| s-103
| Ilmoja teab, et Kanadas jõuti nelja päeva peale, meil pole see esialgu kuidagi võimalik. |
| s-104
| Kui kodused tingimused on sellised, nagu on, jõuavad inimesed kiiresti haiglasse tagasi. |
| s-105
| Mõistagi oskab dr Ilmoja öelda, milline peaks olema õe või arsti õiglane palk tänases Eestis. |
| s-106
| “ Õe palk peaks olema 1,5-2 korda keskmisest kõrgem. |
| s-107
| Arsti oma aga õe palgast 1,8 korda priskem. ” |
| s-108
| Kui USAs teenib arst neli õe palka, õde aga saab 40000-50000 dollarit aastas, võib huviline ise välja arvestada, kui palju ookeanitagusele tohtrile keskmiselt makstakse. |
| s-109
| Ilmoja kuningriigis teenib õde keskmiselt 5300, tohter 9500 krooni. |
| s-110
| Kui dr Ilmoja Pelgulinna haiglasse tuli, oli tema juhtida poolsada tohtrit. |
| s-111
| Kui ta nüüd, nelikümmend aastat hiljem läheb, on neid paarisaja ringis. |
| s-112
| Kui poolsalajasi pabereid uskuda, jääb neid uuest aastast Pelgulinna alles taas poolesaja ringis. |
| s-113
| Kirurgid, hoidke alt! |
| s-114
| Kui lastehaigla välja arvata, töötas läinud aasta detsembris Tallinna linnale kuuluvates haiglates 4191 inimest. |
| s-115
| Kui uskuda Luubi käsutuses olevat konsultatsioonifirmas Rimess MRI Tallinna linnavalitsuse tellimusel koostatud salajast finantsplaani, on 721 neist järgmiseks aastavahetuseks kinga saanud. |
| s-116
| Sest nende teeneid pole enam vaja. |
| s-117
| Arstidest läheb kõige hapramalt kirurgidel ja radioloogidel, selgub dokumendist. |
| s-118
| Eriti raske käsi saab olema AS Lääne-Tallinna Keskhaigla pehme loomuga juhil Peep Põdderil. |
| s-119
| Tema peab erru saatma tervelt 461 senist töötajat ehk iga viienda. |
| s-120
| Tema kolleegil, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhil Meelis Roosimägil peaks nõksu kergem olema, tema peab hüvasti ütlema “ ainult ” 260 töötajale. |
| s-121
| Aga see pole kaugeltki veel kõik. |
| s-122
| Dokument kinnitab, et järgmine koondamislaine saabub tõenäoliselt juba aastatel 2004-2005. |
| s-123
| Ent pole halba heata, personal hakkab kasvama turundusinimeste osas, kinnitab dokument. |
| s-124
| “ Eeldame, et iseseisva äriüksusena toimivad raviasutused suudavad oluliselt efektiivsemalt arendada müügitööd, mille tulemusena kasvab oluliselt tasuliste raviteenuste müük, ” seisab dokumendis. |
| s-125
| Tänavu 20%, igal järgmisel aastal 10%. |
| s-126
| Ilmoja naerab, kui talle enamikule peaarstidele tundmatu salajase dokumendi sisu tutvustada. |
| s-127
| Tema hinnangul on see ülepeakaela tehtud ja ta ei soovita seda tõsiselt võtta. |
| s-128
| Reformid algasid juba siis. |
| s-129
| Esimest korda pakuti dr Ilmojale ministri esimese asetäitja kohta 1966. |
| s-130
| “ Aga siis oli üks väike tingimus ... ” |
| s-131
| Ilmoja naeratab salapäraselt: “ Ütlesin kohe selgelt ära, parteisse ma ei tule. |
| s-132
| Siis öeldi, et kui kuue kuu jooksul annate avalduse sisse, saate. |
| s-133
| Ma ütlesin - tänan ettepaneku eest, aga järelemõtlemise aega ma ei vaja ja head nägemist! ” |
| s-134
| Järgmisena pakkus sama kohta minister Laur Karu, ja tervelt kahel korral. |
| s-135
| Parteilusel polnud enam tähtsust, aga Ilmoja loobus taas, öeldes, et Pelgulinnas jagub talle niigi tööd. |
| s-136
| Kolmandal ministril, Andres Ellamaal oli siiski õnne - Ilmoja jättis Pelgulinna ja temast sai kolmeks aastaks tervishoiuministri esimene asetäitja. |
| s-137
| Ministrid vahetusid - Ellamaa järel tuli Andres Kork, seejärel Marju Lauristin, Ilmoja jäi. |
| s-138
| “ Need olid väga põnevad ajad, ” mäletab Ilmoja. |
| s-139
| “ Tarkade inimestega, kui nad pole jonnakad, saab alati asju ajada. |
| s-140
| Ellamaaga oli hea töötada, tal oli palju ideid ja temaga oli võimalik ka arutada, kas see või teine idee on ka realiseeritav. |
| s-141
| Alustasime tervishoiu ümberkorraldamisega. ” |
| s-142
| Just sel ajal pandi paika tervishoiu arengu põhisuunad. |
| s-143
| 1991 võeti vastu ravikindlustuse seadus, 1994 tervishoiukorralduse seadus. |
| s-144
| Lõi kontakte kiiresti avaneva laia maailmaga. |
| s-145
| Juba 1987. aastal oli Ilmoja koos Ellamaa, Korgi, Jaak Herodese, Laur Karu, Enn Roose ja Agu Tammega pannud kokku IME tervishoiuprogrammi. |
| s-146
| Täna käivaid suuri manöövreid vaadates on Ilmoja delikaatne: “ Ei tohi ülikriitiline olla, aga mitmest kandist on selgelt üle pingutatud. ” |
| s-147
| Rootsis korraldati tervishoid ümber juba 90ndail, vähendati nii haiglate, voodikohtade kui tohtrite arvu ja ... pingutati üle. |
| s-148
| Kiired reformid tekitasid segadust ja kulud suurenesid. |
| s-149
| Tagantjärele tark olles räägitakse nn Göteborgi katastroofist. |
| s-150
| Ilmoja soovitab lugeda läinud aasta 29. juuli Dagens Nyheteris avaldatud sotsiaalameti raportit. |
| s-151
| Sünnitajad saadetakse paarisaja kilomeetri kaugusele, mistõttu on juhtunud, et rootslannad sünnitavad kas liftis või koridoris, nii voodid kui ka vähene allesjäänud personal on raskesti ülekoormatud ja stressis. |
| s-152
| “ Peamine puudus on aga see, et ei arvestata patsientide huve. |
| s-153
| Põhitähelepanu läheb tsentraliseerimisele ja majandamisele. |
| s-154
| Kiputakse unustama, et tervishoiukorralduse eesmärk on õigeaegne kvalifitseeritud arstiabi koos ennetava ja tervist edendava tegevusega. ” |
| s-155
| Ilmoja sõnul korratakse praegu Eestis sama. |
| s-156
| “ Ainult et kiirustades, ” ja soovitab naabrite kogemusi arvestada. |
| s-157
| Eriti seda, mis neil viltu on läinud. |
| s-158
| “ Kaval oleks nende vigadest natuke ikka õppida. ” |
| s-159
| Ja oma mudel välja töötada, kus arvestataks Eesti reaalset sotsiaalset ja majanduslikku seisu ning sotsiaalhoolekande nõrkust. |
| s-160
| VALMISOLEK. |
| s-161
| Maailma Majandusfoorumi raport näitab Eesti tegelikku kohta arenenud maailmas. |
| s-162
| Kelkida on sellise renomeega kohatu. |
| s-163
| Esimest korda hakati maailma vägevate seas tulevikuks valmisoleku indeksist rääkima 1999. a jaanuaris. |
| s-164
| Just siis kogunes Davosisse Maailma Majandusfoorumi eksklusiivne seltskond. |
| s-165
| Foorumi juures tegutsevad noored tippjuhid võtsid nõuks vaagida, kui valmis õigupoolest on üks või teine riik peagi algavaks 21. sajandiks. |
| s-166
| “ Täna tehtud tarkadest otsustest võidame meie, ” märkisid noored liidrid. |
| s-167
| “ Aga ka lollide otsuste tagajärgede eest tuleb homme just meil maksta. |
| s-168
| Seega on meie asi tagada, et täna langetataks õigeid otsuseid. ” (vt Luup 16.9.2000). |
| s-169
| Esmakordselt ka Eestist. |
| s-170
| Paari aasta eest ei mahtunud Eesti pildile. |
| s-171
| Esimeses raportis hinnati vaid viitteist Euroopa arenenud riiki ning USAd, Kanadat ning Jaapanit. |
| s-172
| Läinud aastal võeti vaatluse alla juba 29 maad, Eesti nende seas. |
| s-173
| Euroopa Liitu pürgivatest kandidaatidest jäid tehnilistel põhjustel välja üksnes Läti, Malta ning Küpros. |
| s-174
| Ühtepidi on see hea, et saame oma ühiskonda esmakordselt kõigi teistega võrrelda. |
| s-175
| Teiselt poolt teevad avaldatud tulemused meele mõruks. |
| s-176
| Eesti asub Maailma Majandusfoorumi analüütikute hinnangul nimelt kusagil Euroopa tagatoas. |
| s-177
| Iga riik toetub Davosi analüütikute hinnangul neljale sambale. |
| s-178
| Nendeks on ühiskonna säästlikkus, sotsiaalne õiglus, harmoonia ja tehniline ning hariduslik valmisolek. |
| s-179
| Kui neljast sambast, millele Eesti ühiskond toetub, on kolm pehmelt öeldes mädad, nagu Luup davoslaste metoodikat pruukides paari aasta eest oli sunnitud tõdema, pole midagi ka nüüd imestada. |
| s-180
| Selles valguses on üsna loomulik, et läinud aasta tõi fookusesse uue mõiste “ teine Eesti ”. |
| s-181
| Raport veenab, et kuigi oleme harjunud end pidama edukaks Euroopa Liidu kandidaatriigiks, on sellel kahjuks vähe katet. |
| s-182
| Lakutud fassaadi taga avaneb karm tegelikkus. |
| s-183
| Kelle järgi joonduda? |
| s-184
| Paari aasta eest valminud esimeses raportis soovitati ühiskonna säästlikkuse osas juhinduda Luxembourg'ist ja vältida portugali mudelit. |
| s-185
| Nüüd peetakse kõige säästlikumateks USAd, Norrat ja Iirimaad. |
| s-186
| Paariatena nimetatakse seevastu Bulgaariat, Rumeeniat ja Leedut. |
| s-187
| Raporti autorid soovitavad uurida, kuidas Norra ja Soome on suutnud edukalt ühitada kiire majandusarengu looduskaitsega. |
| s-188
| Kõige harmoonilisemaks peavad tippanalüütikud Norra, Hollandi ja Iirimaa ühiskonda. |
| s-189
| Paari aasta eest tõsteti esile Taanit. |
| s-190
| Eesti ühiskonda hinnatakse seevastu 29 uuritud ühiskonna seas eriti ebaharmooniliseks. |
| s-191
| Tõsi, koos USA ja Leeduga. |
| s-192
| Kõrge kuritegevuse tase, mis paigutab meid peamistel võistlusaladel maailma esimese kümne sekka ning suur vangide arv annavad selles oma priske osa. |
| s-193
| Kõige õiglasemaks peavad Davosi analüütikud taas Norra ühiskonda. |
| s-194
| Kõige ebaõiglasemaks aga Itaaliat. |
| s-195
| Norra kõrval on tipus veel Austria, Taani ja Rootsi. |
| s-196
| Paariaid tasub seevastu otsida kontinendi lõunaosast. |
| s-197
| Seal asuvad Itaalia kõrval nii Hispaania, Kreeka kui ka Portugal. |
| s-198
| Üksnes tehnilise ja haridusliku valmisoleku poolest võib Eesti ühiskond uhkust tunda, märgib raport. |
| s-199
| Juhtivaks riigiks peetakse USAd. |
| s-200
| Eestit peaks rõõmustama seegi, et tervelt kaks meie naabrit - Rootsi ja Soome - on jänkidel tihedalt kannul. |
| s-201
| Suurele kolmikule järgneb Jaapan. |
| s-202
| Kõige nirumad on raporti järgi Slovakkia, Kreeka, Tshehhi, Itaalia ning Hispaania tulevikulootused. |