| s-501
| Ei ole mõtet keevitada endale külge üliinimlikke omadusi ja lätlaste ja leedukatega ülbitseda. |
| s-502
| Oli suur ebaõnn, et nemad sidusid oma raha dollari külge. |
| s-503
| VANGLA. |
| s-504
| Valmiv eurovangla Tartus surub vangid mujal nagu silgud pütis veelgi tihedamalt kokku. |
| s-505
| Umbes aasta pärast peavad vangid end kongides kõvasti koomale tõmbama. |
| s-506
| Kuigi uus Tartu vangla mahutab 500 kinnipeetavat, lõpetab Euroopa Nõukogu tungival soovitusel oma tegevuse Tallinna Keskvangla. |
| s-507
| Kohtade arv väheneb ka Murrus. |
| s-508
| Selle tagajärjel muutuvad Eesti karistusasutused veelgi ülerahvastatumaks. |
| s-509
| Rootsi kardinate taga jääb kohti enam kui tuhande võrra vähemaks. |
| s-510
| Samas plaanibki justiitsministeerium vangide arvu vähendamist. |
| s-511
| Viieteist aasta pärast peaks jääma trellide taha kõigest 2500 inimest, see on ligi poole vähem kui täna. |
| s-512
| Tegelikkuses tuleb hakata vange vabastama või neile kohti juurde looma juba pooleteise aasta pärast, sest vastasel korral ei saa vanglad kurjategijate majutamisega lihtsalt hakkama. |
| s-513
| Kinnipeetavate paigutamine näib võimatu ülesandena, seda enam, et kuritegevus üha kasvab. |
| s-514
| Kunagi varem viimase kümne aasta jooksul pole vangide arv nõnda suur olnud kui praegu. |
| s-515
| Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri kohusetäitja Peeter Näks peab üheks põhjuseks kuritegude arvu suurenemist: “ Kuritegevus kasvab igal pool Euroopa kultuuriruumis igal aastal umbes 10 protsenti. ” |
| s-516
| Teisest küljest kummitab Eesti kohtusüsteemi karistusaegade pikkus, mis soosib paratamatult vanglate järkjärgulist täitumist. |
| s-517
| Praegugi on kinnipidamisasutused ülerahvastatud, kuigi paarsada vaba kohta veel leidub. |
| s-518
| Justiitsminister Märt Rask kehtestas hiljuti üliväikse miinimumpinna - 2,5 ruutmeetrit vangi kohta. |
| s-519
| Suvel hakkab ministeeriumi vanglate osakond kõiki konge üle mõõtma ja kaardistama, alles siis peaks lõplikult selgeks saama, kui palju rootsi kardinate taga tegelikult ruumi jagub. |
| s-520
| Koikudele teine korrus peale. |
| s-521
| Tallinna vangla süüdimõistetute osakonnas on praegu kõik voodid ühekordsed. |
| s-522
| “ Kui paneme kahekordsed voodid, siis tuleb kohti juurde, ” mõtiskleb Näks. |
| s-523
| Ent Ämari vanglat laiendades tekiks juurde vaid 150-200 kohta. |
| s-524
| Seda on aga liiga vähe, sest osa Murru vanglast suletakse ning täielikult läheb kinni rohkem kui tuhande kohaga Keskvangla. |
| s-525
| Eriti kehvade olmetingimustega Keskvanglas puuduvad nii ventilatsioonisüsteemid kui toimiv küttesüsteem. |
| s-526
| Remont võtaks Näksi arvestuste järgi maksumaksja taskust sadu miljoneid kroone. |
| s-527
| Selleks aga poliitikud riigikassast eraldi raha ei anna. |
| s-528
| Lõviosa summadest kulub lähiaastatel Tartu vangla ehitamiseks. |
| s-529
| Keskvangla kibekiiret sulgemist nõuab nii Euroopa Nõukogu kui piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise Euroopa komisjon. |
| s-530
| Näks eitab Keskvangla kinnipaneku seotust Euroopa Liiduga, kuid justiitsministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et just nende organisatsioonide soovituste järgmine on aluseks ühinemisele Euroopa Liiduga. |
| s-531
| Samuti peaks Euroopa Nõukogu normidest lähtuvalt vangide arv juba praegu olema täpipealt 2792. |
| s-532
| Tekib küsimus, kelle juhiseid justiitsministeerium tegelikult ellu viib? |
| s-533
| Kurikaelad vabadusse. |
| s-534
| Ruumipuudust rootsi kardinate taga peaks hakkama kergendama ka uus karistuspoliitika. |
| s-535
| Selle aluseks on inimlik mõtteviis - suurem keskendumine igale konkreetsele süüdistatavale ning tema kuriteo põhjustele, paremad vanglatingimused, lühemad karistusajad ja rohkem tingimisi vabastatuid. |
| s-536
| Lähiaegadel võidakse tingimisi vabastada kuni pooled vabastatutest, s.o kuni 700 kinnipeetavat. |
| s-537
| Eelmisel aastal vabastatud 351ga võrreldes on see kaks korda rohkem. |
| s-538
| “ Kui kõik riigid on leidnud, et karistuste karmistamine ja vangide arvu lõpmatu kasv ei vii mitte kuhugi - toob vastupidist efekti -, siis ta ei saa tõenäoliselt meil olla teisiti, ” oletab Näks. |
| s-539
| Ka Tallinna prokuratuuri vanemprokurör Margus Kurm pooldab lühemaid karistusaegu. |
| s-540
| Ülemprokurör peab eestlasi liialt verejanuliseks, see aga mõjutavat paratamatult ka kohtunike tegevust: “ Kui te tahate teada, milline karistusideoloogia keskmisel eestlasel on, siis lugege Delfi kommentaare, ” soovitab Kurm. |
| s-541
| Ta on nõus, et politsei ning prokuratuuri uurimistase on kehv, kohtueelne menetlus liiga pikk ning lühemat aega eelvangistuses olevate kinnipeetavate arvelt annaks vanglakohti tublisti vähendada. |
| s-542
| Vanglaid tuleks juurde teha. |
| s-543
| Luubi omaaegse uuringu järgi taasiseseisvusaja parimaks siseministriks kuulutatud Olev Laanjärve, praegu turvafirma Securitas sisekontrolli juhi hinnangul ei arvestata karistuste kergendamisega reaalset keskkonda. |
| s-544
| “ Peaksime tunnistama, et tuleks ajada poliitikat, mis sobib meie reaalsusse, ” nendib Laanjärv. |
| s-545
| Laanjärve sõnul on kaks peamist põhjust, miks lähiajal ei tohiks vanglakohtade arvu vähendada. |
| s-546
| Esiteks kuritegude vähene avastamisprotsent, mille tõttu kaks kolmandikku neist ei leia lahendust. |
| s-547
| Kui politsei ja teiste õiguskaitseorganite töö tõhusamaks muuta, on reaalne pooled kuritegudest avastada. |
| s-548
| Ent sel juhul tekib raskusi süüdimõistetute vanglasse paigutamisega. |
| s-549
| Teiseks viitab Laanjärv kahe miljardi krooni suurusele hiigelkahjule, mis kurjategijad mullu tekitasid. |
| s-550
| Seda on aga raske kõrvutada vanglatele kulutatava 233 miljoni krooniga. |
| s-551
| Laanjärve meelest oleks lähema viie aasta jooksul mõttekam teha kulutusi hoopis kinnipidamiskohtadele. |
| s-552
| Näks pole legendaarse siseministriga päri: “ Teatud arv kuritegusid sooritatakse ühiskonnas ikka. |
| s-553
| See, et me isoleerime mingi hulga elanikest vanglatesse, et kuritegusid väljas siis ei sooritata, on üldlevinud väärarusaam. |
| s-554
| Kuritegu sooritatakse kindlasti, see ei ole küsimus. ” |
| s-555
| Vabaduses pole tööd. |
| s-556
| Siiski jääb õhku küsimus, kas uus karistuspoliitika suudab säästa korralikke inimesi kuritegevusele lõivu maksmisest. |
| s-557
| Uus ideoloogia rõhub alternatiivsetele karistustele - ühiskondlikule tööle ning rahatrahvile, samuti ennetusele ja kriminaalhooldusele. |
| s-558
| Samas on kohati kuni 60 inimest kantseldavad kriminaalhooldajad üksi jõuetud, et tingimisi vabastatud ning vanglast pääsenud vabaduses ka töö, elukoha ja sõltuvusravi saaksid. |
| s-559
| “ Juba praegu, ” tunnistab kriminaalhoolduse ja kriminaalpreventsiooni talituse referent Astrid Ojasoon, “ on kriminaalhooldusalustel võimatu tööhõiveameti kaudu tööd leida. ” |
| s-560
| Majandusprognoosi järgi niigi kõrge tööpuudus aga lähiajal oluliselt ei vähene. |
| s-561
| Kui aga nii, siis kuidas saab vanglast tulnu ilma kindla sissetulekuta hakkama. |
| s-562
| Rootsi kardinate taga on tal vähemalt toit, eluase, ravi ning töö olemas. |
| s-563
| Endine Keskvangla ülem Peeter Näks on kõigele vaatamata optimist. |
| s-564
| Justiitsministeeriumi kõrge ametniku meelest tahavad paljud inimesed kurjategijaid missioonitundest aidata. |
| s-565
| Alates religioosse taustaga organisatsioonidest ja lõpetades vabatahtlikega: “ Kui meil on valida, kas vanglad on pungil täis ja karistusajad pikad või meil on toimiv kriminaalhooldussüsteem ja karistusajad lühemad ning tingimisi karistatute vabastamine muutub automaatseks nagu Soomes, on viimane palju tõhusam, ” loodab Näks. |
| s-566
| Autor on TÜ ajakirjandusüliõpilane |
| s-567
| ESSEE. |
| s-568
| Nii kohalik kui rahvusvaheline rahamaailm tuleb sundida arvestama Eesti rahva ja riigi huvidega, nõuab mees, kes ei karda kuraditki. |
| s-569
| Tartus, 4. novembril 1956. aastal, Ungari ülestõusu toetuseks levitatud lendlehed viisid meid, põrandaaluse organisatsiooni Eesti Noorte Malev liikmeid, Mordva poliitvangide koonduslaagrisse. |
| s-570
| Just seal kuulsin ma Jugoslaavia juhtiva kommunisti Milovan Djilase raamatust “ Uus klass. |
| s-571
| Kommunistliku süsteemi analüüs ”. |
| s-572
| Djilas lõpetas selle kirjutamise vanglas, kus ta istus Ungari ülestõusu toetuseks kirjutatud artikli eest. |
| s-573
| Selles kuulutas Djilas Ungari revolutsiooni kommunismi lagunemise ja lõpu alguseks. |
| s-574
| Raamat jõudis osade kaupa USAsse ja ilmus seal augustis 1957. aastal, ning sai väga suure tähelepanu osaliseks. |
| s-575
| Djilase järgi purustasid kommunistid küll kapitalistide klassi, kuid lõid ühtlasi ka uue, ajaloos seni tundmatu, kommunistide klassi. |
| s-576
| Läks aastaid, enne kui ma sain Djilase raamatut eesti keeles lugeda. |
| s-577
| Seitsmekümnendatel andis selle mulle Jaan Isotamm. |
| s-578
| Riik ei närbunud. |
| s-579
| Nii Nõukogude Liidus kui ka teistes kommunistlikes maades kuulutasid nende juhid Lenin, Stalin, Trotski, Buhharin jt, et riik kui niisugune närbub kiiresti ja demokraatia tugevneb. |
| s-580
| Tegelikult juhtus vastupidi. |
| s-581
| Kiiret elustandardi tõusu ei toimunud. |
| s-582
| Ei kadunud ka erinevused linna ja küla, vaimse ja füüsilise töö tegijate vahel. |
| s-583
| Industrialiseerimine, kollektiviseerimine ja kapitalistliku omandi purustamine ei viinud Nõukogude Liidus välja klassideta ühiskonnani. |
| s-584
| Vanad klassid olid küll purustatud, aga sündinud oli ka uus klass - kommunistlik poliitiline bürokraatia. |
| s-585
| Uus klass koosnes isikuist, kes omasid nende käes oleva administratiivse monopoli tõttu erilisi privileege ja majanduslikke eesõigusi. |
| s-586
| See uus klass oli oma eesmärkide teostamisel eriti tige ja sallimatu. |
| s-587
| Kommunismi ohvreid arvatakse olevat vähemalt 100 miljonit inimest. |
| s-588
| Eesti kommud ei tulnud 1940. aastal võimule iseenda poliitilise võitluse tulemusena. |
| s-589
| Nad olid Nõukogude Liidu okupatsiooni tööriistad ja upitati võimule okupantide poolt. |
| s-590
| Juba 1940.-1941. aastail asusid Eesti hävitatud või Siberisse saadetud eliidi korteritesse kõrgema astme punabürokraadid. |
| s-591
| Mõnedes korterites elavad nemad või nende sugulased tänaseni. |
| s-592
| Mida aeg edasi, seda suuremaid soodustusi kombineerisid uue klassi esindajad endale, oma perele ja klannile. |
| s-593
| Juba keskastme punabürokraadi palk ja otsesed lisatasud olid viis kuni viisteist korda kõrgemad töötajate vastavatest näitajatest. |
| s-594
| Punaklassil olid oma haiglad, puhkekodud, saunad, luksuskorterid ja kauplused. |
| s-595
| Riigi kulul käidi välismaal, riik andis ette ka ametiautod. |
| s-596
| Milovan Djilas kinnitab oma raamatus, et kommunismis on võim ja omandiõigus peaaegu alati samades kätes, kuid see fakt on peidetud seadusliku katte alla. |
| s-597
| Seaduse järgi on kommunismis kõik isikud aineliste varade suhtes üheõiguslikud. |
| s-598
| Tegelikult naudib tõelist heaolu vaid kitsas administraatorite kiht. |
| s-599
| Muidugi lõid kommunistid selleks, et võimul püsida, uut tüüpi totalitarismi, mis tugines võimu, omandi ja ideoloogia monopoliseerimisele ühe ja ainsa poliitilise partei ehk uue klassi poolt. |
| s-600
| Tõeliseks otsustajaks kujunes punapartei ladvik - uue klassi oligarhia. |