanuritele normaalse äraelamise ka tulevikus. |
| s-777
| Sotsiaalmaksu tõsta ei saa, sest see suurendab kulutusi tööjõule, soodustab ümbrikupalkade maksmist ja pärsib uute töökohtade loomist, eelkõige uutes ettevõtetes. |
| s-778
| Osa riike on hakanud sotsiaalmaksu isikustama, töötanud välja uusi skeeme isikliku panuse suurendamiseks, tõstnud pensioniiga või indekseerinud pensione. |
| s-779
| Osa Kesk- ja Ida-Euroopa maid püüab juurutada mitmesambalist pensionisüsteemi, kus oluliseks on inimeste enda panus. |
| s-780
| Maailmapank peab just seda peaaegu ainsaks reaalseks väljapääsuks. |
| s-781
| Ent mitme sambaga pensionisüsteemi juurutamist võivad takistada poliitiline opositsioon ja nõrk haldussuutlikkus, hoiatab Maailmapank. |
| s-782
| Takistuseks võib kujuneda ka liigne individualism, mis on levinud näiteks Gruusias. |
| s-783
| Samuti peab arvestama sellega, et teise ja kolmanda sambaga (Eestis vastavalt kogumispension ja vabatahtlik pensionikindlustus) ühineks piisavalt inimesi, pensionifondid oleks efektiivsed ja usaldusväärsed. |
| s-784
| Vaesus tuleb uksest ja aknast. |
| s-785
| Turumajandusele üleminekul suurenes tööpuudus, perede sissetulekud vähenesid ja vanurite elu läks raskemaks. |
| s-786
| Lääne-Euroopa riigid, kes kulutavad väga suure osa sotsiaalkindlustuse eelarvest pensionidele, leiavad raha ka võitluseks vaesusega. |
| s-787
| Endistel sotsialismimaadel selleks raha pole. |
| s-788
| Seega tuleb selgeks rääkida, kes vajab kõige rohkem riigi abi. |
| s-789
| Ka vaesemate perede lapsed peaksid saama koolis käia ja tasuta arstiabi. |
| s-790
| Paljud riigid avavad hooldekodusid puudega inimestele ja vanadekodusid vanuritele, kes ei tule oma eluga üksi toime, organiseerivad kodu- ja päevahooldust ning koostavad haridusprogramme puudega lastele. |
| s-791
| Need meetmed on olnud edukad Lääne-Euroopas ja USAs ning sama teed peavad minema üleminekuriigid. |
| s-792
| Riik peab soodustama ka uute ettevõtete turuletulekut. |
| s-793
| Nii korvaks ta inimeste kannatusi, kes jäid omaaegsete ettevõtete restruktureerimisel rataste vahele. |
| s-794
| Abi vajavad eelkõige töölised, kellel on suurimad võimalused leida tööd uutes ettevõtetes. |
| s-795
| Ulatusliku rahaliste toetuste süsteemi juurutamise asemel tuleks hädasolijatele kättesaadavaks teha konkreetsed kaubad ja teenused, rõhutab Maailmapank. |
| s-796
| Liigne toetuste ja abirahasüsteem võib tekitada kergesti õpitud abituse, inimesed ei püüagi enam tööd leida. |
| s-797
| Kokkuvõttes võib see hakata arengut pidurdama. |
| s-798
| Ümbrikupalk õpetajale. |
| s-799
| Avalik sektor kulutab haridusele kahest protsendist SKPst Armeenias ja Gruusias kaheksa protsendini Usbekistanis. |
| s-800
| OECD riikides, kus SKP inimese kohta on kümme korda suurem, kulutab avalik sektor sellest haridusele keskmiselt viis protsenti. |
| s-801
| Mitmel pool, eelkõige SRÜ riikides, on kulutused haridusele vähenenud. |
| s-802
| See muudab hariduse saamise raskemaks ning halvendab selle kvaliteeti - noortel pole võimalik omandada teadmisi ja oskusi, mis võimaldaks neil turumajanduse tingimustes toime tulla. |
| s-803
| Kui haridusele kulutatakse üha vähem raha, töökohad aga säilivad, jääb vähem raha õpikutele, õppevahenditele ja koolimajade remondile. |