| s-304
| Kõige suurem on vähemalt miljonikrooniste korterite kontsentratsioon vanalinnas. |
| s-305
| Seal maksab vähemasti iga teine korter miljoni. |
| s-306
| Pärast erastamist on seesugused korterid jõudnud teisel või kolmandal ringil tänaste omanike kätte. |
| s-307
| Nemad on ka korteri renoveerinud. |
| s-308
| Uute korterite järelturg on olnud Tallinnas suhteliselt väheaktiivne, seetõttu kuulub lõviosa taasiseseisvunud Eestis valminud uutest korteritest nende esmaostjatele s.t väga jõukatele inimestele, kel oli juba aastate eest piisavalt vahendeid soetamaks kodu uues elamus. |
| s-309
| Korterite kõrval on Tallinnas umbes 45 000 eramut või ridaelamut. |
| s-310
| Viimastel aastatel on eramajas elamine muutunud eriti populaarseks, see omakorda on aga eramute hinnad põhjendamatult kõrgeks kruvinud. |
| s-311
| Isegi amortiseerunud eramute ja ridaelamute hinnad algavad Tallinnas 800 000 kroonist. |
| s-312
| Kui pealinna korteritest maksab üksnes iga sajas üle miljoni krooni, siis eramutest või ridaelamutest on tervelt 70% turuväärtus vähemasti miljon. |
| s-313
| Seega on Tallinnas tervelt 31 500 miljonilist eramut. |
| s-314
| Enamik neist pole viimase kümne aasta jooksul kapitaalsemat remonti näinud ning on üsna väsinud ilmega. |
| s-315
| Pole ka ime, omanikud on reeglina keskealised või vanemad kodanikud. |
| s-316
| Nad on siin aastaid elanud ega oska sageli arvatagi, et miljonäride hulka kuuluvad. |
| s-317
| Sageli pole sellistel miljonäridel raha ega jõudu oma elamise nüüdisajastamiseks. |
| s-318
| Ühtekokku on Tallinnas seega ligikaudu 33 000 eluruumi, mille turuväärtus on miljon või rohkem krooni. |
| s-319
| Omanikke on mõnevõrra vähem. |
| s-320
| Hinnanguliselt on Tallinnas 25 000 - 30 000 nn kinnisvaramiljonäri. |
| s-321
| Kinnisvaramiljonärid mujal Eestis. |
| s-322
| Kaks kolmandikku eluruumidest asub väljaspool pealinna. |
| s-323
| Ka seal kuulub lõviosa eraomanikele. |
| s-324
| Suuremates linnades Tartus, Narvas ja Pärnus on kokku umbes 65 000 korterit, uusi kortereid on viimastel aastatel ehitatud siiski ainult Tartus ja Pärnus. |
| s-325
| Uus Maa kinnisvaraasjatundjatele teadaolevalt paiknevad peaaegu kõik väljaspool pealinna asuvad miljonilised või kallimad korterid neis kolmes linnas. |
| s-326
| Siiski jääb nende arv kahe- ja kolmesaja vahele. |
| s-327
| Tõenäoliselt on vähemalt miljonikroonise ehitusmaksumusega kortereid mõnevõrra rohkemgi, kuid piirkonna madala likviidsuse tõttu ei saa nende turuväärtust kahjuks lugeda ehitusmaksumusega võrdseks, veelgi enam aga sellest suuremaks. |
| s-328
| Elamispindadest on 28% eramud või ridaelamud, seega asub väljaspool Tallinna ühtekokku 117 203 maja. |
| s-329
| 14 000 neist paiknevad Harjumaal, 25 000 aga kolmes linnas: Tartus, Narvas ja Pärnus. |
| s-330
| Koos juurdekuuluva maaga on neist 5-8% turuväärtus miljon või rohkem krooni. |
| s-331
| Seega lisandub Tallinnale “ provintsis ” veel 6000-9000 miljonimaja. |
| s-332
| Põhiosa neist ei paikne mitte Tartus, Pärnus ja Narvas, vaid ikka pealinna lähiümbruse valdades. |
| s-333
| Pealinnast väljaspool võib seega kinnisvaramiljonäriks lugeda 5000-7000 inimest. |
| s-334
| 10 000 metsamiljonäri. |
| s-335
| Kuna rohkem kui miljonikroonise väärtusega äriotstarbelise kinnisvara otsestest omanikest ja osalistest vähemalt 90-95%-l juba on mingi ettevõtlusvormi kaudu vähemalt miljonikroonine eluase, suureneb kodumaiste kinnisvaramiljonäride hulk veel tuhande kuni kolme tuhande võrra. |
| s-336
| Kuna eestlased hindavad oma kodu kõrgelt, siis on nende 5-10% kinnisvaramiljonäride näol tegemist enamasti mingi ooteperioodiga või ettevõtluse algstaadiumiga, mis ei luba teenitud ettevõtlustulu veel elamispinda investeerida. |
| s-337
| Peagi hakkavad aga ka nemad oma elamistingimusi parandama. |
| s-338
| Seetõttu võib tulevikus eeldada veelgi suuremat kattuvust elamispinna kinnisvaramiljonäridega. |
| s-339
| Suhteliselt kõrge turuväärtusega metsamaa omanike arvestamisel lisandub kinnisvaramiljonäride seltskonnale veel 10 000 inimest. |
| s-340
| Nad pole veel asunud tagastatud metsa aktiivselt ekspluateerima ja pole seeläbi oma elujärge parandanud. |
| s-341
| Kõike kokku arvates selgub, et Eestis on 50 000 kinnisvaramiljonäri. |
| s-342
| See tähendab, et 3-4 inimest sajast võib ennast miljonäriks nimetada. |
| s-343
| Harjumaal on miljonäride kontsentratsioon Eesti keskmisest kaks korda kõrgem (seega 7-8% on miljonärid), vaesemates maakondades küünib miljonäride hulk paari protsendini. |
| s-344
| Üks on siiski raudselt kindel - 60-70% kõikidest Eesti kinnisvaramiljonäridest elab Tallinnas või selle lähiümbruse valdades. |
| s-345
| Ärimehed teavad ammuilma, et 2/3 Eesti rahast tiirleb pealinnas. |
| s-346
| Kui aga nii, siis on kõik tasakaalus. |
| s-347
| Ain Kivisaar on UUS MAA Kinnisvaragrupi analüütik |
| s-348
| VESTLUSRING. |
| s-349
| Kolm tarka meest seletavad, miks on kahjulik ummisjalu Euroopa Liitu tormata. |
| s-350
| Valdo Randpere on maailma suurima infotehnoloogiafirma IBM Eesti tegevdirektor, Igor Gräzin ja Ivar Raig on akadeemia Nord professorid. |
| s-351
| Gräzin oli veel hiljuti Riigikogu esimehe nõunik, Raig töötas aastaid diplomaadina. |
| s-352
| Igor Gräzin (IG): Selle valitsuse ajal Eesti ELi ei astu. |
| s-353
| Järelikult pole tähtsust, kuidas koalitsioon tõmbleb. |
| s-354
| Valdo Randpere (VR): Mind häirib, et seda vaadatakse kui sportlikku üritust. |
| s-355
| See on sama, mida kirjeldas Orwell oma raamatus “ 1994 ”. |
| s-356
| Üks on välisvaenlane ja oktoobrilaste kuritegude arutamine, teine asi tähelepanu kõrvale juhtimine sellelt kuradi jamalt, mis Eestis toimub. |
| s-357
| Eesti ei ole ainult Tallinn. |
| s-358
| Kui sa lähed Kaberneemest edasi, siis näed Eestit, mis kuidagi ei sobi ELi. |
| s-359
| Ivar Raig (IR): Kaks aastat pärast läbirääkimiste algust saime teada, et esmaülesanne on laienemine esinemises laines, ja teiseks, et esimene laine tuleks vähemalt 2004. |
| s-360
| Seega on Eestil ainult üks prioriteet - kiire liitumine, aga mitte ühtegi sisulist eelistust! |
| s-361
| Mida läbirääkimistel saavutada, milliseid üleminekuperioode ja erandeid taotleda. |
| s-362
| IG: Euroopa Liidu puhul on tegemist Ilvese ja paari mehe projektiga. |
| s-363
| Tähtajad aga tulevad isikliku projekti tähtaegadest - siva minema! |
| s-364
| VR: Ma ei usu, et keegi ajab meid sinna isiklikel ambitsioonidel. |
| s-365
| Nad tegutsevad oma parema äranägemise ja võimete kohaselt. |
| s-366
| Aga millised on võimed? |
| s-367
| Erastamisläbirääkimiste iseloomustamiseks sobivad igasugused sünonüümid: ebaprofessionaalne, ebakompetentne, rumal, naiivne, võibolla ei saanud inimesed keelest aru. |
| s-368
| Suur osa euroskeptitsismist on tekkinud just sellest, et nähakse, kuidas neid läbirääkimisi peetakse, aga samal ajal käivad mingid euroläbirääkimised. |
| s-369
| On kuradi raske uskuda, et neid peetakse kõrgemal professionaalsel tasemel. |
| s-370
| IG: Praeguses valitsuses, aga see läheb ka presidendini välja, on olnud väga palju sellist, mida kriminoloogias nimetatakse kriminaalseks puutumuseks. |
| s-371
| Sa ei ole kurjategija, aga sa seisad kriminaalsuse kõrval. |
| s-372
| Kui kõik meie senised erastamised on olnud kriminaalsuse kõrval, kas ma kodanikuna olen siis paranoiline, kui küsin, mispärast seda puutumust ei ole teistes läbirääkimistes. |
| s-373
| Kui praeguse valitsuse puhul on see tõstetud normiks, kus on garantii, et sama moodi ei käi eurokõnelused? |
| s-374
| IR: Kiiruse küsimus on seotud nelja dimensiooniga. |
| s-375
| Esimene on poliitiline ehk julgeolek, teine on majanduslik dimensioon, meie vabadus, kolmas õiguslik, neljas sotsiaalne. |
| s-376
| Vaadates kõiki nelja dimensiooni paralleelselt, ma väidan, et liitumisega on aega küll. |
| s-377
| Poliitiliselt hakkaks kiire siis, kui venelased oleks agressiivsed, aga sellist ohtu pole. |
| s-378
| Pigem vastupidi, Venemaa on nõrk, ta majandus on sama suur kui Hollandi oma. |
| s-379
| Sotsiaalne dimensioon on kõige valusam vaestele, pensionäridele ja noortele, sest kiiresti ELi minnes toimub väga kiiresti uus hinnashokk. |
| s-380
| Liitumist edasi lükates pehmendame seda. |
| s-381
| Vaesemad detsiilid, kus sissetulekutest läheb toidule 50-60%, võivad kiire minekuga nälga jääda. |
| s-382
| Neljas on õiguslik dimensioon: kui me suudame säilitada Euroopa lepingut, siis me ei pea võtma endale täiendavaid poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kohustusi. |
| s-383
| Need käivad meile üle jõu. |
| s-384
| Euroopa lepinguga me juba oleme Euroopa Liidus. |
| s-385
| Majanduslikult tasuks liberaalset keskkonda säilitada niikaua kui võimalik, seejuures suure hulga üleminekuperioodidega ka pärast liitumist. |
| s-386
| Arvukad uuringud näitavad - ELi minek kahandab meie konkurentsivõimet. |
| s-387
| Kui EL ütleks meile, OK, kui te ei taha kiiresti liituda, siis me katkestame lepingu ära. |
| s-388
| Siis on teine olukord, samamoodi siis, kui Venemaa muutub agressiivseks. |
| s-389
| Praegu pole ei õiguslikku ega julgeoleku ohtu. |
| s-390
| Majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid aga räägivad kiire liitumise vastu. |
| s-391
| Kiire liitumise vastu ja pikaldase koostöö poolt on Iirimaa näide. |
| s-392
| 60ndate keskel esitas Iirimaa koos Suurbritanniaga avalduse ELi astumiseks. |
| s-393
| Kindral de Gaulle ütles kaks korda ei. |
| s-394
| Aga Iiri ehitas kümneaastase kandidaadiajaga üles liberaalse majandussüsteemi, samal ajal oli koos Suurbritanniaga EFTAs, pärast aga taotles kõikidele neile tänaseni kehtivad üleminekuperioodid. |
| s-395
| Ja EL oli nõus! |
| s-396
| Liberaalne majanduskeskkond on säilitatud, samal ajal aga tulevad ELi rahad, need kaks asja kokku ongi andnud Iiri majandusime. |
| s-397
| Heaolu ei tule üleöö, selleks on vaja 10-20 aastat. |
| s-398
| Kui kaob julgeolekurisk, ja meil on selgelt liberaalsem majanduskeskkond, hakkavad tulema tõsised investeeringud, majandus hakkab arenema nagu Iiris. |
| s-399
| VR: Julgeolekudimensioon peakski jääma A-ks ja O-ks. |
| s-400
| Kui julgeolek on garanteeritud, võib majanduslik õitseng toimuda ka väljaspool ELi. |
| s-401
| IG: Iirimaa sai nii heaks mitte tänu ELile, vaid EList hoolimata. |
| s-402
| Luxembourg'i kohtus on Iirimaa osa ebaproportsionaalselt suur, tema vastu algatatud kohtuasju on 10-15 %! |
| s-403
| Umbes 1500 määravas kohtuasjas on Iiri tahtlikult, teadlikult ja isegi ülbelt ignoreerinud Euroopa direktiive. |