| s-301
| Kuigi ametiühingud korraldavad sageli suuremaid protestiaktsioone, ei krooni neid tavaliselt otsene edu. |
| s-302
| Streigid ja piketid on seni vaid kauplemisvahendiks läbirääkimistel riigi või erafirmadega. |
| s-303
| Hämmastav, et streike, mis annavad oma huvide eest seismisel parima tulemuse, kasutatakse tänapäeva Eestis üliharva ja needki on enamjaolt käegakatsutava tulemuseta hoiatusstreigid. |
| s-304
| Vaid kolmel korral viie aasta jooksul on majanduslikel põhjustel tööseisakut kasutanud rohkem kui 500 inimest. |
| s-305
| 1997. aastal streikisid kahel korral haridustöötajad ja 2000. aastal meditsiiniõed. |
| s-306
| Kui eelmisel aastal streikisid Soome arstid mitu kuud palgatõusu nimel seni, kuni olid oma tahtmise saavutanud, siis meditsiiniõdede tunniajaline hoiatusstreik Eesti haiglates paar aastat tagasi ei mõjutanud olukorda eriti palju. |
| s-307
| Kolm mässumeelset paika. |
| s-308
| Suuremad protestid on enamasti põhjustatud nn avalikest probleemidest ehk teisisõnu pole tegu kitsa survegrupi huvidega. |
| s-309
| Selliseid üritusi, kus meeleavaldajaid oli rohkem kui sada, oli viie aasta peale kokku 49. |
| s-310
| Samal ajal oli suuremaid erahuvides korraldatud proteste kokku 37. |
| s-311
| Protestimine on koondunud Tallinna (viisteist korda aastas), Ida-Virumaale (kümme korda aastas) ja Tartusse (viis korda aastas). |
| s-312
| Kõik need on suunatud keskvõimu vastu. |
| s-313
| Kolmandik pealinna meeleavaldustest koondub omakorda Toompeale. |
| s-314
| Lisaks leidis aset paar tervet Eestit haaranud üritust - allkirjade kogumine NRG-tehingu vastu ning haridus- ja meditsiinitöötajate hoiatusstreigid, kuid need kujutasid endast pigem erandit. |
| s-315
| Pärmiks, millel avalikud protestid kerkivad, on Eestis valitsev madal usaldusfoon. |
| s-316
| See viib ka inimesed poliitikast eemale. |
| s-317
| Paljud on veendunud, et tavainimesel on väga vähe võimalusi mõjutada Toompeal langetatud otsuseid. |
| s-318
| Linnades ja valdades on usaldusnivoo veidi kõrgem - sealsete võimurite mõjutamist usuvad ligi pooled. |
| s-319
| Siiski on inimeste lootus viie aastaga kindlalt kahanenud. |
| s-320
| Protestikultuur on Eestis alles kujunemisjärgus, selle käigus muutuvad aktsioonid üha professionaalsemaks. |
| s-321
| Mida aasta edasi, seda paremini õnnestub korraldajatel oma murele laia tähelepanu tõmmata. |
| s-322
| Seni pole protestijatel aga pahatihti õnnestunud oma nõudmisi maksma panna. |
| s-323
| See on tugevasti pärssinud uute väljaastumiste korraldamist. |
| s-324
| Eesti protestijad on nutikad erinevate sümbolitega tähelepanu tõmbama. |
| s-325
| Põllumeestel on õnnestunud püüda ajakirjanike tähelepanu nii sigade, kitsede kui ka kootide ja vikatitega. |
| s-326
| Ida-Virumaal lookles 48 km pikkune inimkett, valitsuse aususe mälestuseks on asetatud pärgasid, Eesti Rindemeeste Ühendus avas olematu mälestusmärgi. |
| s-327
| Mida atraktiivsemad sümbolid on, seda rohkem suudetakse silma paista. |
| s-328
| Pole kahtlust, et tulevikus kasvab nii protestiaktsioonide arv kui nende intensiivsus. |
| s-329
| Samas pole õhus märke, et vägivaldsed meeleavaldused populaarsust võiksid koguda. |
| s-330
| Läänes laialt levinud aktsioonid rahu, looduse, naiste, vähemuste õiguste jms kaitseks pole meil seni kandepinda leidnud. |
| s-331
| Tõenäoliselt ei leia ka lähitulevikus, ehkki vähemusrahvuste ja roheliste liikumisel oleks potentsiaali. |
| s-332
| Protestiaktsioonid muutuvad tavapärasemaks ühes inimeste teadlikkuse kasvu ja kodanikuühiskonna arenguga. |
| s-333
| Sven Tarn on Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant |
| s-334
| INTERVJUU. |
| s-335
| Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa hinnangul on Eesti tööinimene streikimiseks liiga alalhoidlik ja kardab juba ette väljaastumise võimalikke tagajärgi. |
| s-336
| Arenenud riikides on tavalisi töötülisid ja sellest tulenevaid protestiaktsioone varasema ajaga võrreldes päris väheks jäänud. |
| s-337
| Põhjuseks asjaolu, et tänu sotsiaaldialoogi arengule, korralikule tööhõivepoliitikale, sotsiaalkindlustussüsteemile, lepingutele, läbirääkimistavadele jm on seal välja kujunenud teatav stabiilsus. |
| s-338
| Esile on aga tõusnud uued teemad - protestitakse globaliseerumise vastu jms. |
| s-339
| Eesti seisu võiks võrrelda olukorraga Läänes ajal, kui seal oli protestiliikumine haripunktis - samasugused töötingimused, ebastabiilsus jms. |
| s-340
| Aga meil pole protestiliikumine olnud kunagi nii aktiivne kui omal ajal Läänes. |
| s-341
| Euroopa tavade mõjud, individualiseerumine tööelus, suur tööpuudus teatud piirkondades, kõrgem konkurentsimäär ettevõtluses - kõik see ei võimalda võrrelda meie olukorda sellega, mis valitses 1970. aastatel lääneriikides. |
| s-342
| Ehk teisisõnu, protestil võib täna väikeses Eestis olla palju kõrgem hind nii tööandjale kui töötajale kui 70. aastate Euroopas. |
| s-343
| Võib olla, et väikerahvana ja alahoidliku tööinimesena tunneb eestlane vastutust tagajärgede ees, mida streik võib endaga kaasa tuua. |
| s-344
| Siinsetes tingimustes on töötaja sageli lojaalsem tööandjale kui tööandja oma töötajale. |
| s-345
| Sageli küsib töötaja enne protestide alustamist endalt, kas kavandatav aktsioon ikka toob kohe kaasa eesmärgi saavutamise. |
| s-346
| Eesti töötajate seas domineerib valdavalt pragmaatiline suhtumine aktsioonidesse. |
| s-347
| Protestimine pole eesmärk omaette, seda ei naudita kui protsessi, etendust või võimalust oma pingeid lihtsalt välja elada. |
| s-348
| Mis puutub rahvuslikku omapärasse, siis pole ka näiteks Lätis või teistes endistes liiduvabariikides protestiaktsioone rohkem kui Eestis. |
| s-349
| Rahvuslik omapära võib siin mingit mõju avaldada, aga tegelikkuses on inimesel vaja ikkagi teatavat sisemist vabadust ja kodanikujulgust, et suhtuda protestimisse kui normaalsesse nähtusesse. |
| s-350
| Kui seda pole arendatud, siis prevaleerib kõik muu: pseudovastutus, vabandused, põhjuste otsimised, hirm, käegalöömine, vähene usk, et olukord võiks muutuda jne. |
| s-351
| Meie tänane seis protestiliikumises on ka seotud minevikuga. |
| s-352
| 50 aastat omariikluse puudumist, võimaluse ja õiguste puudumine olla kodanik, st reaalse õigustega streigile ja avalikule koosolekule, on meie eneseteadvusesse jälje jätnud. |
| s-353
| 50 aastat ilma tõeliste ühinguteta, tööandjateta (selleks oli riik), läbirääkimisteta palga osas. |
| s-354
| Praegu alles õpitakse olema teistlaadses ametiühingus, pidama palgaläbirääkimisi. |
| s-355
| Vaid kümme aastat oma riiki ja veel lühem aeg kapitalismist arusaamiseks pole võimaldanud eneseteadvust arendada, väärarusaamadest vabaneda, kodanikuks saada. |
| s-356
| Teadlikkus solidaarsusest, õigusest koguneda, streikida jm samme astuda on seniajani väike nii tööandjatel kui ka töötajatel. |
| s-357
| Õpetamine võtab aega. |
| s-358
| Aga ilma teadlike töötajateta ja solidaarsuseta ei tee ka liidrid suurt midagi. |
| s-359
| See on areng ja protsess, kus liidritel on suur roll, kuid streigi korraldamine ja selles kaasalöömise on sügavalt isiklik otsus - vabadus pigem mitte teha tööd kui teha seda tingimustel, mida tööandja mulle pakub. |
| s-360
| 2001. aasta suuremad aktsioonid olid kaevurite miiting, õdede hoiatusstreik, vedurimeeste hoiatusstreik ja raudteetranspordi taastamise miitingud. |
| s-361
| 2000. aastal toimus Ida-Virumaa tööpuuduse vastu suunatud kett ja Tallinnas Toompeal korraldati miiting võlaõiguse vastu. |
| s-362
| Enne seda ei tea. |
| s-363
| Vastav ametiühing, kes on korraldaja. |
| s-364
| Eesti Ametiühingute Keskliidul on toetuseks oma reserv. |
| s-365
| Emotsionaalselt mitte eriti jõuliselt, kuid üldjoontes oskab, kui tahab ja kui olukord on tema jaoks tõsine. |
| s-366
| Streikimine sõltub väga paljudest asjaoludest. |
| s-367
| Aga kui rääkida otseselt Eestist, siis töötajad ei streigi juhul, kui nad ise ja aeg pole selleks küpsed, olgu siis töötingimused nii kehvad kui tahes. |
| s-368
| ESSEE. |
| s-369
| Harley Davidson ei müü oma tippjuhi sõnul mitte mootorratast, vaid 43-aastasele raamatupidajale võimalust riietuda üleni musta nahka, kihutada läbi väikelinnade ja panna inimesed ennast kartma. |
| s-370
| Harley Davidson müüb elamust ning inimesed on nõus selle eest maksma auto, mitte mootorratta hinda. |
| s-371
| Seega on praeguses majandussituatsioonis jõupositsioonil kultuuritegijad. |
| s-372
| Nad müüvad elamusi, kusjuures tohutult väiksemate kuludega, sest ei pea igale tarbijale mootorratast kaasa andma. |
| s-373
| Kõige kõvem valuuta on ideed, loovus müüb paremini kui teadmised. |
| s-374
| Tööandjal on vähe kasu doktorandist, kes ei oska originaalselt mõelda. |
| s-375
| Samas on hulk kesk- ja põhiharidusega inimesi, kes loonud suuri väärtusi ja need hiigelkasumite vastu vahetanud. |
| s-376
| Ometi doteeritakse Eestis professionaalseid loojaid teiste, nende hinnangul vähem loovate inimeste käest administratiivselt äravõetud rahaga. |
| s-377
| Kultuur moodustab avaliku sektori eelarvest 3%. |
| s-378
| Rahanduslik reaalsus on selline, et erasektoris töötavad inimesed loovad väärtusi ja müüvad neid, ning nende teenitud tulust kolmandik laekub riigikassasse. |
| s-379
| Avalik sektor elab tulust, mis on teiste inimeste käest administratiivsete vahenditega ära võetud. |
| s-380
| Inimeste sissetulekud avalikus sektoris sõltuvad sellest, kui osavalt nad ise või nende huvigrupp riigipiruka jagamisel lobby teevad. |
| s-381
| Väärtusloomevõime pole nii ultimatiivne kui erasektoris. |
| s-382
| Selle asemel, et ministeeriumikoridorides lobby teha ja riigikassast raha välja viia, võiks kultuuriringkonnad mõelda sellele, kuidas sarnaselt erasektoriga keskenduda väärtuste loomisele ja nende müümisele ning nõnda riigikassasse raha juurde tuua. |
| s-383
| Ajud müüvad. |
| s-384
| Järelikult ainsad inimesed, kes vältimatult riigikassast raha vajavad, on vaimse puudega inimesed. |
| s-385
| Kõik teised on viimase kümne aasta jooksul pidanud kohanema vaba turumajandusega. |
| s-386
| Kultuuritegijad on need pühad lehmad, kes ei pea majanduse struktuurimuutustest mitte midagi teadma ja kellel on riigieelarve kaudu õigus teiste kulul parasiteerida. |
| s-387
| Hoolimata sellest, et nad on tegelikult praeguse ja tulevase majandussituatsiooni jaoks kõige paremini relvastatud. |
| s-388
| Michael Goldhaber peseb konservatiivsete äriringkondade ajusid sõnadega: “ Kui sinu töös ei ole mitte midagi erilist, ükskõik kui väga sa pingutad, siis sind ei panda tähele ja see tähendab aina enam, et sulle ka ei maksta midagi. ” |
| s-389
| Kui kunstniku töös on midagi erilist ehk tal on mingi sõnum, siis teda pannakse tähele ja tema loomingut tarbitakse. |
| s-390
| Kusjuures elamuste ja emotsioonide eest makstakse kordi rohkem kui kaupade ja teenuste eest. |
| s-391
| Kultuuritegijate positsioonid paranevad muide iga päevaga. |
| s-392
| Kui kunagi võitis kaupade turg toorainete turu ning seejärel hakkasid laiendatud kaubad ja teenused võtma üle valmiskaupade turgu, siis praegu ja tulevikus võidavad tarbimismahte elamused. |
| s-393
| Kultuur ju pakubki elamusi ehk “ midagi hingele ”. |
| s-394
| Robotid teevad ära füüsilise töö, arvutitarkvara vahetab välja pintsaklipslased. |
| s-395
| Ainus, mida inimene praegu ja tulevikus teeb, on väärtuste loomine. |
| s-396
| Elamuste majandus on seega kultuuri päralt. |
| s-397
| Kultuuriminister on kultuuri riigieelarvest väljatõstmisele vastu vaielnud argumendiga, et loovisiksus tahab olla sõltumatu. |
| s-398
| Esiteks pole tänapäeval kunstnik kaugeltki ainus loovisiksus. |
| s-399
| Erasektoris murravad inimesed iga päev pead selle üle, kuidas nõudlust leida ning seda kasumiks konverteerida. |
| s-400
| Loovus ja ideekus on seejuures otsustava tähtsusega. |