| s-405
| Kõige suuremat vabadust naudib inimene, kes sõltub 6 miljardist inimesest, ja kõige sõltuvam on see, kes sõltub vaid ühest. |
| s-406
| Skaalal ühest kuue miljardini on nn Eesti kultuuriinimene, kes sõltub mõnekümnest ametnikust ja kolleegist, haletsusväärse illusiooni küüsis. |
| s-407
| Kui loovisiksus tahab olla vaba ja sõltumatu, siis rahakeeli peab ta leidma uusi turge ja looma ehk inimkeeli võitma uusi südameid. |
| s-408
| Kultuuritegijatele saab anda vabaduse, lõpetades kultuuri rahastamise avaliku sektori eelarvest. |
| s-409
| Siis laieneb nende inimeste ring, kellest nad sõltuvad, mõnekümnest 900 000ni. |
| s-410
| Olles kord vabaduse maitse suhu saanud, ei jää loovisiksused sellega kindlasti rahule ja hakkavad kiikama üle riigipiiride, et vabadust juurde ammutada. |
| s-411
| Et kunstnikud hindavat sõltumatust kõigist teistest enam, vallutavad nad järelikult oma loominguga uusi turge maailmas palju agressiivsemalt kui materiaalseid väärtusi tähtsustavad ettevõtjad. |
| s-412
| Professionaalsete loojate võitmatut vabaduskihku illustreerib kiirus, millega kultuur saavutab Eesti suurima ekspordiartikli positsiooni. |
| s-413
| Esialgu troonivad pjedestaalil masinad ja seadmed ning kultuur ei vääri eraldi valdkonnana statistikute poolt isegi äramärkimist. |
| s-414
| Veel on kultuuriminister väitnud, et kunstnikul endal ei peagi olema raha Veneetsia biennaalile minekuks. |
| s-415
| Looja, kes ei suuda puudutada eesti rahva hingekeeli, ei vääri biennaalile minemist riigi raha eest. |
| s-416
| Kui ta suudab, siis toovad inimesed ise oma raha galeriisse. |
| s-417
| Järelikult tõeline Eesti kunstnik ei vaja riigi abi. |
| s-418
| Ainult sellel kunstnikul, kes on oma loominguga teeninud Eestis piisavalt raha, et minna Veneetsia biennaalile, on mandaat esineda seal Eesti kunstnikuna. |
| s-419
| Praegu minnakse sinna komisjonides istuvate ametnike ja kolleegide suva alusel, kusjuures minejatel pole isegi komisjoniliikmete mandaati, sest ega otsustajad saada kunstnikke välismaale oma raha, vaid peamiselt teiste inimeste raha eest. |
| s-420
| Kui nad hääletaksid oma rahaga, siis ehk oleks nende eelistused teistsugused. |
| s-421
| Need kultuuritegijad, kes ei suuda olla nähtavad ja kuuldavad ning ise raha teenida, kuuluvad aga rohkem sotsiaalministeeriumi kompetentsi. |
| s-422
| Tom Petersi lahinguröögatus on “ Eristu ... või sure välja! ”. |
| s-423
| Nõnda esitab ta igaühele väljakutse tunda oma individuaalsusest rõõmu ja luua väärtusi. |
| s-424
| Olles nõnda eristunud, et maailmas pole enam kedagi sarnast, naudib inimene monopoli staatust. |
| s-425
| Monopol teadagi võib küsida nii palju kui süda kutsub. |
| s-426
| Kusjuures, mida väiksemad on loodavad väärtused, seda pealetükkivam peab olema müügitöö, ning mida suuremad on loodavad väärtused, seda enam hakkab raha ise autori juurde tulema. |
| s-427
| Väärtuste suurus sõltub nende isikupärast. |
| s-428
| Järelikult lööb elamuste majanduses läbi see, kes kõige rohkem suudab iseendaks jääda ja kordumatumaid elamusi pakkuda. |
| s-429
| Ikka veel magate, loojad?! |
| s-430
| Mida rohkem avalik sektor ettevõtjale raha annab, seda vähem peab ettevõtja pingutama kliendi rahulolu pärast. |
| s-431
| Mida rohkem kultuuritegija riigieelarvest raha saab, seda vähem peab ta pingutama, et inimestele elamust pakkuda. |
| s-432
| Järelikult on kultuuri doteerimine parim võimalus kultuur välja suretada. |
| s-433
| Margaret Thatcher tõstis 80. aastatel filmitööstuse riigieelarvest välja. |
| s-434
| 90. aastatel sai inglise film maailmakuulsaks. |
| s-435
| Tõstke käsi, kes on näinud “ Inglise patsienti ”! |
| s-436
| Universaalne tõde, mis käib nii inimeste, majandusharude kui ka mis tahes muude valdkondade kohta: võta talt kargud ära ja ta hakkab käima. |
| s-437
| Kui riik tahab professionaalsete loojate kannatusi leevendada, tuleb keskenduda nõudluse loomisele. |
| s-438
| Kuna kultuuri tarbivad ja jaksavad kinni maksta eeskätt haritud inimesed, siis tasub mõelda haridussüsteemi arendamisele. |
| s-439
| Parim kultuuripoliitika on kultuuripoliitika puudumine ja selle arvel maksukoormuse vähendamine 3% võrra, et inimestele jääks kätte rohkem raha, mille eest nad saaksid osta kultuuritegijatelt rohkem ja suuremaid elamusi. |
| s-440
| KASAHSTAN. |
| s-441
| President Nursultan Nazarbajev on 12 võimul oldud aastaga pigistanud riigi oma raudsesse haardesse ja kindlustanud endale pikkadeks aastateks vankumatu “ troonil ” püsimise. |
| s-442
| Kui Nursultan Nazarbajevi 17-aastane presidendipõli peaks 2007. aastaks lõppema, pole tal põhjust oma saatuse pärast muretseda. |
| s-443
| Temast saab eluaegne senaator ja uue presidendi nõuandja. |
| s-444
| Talle on ette nähtud eripension, ihukaitse ja muud hüved. |
| s-445
| Kõik see on täpselt kirjas spetsiaalses Kasahstani esimese presidendi seaduses, mille presidendikuulekas parlament üksnes Nazarbajevi tarvis vastu võttis. |
| s-446
| Lihtsas maaperes sündinud ja 1960. aastatel Karagandõ hiiglaslikus metallurgiatehases sulatusahjude kõrval töötanud mehe kohta on Nazarbajev teinud läbi võimsa tõusu, peaaegu nagu ajalehepoisist miljonäriks. |
| s-447
| Peaaegu sellepärast, et miljonäri staatus on talle ammu läbitud etapp. |
| s-448
| Praegu peetakse teda üheks maailma rikkaimaks meheks, kel varandust miljardite dollarite eest. |
| s-449
| Pole ka ime, sest seaduse järgi kuuluvad kõik riigivisiitidel ning ametlikel kohtumistel saadud hinnalised kingitused teistelt riigipeadelt, saadikutelt ja kõrgetelt ametnikelt isiklikult talle. |
| s-450
| Praegu ehib kogu see kuld, kristall ning kunstiaarded Kasahstani uue pealinna Astana sinise kupliga presidendipalee rangelt turvatud koridore ja saale. |
| s-451
| Kui presidendi ametiaeg otsa saab, viib ta kingid isiklikesse villadesse. |
| s-452
| Kuuldes Eestis kehtivast seadusest, mis nõuab riigiametnikele tehtud kingid riigile, jäävad presidendi pressiteenistuse töötajad ehmatusest lausa tummaks. |
| s-453
| “ Kingitus on ikka selle oma, kellele see on antud, kuidas siis teisiti, ” ei mõista tütarlapsed kauge põhjamaa kombeid. |
| s-454
| Hinnalised kingitused on aga vaid väike ja nähtavam osa presidendi sissetulekutest. |
| s-455
| Meest, kelle punutud suhete, teenete ja vastuteenete ämblikuvõrgust sõltuvad nii soodsad erastamisotsused, lepingud kui investeeringud, kahtlustab opositsioon ammu välismaistes pangaarvetes, naftafirmadelt arvestatavate lepingute eest tänutäheks miljonite dollarite sissekasseerimises jne. |
| s-456
| Nagu ka mitmeid ministreid ja teisi ametnikke. |
| s-457
| Metallitöölisest miljonäriks. |
| s-458
| Nazarbajevi tänane positsioon pole saavutatud lihtsalt. |
| s-459
| Alustanud parteiredelil ronimist 1970. aastatel, sai temast 1989. aastal Kasahhi KP I sekretär. |
| s-460
| Järgmisel aastal presidendi tiitli saanud Nazarbajev ei toetanud kuigi innukalt NSVL-i lagunemist - Kasahstan oligi viimane liiduvabariik, mis end iseseisvaks kuulutas. |
| s-461
| Sealtpeale on Nazarbajev kindlustanud nii oma võimu kui varandust ning püsib raudselt sadulas, jäädes küll autoritaarsuselt ja isikukultuse ulatuselt alla lõunanaabri Usbekistani presidendile Islam Karimovile ja eriti Türkmenistani juhile Saparmurat Nijazovile. |
| s-462
| Kui 1994. aastal toimusid Kasahstanis esimesed mitmeparteivalimised, näis parlamendi koosseis esialgu presidendile igati soodne. |
| s-463
| Rahvusvahelised vaatlejad aga ei pidanud valimistulemusi õiglasteks. |
| s-464
| Kui kohus valimised ebaseaduslikuks tunnistas, saatis Nazarbajev parlamendi kiiresti laiali ja korraldas peagi sarnaselt Usbekistani ning Türkmenistaniga referendumi, eesmärgiks pikendada oma ametiaega valimisteta. |
| s-465
| Nazarbajev võitiski referendumi suure enamusega. |
| s-466
| Oma võimu kindlustas ta veelgi uue põhiseadusega, mis annab presidendile riigi juhtimisel pea piiramatu voli. |
| s-467
| Üle riigi töötavad juhtivatel kohtadel tema sugulased või talle ustavad inimesed. |
| s-468
| Nazarbajevi ühe tütre mees Timur Kulibajev on riikliku nafta- ja gaasitranspordikompanii peadirektor, teise tütre abikaasa Rahat Alijev töötab riikliku julgeolekukomitee asejuhina, presidendi ja tema abikaasa lähisugulaste käes on ka riikliku naftakompanii Kazakhoil asepresidendi ning kuuldavasti ka julgeolekunõukogu sekretäri koht. |
| s-469
| Noorim kolmest tütrest, Alija, pandi aga 1998. aastal mehele naaberriigi Kõrgõzstani presidendi Askar Alijevi pojale. |
| s-470
| Ka meedia on raudses haardes. |
| s-471
| Presidendi vanim tütar Dariga Nazarbajeva juhib riigi teleraadiokorporatsiooni Habar, mis koondab nii televisiooni, raadiot, infoagentuuri, saatjaid jm. |
| s-472
| Kõik juhile ebamugavad väljaanded ja kanalid kaotavad kiiresti litsentsi. |
| s-473
| Nõnda on avalik kriitika presidendi aadressil praktiliselt välistatud. |
| s-474
| Seda tunnistab uhkelt ka riikliku venekeelse ajalehe Kazahstanskaja Pravda peatoimetaja Valeri Mihhailov: “ Me ei kritiseeri presidenti kunagi. |
| s-475
| Meil on hea president ja meie ajaleht toetab tema ametlikku kurssi. |
| s-476
| Vajadusel kritiseerime valitsust. |
| s-477
| President on aga sakraalne kuju - tema kogemus, tuntus ja sidemed on Kasahstani nii palju aidanud. ” |
| s-478
| Kesk-Aasia lumeleopard. |
| s-479
| Nazarbajev ei tunne puudust ka suurejoonelistest visioonidest: pealinna üleviimine Almatõst stepilinna Astanasse või riiklik arengustrateegia “ Kasahstan 2030 ”, mis peab lähikümnenditega riigi viima arenenud maade sekka ja millest annavad tunnistust linnadesse üles seatud hiigelplakatid, on vaid mõned näited. |
| s-480
| Nazarbajev loodab Kasahstanist kujundada n-ö Kesk-Aasia lumeleopardi, kes oleks suunanäitajaks kogu Kesk-Aasia regioonis. |
| s-481
| Südamelähedane on presidendile ka euraasluse idee. |
| s-482
| Euraaslus ongi Kasahstanis väga populaarne sõna, mida pruugivad sagedasti nii president, ametnikud, ajakirjanikud kui tavakodanikud. |
| s-483
| Asepeaministri kohalt jaanuari lõpus peaministri rolli tõusnud Imangali Tasmagambetovi sõnul tähendab see, et Kasahstan pole puhtalt ei Aasia ega Euroopa riik. |
| s-484
| Ilmselt sobib euraasluse mõistesse mahutada ka taaselustunud hõimu- ja klannisuhteid, mis mängivad peale demokraatlike või turumajanduslike reeglite ja seaduspärasuste kaasa (või vahel koguni esimest viiulit) nii riigi poliitilises kui majanduselus. |
| s-485
| Tihti seletatakse presidendi ettevõtmisi - pealinna kolimist, Almatõ ilmajätmist isegi oblastikeskuse staatusest väikese Taldõ-Kurgani provintsilinna kasuks, tippametnike ja ministrite valikut, majanduslepinguid jne just hõimusuhete või -vaenuga. |
| s-486
| Tsaariajal ja nõukogude perioodil mahavaikitud hõimu- ja klannisuhted elustusid NL-i lagunedes uuesti ennekõike auulides ja külades. |
| s-487
| Tavaliselt väljenduvad need selles, et ühest klannist või hõimust pärit inimesed tulevad üksteisele kriisihetkedel appi. |
| s-488
| Teisalt tähendab see, et näiteks kohalikud valimised on tihti üpris mõttetud - võidavad niikuinii arvult suurima hõimu esindajad, mitte tingimata väärikamad kandidaadid. |
| s-489
| SRÜ esimene. |
| s-490
| Kasahstani majandus jõudis langusega põhja paar aastat tagasi, seda mõjutasid tugevalt nii Vene ja Kagu-Aasia kriis. |
| s-491
| Viimasel kahel aastal on aga majandus hakanud kasvama. |
| s-492
| Möödunud aasta esimesel poolel oli majanduskasv 14 protsenti, üle-eelmisel aastal 8-9 protsenti. |
| s-493
| Mitmes mõttes on Kasahstan teistest SRÜ maadest enam ja kiiremini arenenud. |
| s-494
| 1992. aastal alustati ettevõtete erastamist, 1998. aastal jõuti suurettevõtete müügiga lõpule. |
| s-495
| Jäänud on veel kommunaalmajandusobjektid ja energeetikasektor. |
| s-496
| Suur osa riiki tulnud välisinvesteeringuid on seotud naftatööstusega. |
| s-497
| Suurimad investorid on USA ja Suurbritannia. |
| s-498
| Palju investeerib Kasahstani ka Türgi. |
| s-499
| Kui Almatõs kerkivad üha uued säravad autokauplused, vähemalt pooled autodest on lääne päritolu, kesklinna parimast supermarketist võib osta elusaid homaare ning uut, üha säravamat ja peegelklaasisemat pealinna Astanad veel elamiskõlbmatuks pidavad ärimehed ja ametnikud ei pea paljuks pärast töönädalat pealinnas igaks nädalalõpuks koju Almatõsse lennata, siis hoopis teistsugune elu valitseb provintsis. |
| s-500
| Seal imestatakse, kust tuleb ametliku statistika järgi keskmine kuupalk 120 dollarit. |
| s-501
| Lõuna-Kasahstani oblastis kuulub üle poolte peredest väga vaeste hulka. |
| s-502
| Vaesuspiir on 4000 tenget ehk 460 krooni. |
| s-503
| Samas pole see veel kõige hullem - naaberriigis Usbekistanis saavat õpetaja kuupalga eest osta vaid koti jahu. |
| s-504
| Oblastijuhtide kinnitusel ei tähenda aga väline vaesus midagi. |