| s-7
| Vähe sellest, järgmine koondamislaine saabub juba aastal 2004. |
| s-8
| Seevastu müügimeestel tasub kohta küsida. |
| s-9
| Tasuliste raviteenuste osa peaks juba esimese aastaga 20 protsenti tõusma. |
| s-10
| Luup portreteerib niisugusel taustal Eesti üht legendaarsemat peaarsti Vello Ilmojat. |
| s-11
| “ Äri ei tohiks hakata meditsiinis valitsema, ” hoiatab Pelgulinna haigla kauaaegne juht. |
| s-12
| Mõne aja eest avaldas Maailmapank mahuka raporti sellest, kuidas sotsialismi kammitsaist vabanenud riigid on turumajanduse lainetes hakkama saanud. |
| s-13
| Luup tutvustab lähemalt, kuidas kellelgi on läinud ja toob välja ühise. |
| s-14
| Üks järeldus on järgmine - erastamisest võitsid reeglina direktorid ja nn insaiderid, kaotasid aga ettevõtetes rabanud töölised. |
| s-15
| Vähemasti esialgu ... |
| s-16
| Paari aasta eest kirjutas Luup sellest, kui valmis on üks või teine riik peagi algavaks 21. sajandiks. |
| s-17
| Vahetult enne seda oli Maailma Majandusfoorum tulnud välja nn tulevikuks valmisoleku indeksiga. |
| s-18
| Davosi analüütikute arvates toetuvad riigid neljale sambale. |
| s-19
| Esimene neist kannab säästlikkuse nime, teist kutsutakse õigluseks, kolmandat harmooniaks, neljas iseloomustab haridust ja tehnoloogilist varustatust. |
| s-20
| Tollal vaagiti viieteistkümne lääneriigi võimalusi ja Eesti pildile n-ö ei mahtunud. |
| s-21
| Ent sama metoodikat pruukides ilmnes, et rõõmustamiseks pole põhjust. |
| s-22
| Neljast sambast tervelt kolm on pehmelt öeldes mädad. |
| s-23
| Kui läinud aastal hakati rääkima nn teisest Eestist, jõudis see tõdemus paljudeni. |
| s-24
| Maailma Majandusfoorumi uus raport kinnitab seda lausa mustvalgel. |
| s-25
| Nüüd on vaatluse alla võetud poole rohkem riike, nende seas enamik euroliitu pürgijatest. |
| s-26
| Vaata kust otsast vaatad, üks on selge - väike armas kodumaa konutab kusagil Euroopa tagakambri koti peal. |
| s-27
| Et sinna kauaks mitte jääda, on kasulik tänane ajakirjanumber hoolikalt läbi lugeda. |
| s-28
| PORTREE. |
| s-29
| Veebruari viimasest päevast on Eesti kõige autoriteetsem haiglajuht dr Vello Ilmoja vaba mees. |
| s-30
| Enne minekut hoiatab ta oma leebel moel, et äri ei tohiks haiglas küll ülimaks eesmärgiks saada. |
| s-31
| Minu põhimine amet on praegu Pelgulinna haigla likvideerimiskomisjoni esimees, teatab hallipäine tippjuht ja puhkeb naerma. |
| s-32
| Vähe sellest, nelja nädala eest kaotas Ilmoja ootamatult ka Lääne-Tallinna Keskhaigla ravijuhi koha. |
| s-33
| “ Ega ma pole ühtegi kirjalikku dokumenti saanud, telefoni teel üksnes teatati, et asjad on muutunud, ” räägib Ilmoja ja puhkeb taas ohjeldamatult naerma. |
| s-34
| Valges kitlis Mr Nobody kannab sellele vaatamata rinnas silti “ Peaarst ”. |
| s-35
| Oleks väga imelik, kui seal seisaks likvideerimiskomisjoni esimees. |
| s-36
| Nelikümmend viimast aastat. |
| s-37
| Kui Ilmoja 1962. aastal Tallinna saabus, ladusid müürsepad alles Pelgulinna haigla tänase peamaja müüre. |
| s-38
| Ministeerium otsis peaarsti, kes suudaks Kalinini rajooni haigla valmis ehitada ja jalgadele tõsta. |
| s-39
| Valik jäi pidama Valga haigla noorukesele peaarstile. |
| s-40
| Nii jõudis 1954. aastal Tartu Ülikooli lõpetanud tohter karjääriredelil liikudes läbi provintsihaigla jaoskonnaarsti, siseosakonna juhataja ja peaarsti viimaks pealinna. |
| s-41
| Kuigi pakkumisi oli teisigi, otsustas Ilmoja Kalinini rajooni haigla kasuks. |
| s-42
| Sest see oli esimene. |
| s-43
| Ilmoja teatas ministrile, et on ennast juba ära lubanud ega kavatse oma sõna murda, loobus keskhaiglast ja läks. |
| s-44
| Ning jäi ... neljakümneks aastaks. |
| s-45
| Ilmoja käe all sai Pelgulinnast Tallinna ja Eesti üks suuremaid ning mainekamaid haiglaid. |
| s-46
| Pole mingit kahtlust, et Pelgulinna haigla ja Ilmoja vahele võib võrdusmärgi tõmmata. |
| s-47
| Aga Ilmoja pole ainult Pelgulinna haigla. |
| s-48
| Ilmoja on midagi märksa enamat. |
| s-49
| Eesti Vabariigi taastamisel sai Ilmojast kolmeks aastaks tervishoiuministri esimene asetäitja, tänases mõistes midagi kantsleri sarnast. |
| s-50
| Aga ka see pole kaugeltki kõik. |
| s-51
| 1997. aastal otsis Ilmoja üles Kanada tervishoiukorralduse professor Rein Lepnurm, raamatu “ Tervishoiu ökonoomia alused ” autor. |
| s-52
| Sama aasta novembris asutati Kanada riigi eeskujul Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegium. |
| s-53
| “ Tervishoiujuhtide kvalifikatsioon vajas ühtlustamist. |
| s-54
| Ma ei ütleks, et kõigil oleks see halb olnud, aga enese täiendamine on alati vajalik - ükskõik kui suure staažiga või vana keegi on. ” |
| s-55
| Kolleegium ühendab nii neid, kes juhivad meie tervishoidu, kui ka neid, kes tahaks juhtimist õppida. |
| s-56
| Seega peaarste, ülemõdesid, meditsiiniökonomiste ja tervishoiu tippbürokraate. |
| s-57
| “ Alustasime tervishoiujuhtide sertifitseerimisega, hoidsime silma peal uute seaduste tegemisel. |
| s-58
| ” Dr Vello Ilmoja juhib autoriteetset kolleegiumi algusest peale. |
| s-59
| Ei tule parteisse! |
| s-60
| Ilmojale ei meeldi haiglate juhtkondades käiv äge parteistumine. |
| s-61
| “ Nii ei pea meditsiinis asjad ikka käima. |
| s-62
| Vaatamata sellele, milline partei parasjagu valitseb, peab tervishoius olema üks ja kindel eesmärk. |
| s-63
| See on õigeaegne ja kvaliteetse arstiabi andmine. |
| s-64
| Hinnata tuleks teadmisi, kogemusi ja tulemusi, mitte midagi muud. |
| s-65
| Kõik muu on teisejärguline ja tühine. ” |
| s-66
| Ilmoja peab parteistumist üksnes kasvuraskuseks ja on kõigele vaatamata täiesti lootusetu optimist: “ Ma arvan, et need ajad saavad mööda ja siis hakkab selgeks saama, kes on õigupoolest kes. |
| s-67
| Nii ei pea meditsiinis asjad ikka käima. ” |
| s-68
| Uskumatu küll, isegi karmil nõukogude ajal õnnestus Ilmojal peaarstina parteisse astumata ära elada. |
| s-69
| Kuigi meelitati ja keelitati korduvalt. |
| s-70
| Nii istusid kaks valget varest - onkoloogia dispanseri peaarst dr Aleksander Gavrilov ja Pelgulinna peaarst dr Ilmoja marksismi-leninismi õhtuülikoolis ikka kõrvuti kusagil tagareas. |
| s-71
| Parteituna ei saanud nad kutsest kunagi ära öelda. |
| s-72
| “ Eks vaikida tuli, aga mõttetustele kaasa ka ei pidanud laulma, ” kinnitab legendaarne haiglajuht: “ Niipalju kui mõned püüdsid seda teha. |
| s-73
| Sageli oli lausa piinlik kuulata. |
| s-74
| Teadsid, et muidu täitsa korralik eesti inimene, aga samal ajal lööb karjääri huvides niisugust laulu, et ohhohoo. ” |
| s-75
| Peaarsti salarelv. |
| s-76
| Artiklis “ Kuidas portreteerida Vello Ilmoja ” kirjutab Andres Ellamaa: “ Tähelepanelik vaatleja peaks sellel portreel leidma ka dr Ilmoja salarelva - see on oskuse suhelda ja kaasvestlejat riivamata oma seisukohti selgitada. |
| s-77
| Siin peaks paistma ka imepärane oskus taluda kaaskodanike puudusi ning nõrkusi. |
| s-78
| Halvim, mida Vello suudab kellegi kohta öelda, on “ noh, ta on ju muidu kena inimene ”. |
| s-79
| ” Ei peaarst ega ta kolleegid mäleta tõsisemaid konflikte. |
| s-80
| Kui kellelgi oli ütlemist, kutsus peaarst mõlemad osapooled välja ja leiti lahendus. |
| s-81
| Ilmoja sõnul kujunes seetõttu ajapikku Pelgulinnas välja väga hea kollektiiv. |
| s-82
| “ Kuna konflikte polnud, jäi aega töö tegemiseks. |
| s-83
| Mina nõudsin kogu aeg, et patsient on see, kellesse tuleb kõige suurema tähelepanuga suhtuda. ” |
| s-84
| Ilmoja meenutab hea sõnaga oma asetäitjat dr Tsetverikovat - intelligentset ja tarka naist, kellega ta oma sõnul “ poliitiliselt natuke erinevatel seisukohtadel oli ”. |
| s-85
| Me diskuteerisime õhtuti vahel kaks-kolm tundi, aga ma pean auga tunnistama - kui ühine seisukoht oli leitud, ei püüdnud ta mind enam kusagil mõjutada. |
| s-86
| Dr Tsetverikova püüdis ka mind parteisse pöörata, aga enne surma ütles - targasti tegite, et ei astunud. ” |
| s-87
| Arsti õige palk. |
| s-88
| Ükskõik mida Ilmojalt küsida, tal on vastus kohe valmis. |
| s-89
| Kui vähegi võimalik, otsib ta kibekiiresti kas siis arvude, graafikute või dokumentide näol välja ka tõestusmaterjali. |
| s-90
| Mees, kes retsenseeris professor Rein Lepnurme raamatut “ Tervishoiu strateegiline juhtimine ” on suutnud oma kuningriigis teha lausa imet. |
| s-91
| Ta kehitab mõistmatuses õlgu, kui räägitakse ähvardavast pankrotist: “ No kuulge, kui me saime oma teenitud vahenditest spondeerida tervishoidu 7,4 miljoni eest, kui meie haiglal pole ühtegi senti võlgu, ei ühtegi laenu ega ühtegi pikaajalist kohustust, mis pankrotist siin rääkida saab? ” |
| s-92
| Pärast seda, kui aknad said vahetatud ja radiaatorikraanid annavad sõltuvalt aknatagusest ilmast reguleerida, kulub Pelgulinnas ühe ruutmeetri kütmiseks kõigest 60 krooni aastas: “ See on umbes 1,4-1,7 korda vähem kui enamikus haiglates. ” |
| s-93
| Aastate eest arutles Ilmoja, et äkki peaks haiglale oma pesumaja ehitama. |
| s-94
| Hakkas rehkendama, aga selgus: selleks, et pesumaja ennast ära tasuks, peaks tekkima 40-50 tonni musta pesu kuus. |
| s-95
| “ Meil tekib ainult kümme tonni. ” |
| s-96
| Pesumaja jäigi ehitamata. |
| s-97
| Selle asemel vuravad iga jumala päev Tallinna ja Tartu vahet musta pesu autod. |
| s-98
| “ Kui peseksime Tallinnas, peaks maksma 1,4 miljonit, ” arutleb peaarst, “ Tartus saab kõigest miljoni eest. ” |
| s-99
| Võrdlus näitab, et vähem kui 5% kommunaalkuludele on Eesti tingimustes väga hea näitaja. |
| s-100
| Sama moodi kui keskmine aktiivravi voodipäeva pikkus - 5,1. |
| s-101
| “ See, mida haigekassa tahaks saavutada, on meil juba ammuilma reaalsus. ” |
| s-102
| Eestis viibib inimene haiglas keskmiselt 6,2 päeva. |
| s-103
| Ilmoja teab, et Kanadas jõuti nelja päeva peale, meil pole see esialgu kuidagi võimalik. |
| s-104
| Kui kodused tingimused on sellised, nagu on, jõuavad inimesed kiiresti haiglasse tagasi. |
| s-105
| Mõistagi oskab dr Ilmoja öelda, milline peaks olema õe või arsti õiglane palk tänases Eestis. |
| s-106
| “ Õe palk peaks olema 1,5-2 korda keskmisest kõrgem. |