| s-505
| Maja võib tunduda vaene, vilets ja tühi, samas võib hoovis seista uhke Mercedes. |
| s-506
| Ning tõenäoliselt on ka vaesuses elaval perel kõrvale pandud kuus või seitse tuhat dollarit, mille eest tehakse lastele uhked pulmad. |
| s-507
| Et kordki elus teisi üllatada. |
| s-508
| See on ida elustiil. |
| s-509
| Opositsioonilise sotsioloogi Bahõtshamal Bekturganova andmetel on rikkaid vaid 3-5 protsenti elanikest, keskklass puudub üldse ning kõik ülejäänud on vaesed, kes peavad iga päev muretsema, kuidas elada järgmise päevani. |
| s-510
| “ Kui sissetulek pereliikme kohta on 50-100 dollarit kuus, on juba tegemist kindlustatud perekonnaga. |
| s-511
| Arsti palk ulatub vaid 20-30 dollarini, õpetajal või kõrgkooli õppejõul 40-50 dollarini. |
| s-512
| Kust tuleb ametlik keskmine palk 120 dollarit? ” imestab Bekturganova. |
| s-513
| Sotsioloogi sõnul liigub Kasahstan eelindustriaalse ühiskonnakorralduse poole, mille teised riigid on juba ammu seljataha jätnud. |
| s-514
| Bekturganova süüdistab karmilt nii presidenti kui valitsust korruptsioonis ja autoritaarsuses. |
| s-515
| Rahulolematus Nazarbajevi autoritaarse valitsemisstiili ja olematu demokraatiaga kohalikul tasandil viisid novembris uue opositsioonilise Kasahstani Demokraatliku Liidu loomiseni ja jaanuarikuiste meeleavaldusteni Almatõs. |
| s-516
| “ Enamik inimesi ei usu enam tulevikku ja tegelevad ainult igapäevase ellujäämisega. |
| s-517
| Esialgu liikusime demokraatia suunas, pärast 1995. aastat kasvab aga autoritaarsus. |
| s-518
| Kogu demokraatia on tegelikult Potjomkini küla, ” võtab sotsioloog Kasahstani tänase olukorra kokku. |
| s-519
| RAAMAT. |
| s-520
| “ Vaesuse globaliseerumine ” kirjeldab, kuidas Maailmapanga ja IMFi soovitused on toonud endaga kaasa sadade miljonite inimeste vaesumise. |
| s-521
| Me oleme maailma ajaloo sügavaimas majanduskriisis, teatas Ottawa Ülikooli majandusprofessor Michel Chossudovsky veel enne seda, kui elektroonikamullid aasta-paari eest lõhkema hakkasid. |
| s-522
| Aeg on tema sõnu kinnitanud. |
| s-523
| “ Uue aastatuhande alguses ei ole ülemaailmse elatustaseme alanemise põhjuseks “ ressursside puudus ”, ” tõdeb Chossudovsky ja võrdleb praegu maailmas toimuvat omaaegse koloniaalmajandusega. |
| s-524
| Kriis kriisi järel. |
| s-525
| Kõrge tööpuudus võimaldab nii arengu- kui ka tööstusriikides maksta töötajatele üha madalamat palka. |
| s-526
| Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO andmetel pole tööd umbes miljardil inimesel, kes moodustavad kolmandiku kogu maailma tööjõust. |
| s-527
| Maailma majanduses käib juba mõnda aega globaalne tööjõukulude kärpimine, ning kolmanda maailma ja arenenud tööstusriikide vahel võivad palkade erinevused olla kuni 70-kordsed. |
| s-528
| See asjaolu pluss töötute suur hulk võimaldab toota üha odavamalt üha uutes maades. |
| s-529
| Samas saeb praegune tööpuudusel ja palkade kärpimisel põhinev majandussüsteem pidevalt oksa, millel istub - mida vähem inimesed teenivad, seda vähem saavad nad tarbida. |
| s-530
| Kui 1997. aasta lõpul puhkes Aasia majanduskriis, tuli oma toetusprogrammidega appi Rahvusvaheline Valuutafond IMF. |
| s-531
| Abisaamise tingimused olid aga sellised, et näiteks Lõuna-Koreas suleti seejärel keskmiselt 200 firmat päevas, iga päev löödi tänavale 4000 töötajat. |
| s-532
| Osa Ida-Euroopa ja endise NSVLi praegustest majandusraskustest on tingitud otseselt sellest, et 1992. aastal võeti kasutusele IMFi tapvad “ majandusrohud ”. |
| s-533
| Kas neist programmidest ka mingit kasu on, selles pole IMF isegi kindel. |
| s-534
| Üks IMFi vanemametnik on kirjutanud: “ Kuigi viimaste aastakümnete jooksul on tehtud mitmeid uurimusi, ei või kindlalt öelda, kas meie programmidest on olnud kasu või kahju. ” |
| s-535
| Euroopas ja Põhja-Ameerikas on vastavad “ rohud ” kasutusele võetud IMFi abita. |
| s-536
| Uusliberalistliku maailmavaate järgi on kärbitud avaliku sektori kulusid ja lõpetatud sotsiaaltugede süsteeme. |
| s-537
| Sellega on nõus kõik erakonnad, ka sotsiaaldemokraadid, rohelised ja endised kommunistid. |
| s-538
| Uusliberalistliku maailmavaate põhiideoloogideks on Bretton Woodsis Teise maailmasõja järel alguse saanud kolm institutsiooni: Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond IMF ja Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. |
| s-539
| Vaesus levib kulutulena. |
| s-540
| Chossudovsky kinnitab, et Maailmapanga ja IMFi tegevus ennekõike alates 1980. aastatest on tinginud otseselt sadade miljonite inimeste vaesumise. |
| s-541
| “ Struktuurne kohandamine on lisanud valuutakursside ebastabiilsust, lõhkunud arengumaade majandusi, ” kirjeldab ta. |
| s-542
| “ Kodumaine ostujõud on langenud, levivad näljahädad, haiglaid ja koole suletakse, sajad miljonid lapsed jäävad põhikoolihariduseta. ” |
| s-543
| “ Parim ” Bretton Woodsi institutsioonide idee Kesk- ja Lõuna-Aafrika avaliku sektori kulude kärpimiseks nägi ette lõpetada palkade maksmine kõigile õpetajatele. |
| s-544
| Seejärel võiks töötutele õpetajatele pakkuda väikesi laene, mille abil nad võiksid asutada erakoole. |
| s-545
| “ Tänu ” niisugusele süsteemile on tegelikult võlalõksu langenud suur osa riikidest. |
| s-546
| Majandusraskuste korral on IMF ja Maailmapank tulnud meelsasti appi ja pakkunud laenusid laenude maksmiseks, aga sellega on probleemid iga aastaga ainult süvenenud. |
| s-547
| Sarnaselt haridussüsteemi “ kokkulükkamisega ” on käitutud ka tervishoiuga. |
| s-548
| On ju majanduslikult kasulik, kui koolitatud õe koha võtab üle palgata vabatahtlik heategija, kellel aga ei pruugi olla aimugi haigustest. |
| s-549
| Haiglatest ja tervisekeskustest on Saharast lõunasse jäävas Aafrikas saanud tegelikult haiguste allikas. |
| s-550
| Päästev vabakaubandus? |
| s-551
| Uusliberalistliku maailmavaate esindajad pakuvad lahenduseks vabakaubanduse levimist. |
| s-552
| Nende loogika ütleb, et mida rohkem levivad kaubad ja teenused üle piiride, seda rohkem peaks jääma ka riikidesse. |
| s-553
| Hoolimata kaubandusläbirääkijate kinnitustest on selge, et mullu novembris Dohas ei alustatud WTO läbirääkimiste arengumaade vooru. |
| s-554
| Peamiselt tõestasid läbirääkijad seda “ järeleandmistega ” ravimite patentide küsimustes. |
| s-555
| Kuigi deklareeriti, et kõigil riikidel on õigus kaitsta oma kodanike tervist, ei muudetud ravimite tegijaõiguseid kaitsvat TRIPs lepingut. |
| s-556
| Selle järgi võidakse tulevikus kaevata kohtusse riigid, kes rikuvad oma rahva tervise nimel patendiõigust. |
| s-557
| Erinevalt uusliberalistidest pakub Chossudovsky lahenduse aluseks igasuguste rahamaailma ja poliitilise maailma vaheliste sidemete paljastamist. |
| s-558
| Chossudovsky järeldused on sündinud aastatepikkuse uurimistöö tulemusel. |
| s-559
| “ Vaesuse globaliseerumises ” kirjeldab ta eri riikide poliitika seotust IMFi ja Maailmapanga reformidega. |
| s-560
| Autor uuris Somaalia, Ruanda, India, Bangladeshi, Vietnami, Brasiilia, Peruu, Boliivia, Venemaa ja Jugoslaavia sündmusi. |
| s-561
| MONARHIA. |
| s-562
| Hollandi verivärske printsess Maxima kirjutas alla karmile ja ebaõiglasele abielulepingule. |
| s-563
| Maxima on maksimaalne! rõkkasid hollandlased imeilusal kevadiselt päikesepaistelisel laupäeval 02.02.02. |
| s-564
| Päeval, kui kogu Euroopa kandis televisiooni otseülekandena üle Hollandi kroonprintsi Willem Alexanderi ja argentiinlanna Maxima Zorreguieta, maa tulevase kuningapaari laulatustseremoonia. |
| s-565
| Ajakirjanikud spekuleerisid juba pulmapäeval uuel avalikkust huvitaval teemal, millal võiks kuninganna Beatrix loobuda troonist oma poja kasuks. |
| s-566
| Näib, et mitte ainult meedia, vaid ka tavalised hollandlased on veidi väsinud oma rangest kuningannast ning tahaksid uue ajastu vaateid ja väärtusi paremini mõistvat noort valitsejapaari. |
| s-567
| Asjatundjate hinnangul ei tule uue kuninga ametisseasumine siiski jutuks enne viit või koguni kaheksat aastat ... |
| s-568
| Peaministri läbirääkimised. |
| s-569
| Kuigi Hollandit nimetatakse vahel vabariigiks, kus valitseb kuningas, oli tulevasele monarhile naise leidmine sedavõrd tõsine poliitiline probleem, et selles osales läbirääkijana ka peaminister. |
| s-570
| Hollandlased pole unustanud, et Beatrixi pulmade ajal saksa aadlimehega 1966. aastal toimusid vabariiklaste ja rojalistide vahel tänavalahingud. |
| s-571
| Nüüd taheti käituda poliitiliselt targemalt, et kodanlikust perest pärineva kauni ja haritud argentiinlanna toomine kuningakotta ei põhjustaks poliitilist vastasseisu ega uusi tänavarahutusi. |
| s-572
| Põhjusi oleks leidunud ka seekord, sest selle abielu vastased ei suutnud unustada, et Maxima isa oli olnud Argentina kindral Videle hunta (põllumajandus) minister. |
| s-573
| Hollandi diplomaatia saavutas siiski kompromissi, mis pandi kirja ka Willem Alexanderi ja Maxima abielulepingusse. |
| s-574
| Hollandlased võtsid Maxima omaks ja lubasid, et ei küsi enam nüüd juba nende oma printsessilt, mida ta arvab 30 000 hukkunud ja teadmata kadunud inimese kohta hunta valitsemise ajal Argentinas, printsess omalt poolt pidi kirjutama alla lubadusele, et tema vanemad ei vali kunagi Hollandit oma elupaigaks. |
| s-575
| Ka abiellumistseremoonial esindasid Maxima peret vaid ristiemast tädi ja õed-vennad, isa-ema aga vaatasid tütre pulmi Londonis televiisorist. |
| s-576
| Asjaosalistele polnud see muidu kerge - kui Amsterdami uues kirikus kõlasid lohutuseks pruudile tema kauge kodumaa tangohelid, voolasid mööda Maxima põski varjamatult pisarad ... |
| s-577
| Seoses Maximaga tõstatusid uueneva Euroopa jaoks tänapäevasel tasemel ka usuvabaduse küsimused. |
| s-578
| Kuninglikest pulmadest kujunes tegelikult omapärane proovikivi Euroopa ühiskonnale kui tervikule. |
| s-579
| Võib täiesti mõista Hollandi vabariiklaste kriitikat, et vastsõlmitud abieluleping paiskab sealse ühiskonna oma arusaamadelt soolise võrdsuse suhtes vähemalt kolmkümmend aastat tagasi. |
| s-580
| Kuigi Martin Lutheri nimega seotud kiriklikust usupuhastusest reformatsioonist eraldab meid pool aastatuhandet, on see teema endiselt hell ning ka 21. sajandi alguses sai usuküsimus üheks väga oluliseks punktiks tulevase Hollandi kuninga abielulepingus. |
| s-581
| Karm abieluleping. |
| s-582
| Moodne aeg lubab küll Hollandi printsessil (tulevasel Hollandi kuninga naisel - kuningannal) jääda ise katoliku usku, kuid abielulepingus pidi ta juba ette lubama, et lapsed abielust Willem Alexanderiga kasvatab kuningakoda kalvinistlikus vaimus. |
| s-583
| Ka pidi Maxima andma abielulepingus nõusoleku, et kui abielu tulevase Hollandi kuningaga peaks mingil põhjusel purunema, siis ei saa ta erinevalt teistest emadest nõuda isegi kohtu kaudu õigust oma lastele, kes on tulevased Hollandi printsid-printsessid (troonipärijad). |
| s-584
| Tulevase Euroopa usulise tasakaalu huvides andis katoliiklane Maxima veel ka kirjaliku nõusoleku, et oma abikaasa surma korral ei asu ta ise Hollandi troonile (ega asu oma laste alaealisuse korral regendiks) ja annab selle õiguse oma kalvinistideks kasvatatud lastele. |
| s-585
| Et Maximast saab uus printsess Euroopale, näitab ka asjaolu, et Hollandi rahva pulmakingina kogutud rohkem kui kolmest miljonist eurost loodud fond peaks hakkama toetama riigi eri rahvuste integratsiooni Hollandis - seega siis Euroopas. |
| s-586
| Nii nagu omal ajal Rootsi kuninganna Silvia, nii õppis ka Maxima kiiresti ära kohaliku keele. |
| s-587
| Lisaks lummab ta hollandlasi oma lõunamaise temperamendiga. |
| s-588
| Kahtlemata mõõdavad-analüüsivad Euroopa õukondade tseremooniameistrid videolintidelt põhjalikult stseeni, kui lossi rõdule rahvale lehvitama tulnud noorpaari naispool võttis ohjad enda kätte ja suudles Hollandi kuningliku laevastiku kapteni vormis abikaasat pikalt ja kirglikult. |
| s-589
| Lossi ette kogunenud rahvas, kes kannatlikult ootas just seda hetke - ei ilmalik ega ka kiriklik abiellumistseremoonia-laulatus polnud suudlemist ette näinud -, oli vaimustuses. |
| s-590
| Kümned tuhanded tavalised kodanikud, sealhulgas väga palju noori, nägid midagi, mis oli neile olulisem kui aastasadadega väljakujunenud tseremoonia, mis ei luba erilist kõrvalekallet ettekirjutustest. |
| s-591
| Pulmapidu oli nüüd ka nende jaoks õnnestunud ning kroonprintsil pole vaja muretseda, kas tema rahvas tema abikaasa ka omaks võtab. |
| s-592
| Maailmale aga näitas Hollandi kroonprintsi pulmapidu taas, et mitte ainult lapsed ei soovi vahel näha “ päris krooniga kuningat ja kuningannat ”. |
| s-593
| Paistab, et üha enam ühineva Euroopa elanikke ühendavad lapsepõlves kuuldud muinasjutud. |
| s-594
| ANALÜÜS. |
| s-595
| Eestlaste viletsad andmebaasid takistavad haiguste ennetamist, väidab professor Mati Rahu. |
| s-596
| Igal kevadel, Tshernobõli tuumajaama avarii aastapäeva paiku, tõstatub taas küsimus, kas katastroofipiirkonnas töötanud Eesti mehed surevad sagedamini. |
| s-597
| Tihti otsitakse vastust algelisel moel: loetakse kokku veteranidele endile teada olevad surnud ja haiged ning järeldatakse, et Tshernobõli meeste tervis on väga vilets. |
| s-598
| Surevad nad siis tõepoolest sagedamini? |
| s-599
| “ Salajane ” surmaregister. |
| s-600
| Riikides, kus üksikisiku tervise väärtustamise kõrval pole unustatud rahva tervist, peetakse väga oluliseks surmaandmebaasi. |
| s-601
| Ehkki viimane kannab eri maades eri nimetusi, moodustub see surmatunnistusele kantud andmetest. |
| s-602
| Rõhutamaks andmekogu tähtsust, nimetatakse seda tihti riiklikuks. |
| s-603
| Eesti surmaandmebaas sisaldab surmasid alates 1983. aastast, kuid ametkondade omavahelisest kraaklemisest ja isikuandmetega registritest õudusunenägusid nägevate otsustajate kartlikkusest johtuvalt on ta seni legaliseerimata. |
| s-604
| Surmaandmebaasi ei tohi nimetada üheski õigusaktis, riigi rahastatud ja andmebaasi kasutavate teadusprojektide tegijad rassivad pahaendelises juriidilises vaakumis, rahvatervishoid aga kiratseb andmete ja analüütikute puuduse tõttu. |