| s-602
| Rõhutamaks andmekogu tähtsust, nimetatakse seda tihti riiklikuks. |
| s-603
| Eesti surmaandmebaas sisaldab surmasid alates 1983. aastast, kuid ametkondade omavahelisest kraaklemisest ja isikuandmetega registritest õudusunenägusid nägevate otsustajate kartlikkusest johtuvalt on ta seni legaliseerimata. |
| s-604
| Surmaandmebaasi ei tohi nimetada üheski õigusaktis, riigi rahastatud ja andmebaasi kasutavate teadusprojektide tegijad rassivad pahaendelises juriidilises vaakumis, rahvatervishoid aga kiratseb andmete ja analüütikute puuduse tõttu. |
| s-605
| Ent korralikus riigis on surmaandmebaas vaid üks paljudest rahva tervist iseloomustavatest registritest. |
| s-606
| Igapäise administratiivse tegevuse käigus rajatakse haiglast lahkunute ja ravikindlustuse registrid. |
| s-607
| Selleks, et teada, kui sageli ja miks haigestuvad riigi alamad mingisse haigusesse, luuakse nn haiguseregistrid. |
| s-608
| Tuntuimad neist on tuberkuloosi-, vähi-, südameinfarkti-, insuldi-, trauma- ja kaasasündinud väärarendite register. |
| s-609
| Kolmas rühm registreid aitab mõõta ravitulemusi ja arstiabi kvaliteeti riigis. |
| s-610
| Arenenud maades peetakse terviseandmetega registreid riigi infovaramu normaalseks osaks, mis tagab demokraatliku ühiskonna toimimise. |
| s-611
| Privaatsuse ja üldiste huvide vahekorda reguleerivad õigusaktid. |
| s-612
| Infotehnoloogiline revolutsioon ei soodusta mitte üksnes andmebaaside arengut, vaid ka dokumendilinkimist - ühe ja sama isiku kohta käivate andmete kokkukogumist eri kohtadest. |
| s-613
| Linkimine võimaldab täpsustada isikuandmeid, tagada kõigi haigusjuhtude jõudmise registrisse, mõõta õigesti haigete elulemust, aga ka koguda ja analüüsida andmestikku, millest otseselt hakkab üha enam sõltuma kogu rahvatervishoiu ja kliinilise meditsiini areng. |
| s-614
| Registrid kui kompassid. |
| s-615
| Ilma korralike registriteta on võimatu öelda, millised tegurid viivad ühe või teise haiguse tekkele ja millised jälle takistavad haigeks jäämist. |
| s-616
| Austraalia teadlase Damien Jolley sõnul on epidemioloogi patsiendiks kogu rahvastik, kelle haigusi peab mõõtma keskmiste ja protsentide, kordajate ja riski abil. |
| s-617
| Tõeni aitavad jõuda kohortuuringud. |
| s-618
| Vaatluse alla võetakse rühm inimesi, kes on kokku puutunud mingi teguriga, mis eeldatavasti avaldab toimet tervisele. |
| s-619
| Vastavat inimrühma - kohorti - jälgitakse edaspidi aastaid, tehes kindlaks, mis haigused ja kui sageli neid vaevavad. |
| s-620
| Kas uuritav tegur on kahjulik, kasulik või hoopis toimeta, selgub alles haigestumus- või suremusandmete kõrvutamisel võrdlusrühmaga. |
| s-621
| Kui esimesed haigestuvad ja surevad sagedamini, põhjustab uuritav tegur haiguse, kui aga harvem, takistab uuritav tegur hoopis haiguse teket. |
| s-622
| Esimesel puhul on tegu riski-, teisel kaitseteguriga. |
| s-623
| Kui veteranid surevad sagedamini kui nende sama vanad sookaaslased Eestis, võib öelda, et Tshernobõlis töötamine suurendas surmariski. |
| s-624
| Kui erinevused puuduvad, polnud radioaktiivne kiirgus ja psühhosotsiaalsed stressorid niivõrd tugevad, et neid võiks pidada riski suurendavateks teguriteks. |
| s-625
| 1998. aasta lõpuni kestnud jälgimisaja jooksul ei olnud veteranide surma- ega vähisurmarisk suurem Eesti meeste omast. |
| s-626
| Küll aga oli Tshernobõli veteranide enesetapurisk tervelt kolmandiku võrra suurem. |
| s-627
| Esimestel Tshernobõlist naasmise järgsetel aastatel koguni 86%! |
| s-628
| See aga tähendab, et meeste närvid olid äärmuseni pingul ja paljud ei suutnud pingele vastu pidada. |
| s-629
| Saksa või Põhjamaade mudel? |
| s-630
| Nn saksa mudeli korral tohib terviseandmeid saata registrisse juhul, kui haigestunu annab selleks kirjaliku nõusoleku. |
| s-631
| Paraku jõuab nii registrisse vähe andmeid, sinna ei satu lahangul selgunud diagnoosid, keeldujate hulgas on rohkem kodutuid, dementseid ja nõrgema närvikavaga inimesi. |
| s-632
| Teisisõnu - allkirjanõude kehtestamine laseb registri juba ette põhja. |
| s-633
| Põhjamaade mudel käsitleb terviseseisundit kajastavate isikuandmetega registrite rajamist ühiskonna huvina ning andmete saatmine registrisse ei eelda isiku nõusolekut. |
| s-634
| Iga kodanik teab, millised andmed registritesse satuvad, ning on kindel, et õigusaktid piiravad isikuandmetele ligi pääsevate inimeste ringi. |
| s-635
| Loomulikult leidub ilmas riike, kus Suure Venna hirmus või pigem maksuameti haardest kaugemale jäämise lootuses ei taheta midagi kuulda ei isikukoodist ega rahvastikuregistrist. |
| s-636
| Eesti-suguses elektroonilistele toimingutele pürgivas väikeriigis tähendaks kolmandale teele astumine - isikuandmeteta meditsiiniregistrite rajamine - Maailma Tervishoiuorganisatsiooni eksperdi Hans Stormi sõnul “ kõige hullemat ähvardust rahvatervishoiule ”. |
| s-637
| Paraku soovitab osa ametnikke just seda. |
| s-638
| Nii olevat hõlpsam pabereid ajada ja kindlam andmeid salastada. |
| s-639
| Kaks esimest pääsukest - “ raseduskatkestuse andmekogu ” ja “ narkomaania ravi andmekogu ” on juba olemas, nende pidamine tähendab aga ilmselget raharaiskamist. |
| s-640
| Kui nendes lahjendatud andmekogudes registreeritavate juhtude analüüs pakuks riigile tõsist huvi, tuleks teha otsustav panus andmekoosseisu muutmisele; kui mitte, saaks niigi kõhnukesed rahavood ümber suunata vähemalt ühe järjekorras ootava tõelise registri - olgu selleks siis kaasasündinud väärarendite, südameinfarkti-, trauma- või diabeediregistri - loomisele. |
| s-641
| Otsused savijalgadele. |
| s-642
| Kas soovime, et ravimisel kasutatud ja haiguslugudes kirja pandud ravivõtete tõhusust analüüsitakse teiste patsientide ravi paremaks muutmise eesmärgil tulevikus? |
| s-643
| Kas meid huvitab, et haigusetõrje prioriteedid pannakse paika tõepäraste haigestumus-, suremus-, levimus- ja elulemusnäitajate alusel? |
| s-644
| Kas tahame mõõta ja mõõdetust õppust võtta, kui väike või suur on tegelikult muude (mitte ainult surmapõhjuste alusel tuvastatavate) haiguste risk kogu rahva, sünnipõlvkondade, rikaste ja vaeste, vanurite, Tshernobõli veteranide, mobiilikasutajate, Viagra pruukijate, narkomaanide, ülekaaluliste, jne jne seas? |
| s-645
| Kas hakkame lõpuks hindama, milline on rinnavähki suremus “ tasuta ” mammograafiuuringutele ilmunud ja sellest loobunud naiste hulgas? |
| s-646
| Kas meile on oluline teada, kuidas ümberkorraldused tervishoius mõjutavad Eesti rahvastiku tervist? |
| s-647
| Kui meid sellised asjad huvitavad, tuleb registreid märksa tõsisemalt võtma hakata. |
| s-648
| Maailmapanga eksperdi sõnum kõlab karmilt: “ Eestis on rahvastiku tervise seireandmete täielikkus, õigeaegsus ja kvaliteet enamasti nigel. |
| s-649
| Selle tagajärjel puudub vajalik andmestik otsuste tegemiseks, haiguste ennetamiseks, terviseedendamiseks, tervishoiupoliitika väljatöötamiseks, programmide plaanimiseks ja projektide hindamiseks. ” |
| s-650
| Professor Mati Rahu on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja |
| s-651
| ERASTAMINE. |
| s-652
| Maailmapanga analüüs kinnitab, et kõikjal endistes sotsialismimaades võitsid erastamisest ettevõtete juhid ja võimulolijad, töölistele jäid üksnes tühjad peod ja soovitus kannatada. |
| s-653
| Majanduse ümberkorraldamise vajaduses ei kahelnud ükski kommunistliku võimu alt vabanenud endistest riikidest. |
| s-654
| Reformikavad olid aga kõikjal erinevad, nagu ka tulemused. |
| s-655
| Maailmapanga aruanne näitab aga, et midagi oli kõikjal ühist - igal pool kaotasid endiste riigiettevõtete töölised, võitsid seevastu võimulolijad ning ettevõtete juhid, kes said riigi kontrolli kadumisel edukalt vara enda nimele kantida. |
| s-656
| Sõltuvalt reformide tulemustest võis võitjate hulka arvata ka need uusettevõtjad, kel õnnestus oma firmaga turule tulla ja seal püsima jääda. |
| s-657
| Üleminekuaja miinusteks on tööpuuduse suurenemine, hinnatõus, sotsiaalabi vähenemine ja sellest kõigest johtuv elanike vaesumine. |
| s-658
| Plussid ilmnevad alles pikema aja vältel, sõltudes muu hulgas sellest, kuidas on tagatud omandiõigus, seadusandluse areng ja ligipääs rahastamisele. |
| s-659
| Paradoksaalne algus. |
| s-660
| Seega algab majandusreform inimeste jaoks paradoksiga: neilt oodatakse toetust poliitikale, mis toob esialgu ainult ebameeldivusi. |
| s-661
| Toetuse võitmiseks peab valitsus suutma ühiskonda kuidagi veenda, et raskete aegade järel jõutakse hästitoimiva turumajanduseni. |
| s-662
| Kõige valusamini tabavad uuendused riigile kuuluvate ettevõtete töötajaid ning võimalikke uusi turuletulijaid. |
| s-663
| Ka viimased pärinevad enamjaolt riigitöötajate hulgast, erinevad aga neist oma võime poolest luua oma firma ja üritada sellega turule tulla. |
| s-664
| “ Vee peale ” jäävad nad suurettevõtete kõrval siis, kui riik loob selleks seadusandlusega vastavad tingimused. |
| s-665
| Igal juhul võidavad ümberkorralduste käigus riigiettevõtete juhid (oligarhid) ja isikud, kes valdavad siseinformatsiooni (insaiderid). |
| s-666
| Põhjus on lihtne - nemad ju kontrollivad riigivarasid ja neil on tihedad sidemed valitseva poliitilise eliidiga. |
| s-667
| Insaiderid ning oligarhid võidavad majanduse liberaliseerimisest ja erastamisest kohe, muutes kontrolli riigi varade üle oma tuluks ning n-ö lõigates vahelt. |
| s-668
| Reformide jätkumine võib sattuda küsimärgi alla hetkel, kui oligarhid hakkavad takistama uute ettevõtete loomist. |
| s-669
| Selleks kasutavad nad nii juba tegutsevate suurfirmade võimu kui ka oma mõju riigi poliitilisele ladvikule. |
| s-670
| Eriti ehedalt võib sellist käitumist täheldada Venemaal. |
| s-671
| Riik ei tohi reformidega viivitada juba seetõttu, et sel juhul kasvab oligarhide võim veelgi. |
| s-672
| Riigi toetustel püsiv ettevõte tuleb võimalikult ruttu maha müüa, vältimaks toetuste sattumist selle juhtide taskusse, hoiatab Maailmapank. |
| s-673
| Kellele kõigepealt? |
| s-674
| Kuigi erastamise üks eesmärke oli riigi rahalise olukorra parandamine, takistas esialgu selle läbiviimist vajalike seaduste puudulikkus. |
| s-675
| Kõigepealt eelistati ettevõtte müümist investeerimisfondidele, välismaalastele ja suurematele aktsionäridele, alles seejärel tuli jutuks erastamine obligatsioonide abil riigiettevõtete töötajatele ja juhtkonnale. |
| s-676
| Viimasel juhul loodeti, et järelturg võimaldab omandit liita ning kaasata lisavahendeid ettevõtte uuendamisse. |
| s-677
| Paraku ei läinud see raha ja kogemuste puudusel enamasti korda. |
| s-678
| Strateegilistele investoritele müüdud ettevõtted kujunesid edukamaks kui need, kus omanikuks sai mõni fond, holdingfirma või muu finantsinstitutsioon. |
| s-679
| Kõige paremini on läinud neil ettevõtetel, kus strateegiline investor on välismaalt. |
| s-680
| Ettevõtte hilisem edukus või ebaedukus sõltus ka sellest, kuidas seda müüdi. |
| s-681
| Läbinähtavad oksjonid tõmbasid ligi paremaid omanikke, kes hiljem saavutasid ka paremaid tulemusi. |
| s-682
| Kuigi kõige kasulikum oli müüa varad nii kiiresti kui võimalik avatud pakkumiste teel ja strateegilistele investoritele, rakendasid seda taktikat ainult Ida-Saksamaa, Eesti ja Ungari. |
| s-683
| Kohati takistas välisinvestorile erastamist avalik arvamus, mis eelistas müüki obligatsioonide eest. |
| s-684
| Seda teed läksid ennekõike Venemaa, Tshehhoslovakkia, Armeenia, Gruusia, Leedu ja Moldova. |
| s-685
| Teised riigis kasutasid obligatsioone väiksemas ulatuses. |
| s-686
| Oma osa mängis ka riigi asukoht, poliitiline (eba)kindlus ja haldussuutlikkus. |
| s-687
| Mitmes endises sotsialismiriigis pärssis erastamise tempot hirm, et ettevõtted võivad sattuda ekskommunistide kätte, mõnel pool aga polnud kodumaal rikast ostjat kusagilt võtta. |
| s-688
| Tuli ette ka seda, et osa ettevõtteid jäeti esialgu riigi omandusse, eesmärgiga tugevdada enne nende müümist erastamisagentuuri poliitilist sõltumatust ja tugevdada seadusandlust. |
| s-689
| Paraku tõi see kaasa n-ö spontaanse erastamise, kus riigipoolse kontrolli lõdvenemisel asusid ettevõtete juhid vara kõrvale kantima. |
| s-690
| Venemaa kurb näide. |
| s-691
| Väga keeruline oli erastamine Venemaal, kus mahamüümist ootas ligi 25 000 keskmist ja suurettevõtet 89 regioonis ja kuues ajavöötmes. |
| s-692
| Vene erastamisskeemi järgi pidi väike osalus ettevõttest minema insaideritele, enamik aktsiaid aga kavatseti müüa töötajatele. |
| s-693
| Erastamise lõppedes selgus, et insaiderite kätte oli libisenud keskmiselt 66 protsenti ettevõtte aktsiatest ... |
| s-694
| Uued omanikud ei vaevunud aga tegema erilisi ümberkorraldusi. |
| s-695
| Põhjus oli lihtne - neis toodetavat kaupa polnud kellelegi vaja. |
| s-696
| Ungaris ja Poolas müüdi obligatsioonide eest vähe ettevõtteid. |
| s-697
| Tshehhoslovakkia läbis esimese erastamislaine enne lagunemist, hiljem leidis Tshehhis hulk ettevõtteid uue omaniku obligatsioonide eest, Slovakkia aga otsemüügi korras. |
| s-698
| Kummaski riigis valmistas erastamine kokkuvõttes pettumuse. |
| s-699
| Investeerimisfondid ei suutnud ühelt poolt ümberkorraldusi juhtida, teiselt poolt olid väikeaktsionärid kaitsetud. |
| s-700
| Kõige paremini läks ettevõtetel, mis müüdi selgete ja arusaadavate reeglite abil strateegilistele investoritele. |
| s-701
| Näiteks Tshehhi tööstuse ühe lipulaeva Shkoda ostis ära Volkswagen. |