| s-207
| Eeurokõneluste pidamine ei tähenda veel kõike. |
| s-208
| Näiteks edestab Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi seni veel mitte pidav Türgi nii Eestit, Leedut kui ka Bulgaariat. |
| s-209
| Seega on Türgi nii Eestist, Leedust kui Bulgaariast küpsem. |
| s-210
| Eesti tugevusena tuuakse välja üksnes suhteliselt väikest riigivõlga. |
| s-211
| Samas loetletakse üles rida nõrkusi. |
| s-212
| Meie nõrkuste nimekiri algab kõrge individuaalse ja kollektiivse stressi, silmatorkava vägivalla ja märkimisväärselt lühikese elueaga ning lõpeb noorte kõrge tööpuuduse ja kiiresti vananeva elanikkonnaga. |
| s-213
| Palju mõtteainet. |
| s-214
| Indeksi koostajad pakuvad maailma liidritele tõsist mõtlemisainet. |
| s-215
| Esiteks - miks on neljal väikesel riigil, kellest tervelt kolm on Põhjamaad - nõnda suured eeldused? |
| s-216
| Norra, Rootsi, Soome ja Shveits kuuluvad raporti koostajate hinnangul kõige suurema tulevikuga riikide hulka. |
| s-217
| Kuigi neis neljas elab kõigest 4,6% Euroopa elanikest, annavad nad üheskoos tervelt 7,4% kontinendil toodetud rikkusest. |
| s-218
| Samal ajal jääb enamik Euroopa riike USAst ja Jaapanist kaugele maha. |
| s-219
| Kolm suurt - Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa - paiknevad edetabeli keskosas. |
| s-220
| Teiseks juhivad maailma tippanalüütikud tähelepanu asjaolule, et Euroopa pole sugugi nii ühtne, kui talle endale mõelda meeldib. |
| s-221
| Suur lõhe haigutab Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa, samuti liikmes- ja kandidaatmaade vahel. |
| s-222
| Kolmandaks tuletab Davosi foorum meelde, et kõige tähtsam on nn tasakaalustatud areng. |
| s-223
| Tänapäeva maailmas tasub edule lootes teha panus just viimasele. |
| s-224
| Pole teada, kas Euroopa maade liidrid kavatsevad tulevikuks valmisolekuindeksist ka mingeid järeldusi teha. |
| s-225
| Veel küsitavam on see Eesti liidrite puhul. |
| s-226
| VALIMINE. |
| s-227
| Politoloog Rein Toomla ja sotsioloog Marti Taru arutlevad põhjuste üle, miks inimesed ei käi valimas. |
| s-228
| Viimastel Riigikogu valimistel ei osalenud tervelt 364 914 valimisealist Eesti kodanikku. |
| s-229
| Kohalikel valimistel oli seesuguseid veelgi rohkem - 527 951. |
| s-230
| Kes nad sellised on ja miks nad on käega löönud? |
| s-231
| Läinud maikuus avanes uurijatele järgmine pilt. |
| s-232
| Umbusklik kolmandik. |
| s-233
| Tervelt kolmandik umbusaldavad kas olemasolevaid erakondi, Riigikogu või ei leia pakutavate kandidaatide seast endale meelepärast. |
| s-234
| Erakondade ja Riigikogu usaldamatus paistab olevat üldine. |
| s-235
| Seda kinnitavad praktiliselt kõik küsitlused. |
| s-236
| 2000. aasta sügisel usaldas vaid 3% inimestest Riigikogu täielikult ja 36% üldiselt. |
| s-237
| Erakondade puhul oli samasuguseid vastavalt 3% ja 28%. |
| s-238
| Ei ole alust arvata, et viimase aasta jooksul nende kahe institutsiooni maine oleks valijate seas tugevnenud. |
| s-239
| Selleks, et asja parandada - tõsta valimisaktiivsust -, tuleb ennekõike erakondadel oma tegevus niimoodi ümber mõtestada, et iga inimene võiks kaaluda oma kuulumist mingisse erakonda. |
| s-240
| Siis paraneb loodetavasti ka parlamendi maine. |
| s-241
| Erakonnad võiksid kasutada senisest märksa enam tarbekaupade turunduses edukalt pruugitavaid võtteid. |
| s-242
| Ka sobiva kandidaadi leidmine peaks olema lahendatav. |
| s-243
| Ka varasematel aastatel on inimesed kurtnud, et näe, tahaksin hääletada selle-ja-selle kandidaadi poolt, kuid ta kandideerib hoopis Eesti teises otsas. |
| s-244
| Miks mitte siis luua senise 11 valimisringkonna asemel üks suur ja üle-eestiline ringkond. |
| s-245
| Siis saaks igaüks hääletada oma “ lemmiku ” poolt. |
| s-246
| Tehniliselt on see muidugi tülikas - inimene peab tegema valiku umbes paari tuhande kandidaadi seast. |
| s-247
| Seni on igas ringkonnas tulnud valida paari-kolmesaja vahel. |
| s-248
| Pettunud seltskond. |
| s-249
| Pettunud viiendik jaguneb omakorda kaheks: need, kelle arvates “ minu hääl ei otsusta õigupoolest midagi ”, ja need “ kes ei saa aru, kuidas hääled poliitikute vahel jagatakse ”. |
| s-250
| Lõviosa on mõistagi veendunud, et tema hääl ei otsusta midagi. |
| s-251
| Seda seisukohta on kõige keerulisem muuta, sest ratsionaalselt arutledes otsustab ühe inimese hääl eraldi võetuna ju tõepoolest vähe. |
| s-252
| Kui valimisaktiivsus langeb veelgi ja “ pettunute ” osatähtsus suureneb, peaks hakkama tõsiselt kaaluma näiteks rahva-algatuse taastamist, nagu ta oli olemas 1920. a põhiseaduses, ning võibolla ka reaalset võimalust konkreetse Riigikogu liikme umbusaldamiseks. |
| s-253
| See tähendaks küll rahvasaadiku staatuse sidumist mandaadiga ehk põhiseaduse § 62 muutmist, kuid demokraatia kriis võib anda veelgi hullema tulemuse. |
| s-254
| Muidugi võivad sellised ettepanekud madalaid kirgi lõkkele puhuda, kuid reguleerimine ei tohiks keeruline olla. |
| s-255
| Isiklike põhjuste taha varjub mittevalijatest 31%. |
| s-256
| Ühtesid takistab halb ilm, teisi töögraafik, kolmandaid vilets tervis. |
| s-257
| Samas leidub ka neid, kes põhimõtteliselt ei taha valima minna, põhjuse leiavad nad alati. |
| s-258
| Kas valimisi eiravad inimesed erinevad millegi poolest neist, kes valimas käivad? |
| s-259
| Meie küsitluse järgi valimas käijad ja sellele käega löönud ei erine omavahel kuigivõrd. |
| s-260
| Mõlemast poolest on seitse inimest kümnest kaotanud usu poliitikutesse ja poliitikategemisse. |
| s-261
| Valimas käinute ja mittekäinute üldise sarnasuse taustal leidsime siiski mõned erinevused. |
| s-262
| Väliskapitali sissetungi ja pidevat konkureerimist pelgavad rohkem need, kes valimas ei käinud. |
| s-263
| Ka suurte muutuste läbiviimine peaks selliste inimeste arvates toimuma läbikaalutult, mitte aga ratsarünnakuna. |
| s-264
| Väike vahe oli sees ka lootustes mõjutada ühiskonda - seda meelt oli 61% valimas käinutest, kuid teises grupis oli sellel arvamusel 52%. |
| s-265
| Kui ongi toimunud Eesti kahestumine, siis veelahe ei paista jooksvat mööda valimisaktiivsuse telge. |
| s-266
| PROTEST. |
| s-267
| Vaatamata tõsiste probleemide rohkusele ei kipu eestimaalased eriti protestima. |
| s-268
| Aastas piketeeritakse, streigitakse ja kirjutatakse avalikke kirju vaid neljakümnel korral. |
| s-269
| Eestis ei ole avalik protestimine eriti levinud. |
| s-270
| Taasiseseisvudes saavutas enamik protestirühmi oma peaeesmärgi ning hiljem on peetud paremaks võidelda parteide või liikumiste kaudu. |
| s-271
| Paljudele seostub protestipoliitika ka nõukogude võimu tõttu mainet kaotanud vasakpoolsusega. |
| s-272
| Ent tasapisi on vasakpoolsus end rehabiliteerimas ja sotsiaalsest võrdusest rääkimine pole enam nii suur tabu kui 1990. aastate algupoolel. |
| s-273
| 201 aktsiooni. |
| s-274
| Viie aasta jooksul, 1996-2000 korraldati Eestimaal ühtekokku 201 erinevat protestiaktsiooni. |
| s-275
| Vaid mõni üksik neist ühendas suurt hulka inimesi, enamasti seisid meeleavaldajaid oma väikese huvirühma eest. |
| s-276
| Haruharva püüti kaitsta eri piirkondades elavaid inimesi või erinevaid sotsiaalseid rühmi. |
| s-277
| Paljude jaoks olid nõudmised ka liiga radikaalsed. |
| s-278
| Kõigele lisaks on Eestis tüüpiline, et meeleavaldajad ei oska oma nõudmisi täpselt sõnastada ega keskenduda paarile kindlale nõudmisele. |
| s-279
| Seetõttu saavutavad radikaalsed soovid tavaliselt negatiivse vastukaja. |
| s-280
| Mujal maailmas on tavaks, et pikettide ja miitingute tarvis hangitakse raha väljastpoolt liikumist ja üritusi veavad kinnimakstud professionaalid. |
| s-281
| Eestis pole protestiaktsioonide korraldamine pahatihti juba rahapuudusel võimalik. |
| s-282
| Majandusinimesed pole huvitatud, et ühiskonnas tekiks vastuseis parempoolsele poliitikale, ning seetõttu hoiduvad nad protestijaid toetamast. |
| s-283
| Erandiks on põllumehed, kes soovivad riigi protektsiooni. |
| s-284
| Poliitiline eliit jaguneb ses küsimuses kaheks - võideldes oma huvide eest, kasutavad protestiaktsioone just vasakpoolsemad parteid. |
| s-285
| Samal ajal on tasapisi kosumas ametiühingud, kes on viimastel aastatel toetanud paljusid aktsioone ja kaitsevad üha tugevamini oma liikmete huve. |
| s-286
| Miitingud rahvarohkemaks. |
| s-287
| Viie aasta jooksul langes nii demonstratsioonide kui ka avalike kirjade arv pidevalt ja märgatavalt. |
| s-288
| Igal aastal toimus pisut vähem üritusi kui eelmisel. |
| s-289
| Kuna erinevate protestivormide esinemissagedus kahaneb ühtlaselt, võib järeldada, et üldine valmisolek protestimiseks on langenud. |
| s-290
| Sellele vaatamata muutuvad demonstratsioonid tasapisi aina rahvarohkemaks. |
| s-291
| Kui 1996. aastal oli vaid kuus rahvarohket, üle tuhande osavõtjaga protestiaktsiooni, siis ülemöödunud aastal oli selliseid juba üheksa. |
| s-292
| Kui sama trend jätkub, muutuvad tulevikus meeleavaldused üha rahvarohkemaks. |
| s-293
| Tõeliselt suuri meeleavaldusi, mis tõid kodust välja üle viie tuhande protestija, õnnestus korraldada vaid kaheksal korral, need olid õigeusklike ristikäik, haridustöötajate streik, NRG-vastased meeleavaldused, Ida-Virumaa tööpuudus, pensionäride meeleavaldus ja meditsiiniõdede streik. |
| s-294
| Kohalike omavalitsustega protestitakse kirjade abil. |
| s-295
| Vallas või oma linnas on väga raske kutsuda inimesi meelt avaldama, protestikirja saatmine on palju mugavam. |
| s-296
| Nii protestijad kui ka nende vastased on kohapeal ju täpselt teada. |
| s-297
| Enam kui saja osalejaga aktsioonides annavad tooni õpilased ja üliõpilased. |
| s-298
| Neile järgnevad ametiühingud, erakonnad, põllumehed ning üürnikud. |
| s-299
| Paraku ei saa sellest teha liiga suuri üldistusi, sest tihtipeale ei korralda parteid või ametiühingud ise aktsioone, vaid on nende korraldajatega solidaarsed. |
| s-300
| Üks seltskond, kes endale alati suurt tähelepanu tõmbab, on Eestis põllumehed. |
| s-301
| Kuigi ametiühingud korraldavad sageli suuremaid protestiaktsioone, ei krooni neid tavaliselt otsene edu. |
| s-302
| Streigid ja piketid on seni vaid kauplemisvahendiks läbirääkimistel riigi või erafirmadega. |
| s-303
| Hämmastav, et streike, mis annavad oma huvide eest seismisel parima tulemuse, kasutatakse tänapäeva Eestis üliharva ja needki on enamjaolt käegakatsutava tulemuseta hoiatusstreigid. |
| s-304
| Vaid kolmel korral viie aasta jooksul on majanduslikel põhjustel tööseisakut kasutanud rohkem kui 500 inimest. |
| s-305
| 1997. aastal streikisid kahel korral haridustöötajad ja 2000. aastal meditsiiniõed. |
| s-306
| Kui eelmisel aastal streikisid Soome arstid mitu kuud palgatõusu nimel seni, kuni olid oma tahtmise saavutanud, siis meditsiiniõdede tunniajaline hoiatusstreik Eesti haiglates paar aastat tagasi ei mõjutanud olukorda eriti palju. |