| s-206
| Aktsiaturgudele investeerimist soovitab teiste seas ka Eesti Ühispanga varahalduse valdkonna juht Jürgen Lamp. |
| s-207
| Lähtuda tuleks pikemast perioodist. |
| s-208
| Mida pikemaajaliselt on inimesel plaanis oma raha paigutada, seda suuremat lühiajalist kõikumist võib ta taluda ning seda suurema oodatava tulumääraga investeeringuobjekti võib ta valida. |
| s-209
| Kuigi suurema tuluga kaasneb tavaliselt ka suurem risk investeeringu väärtuse kõikumise läbi, ei oma see siinkohal erilist tähtsust. |
| s-210
| Arvestades muu maailma praktikat, võib ka Eestis ennustada pangadeposiitidele alternatiivi pakkuvatele rahapaigutustoodetele suurt tulevikku. |
| s-211
| Näiteks Rootsis on viimase paarikümne aasta jooksul hoiuste osakaal eraisikute säästudes langenud tervelt kaks kolmandikku. |
| s-212
| Samal ajal on neli viiendikku eestlaste säästudest jätkuvalt hoiuarvetel. |
| s-213
| Vaid 1997. aasta börsikrahhi eelsel suvel oli teisiti. |
| s-214
| Investeerimiskogemuste puudumine ja julgus riskida lõppes tollal paljudele suurte kaotustega ja pidurdab tänaseni ka vähemriskantsete säästutoodete, sh elukindlustuse ja investeerimisfondide arengut. |
| s-215
| Ajastus pole oluline. |
| s-216
| Eriti soodne on alustada investeerimist siis, kui turud langevad, sest varem või hiljem tõusevad nad niikuinii. |
| s-217
| Sellegipoolest tuleb Jürgen Lambi arvates mõelda “ talupoja mõistusega ” läbi investeerimisobjektiks valitud firma edu ja loogika. |
| s-218
| Samuti peaks algul vältima “ kuumi ” aktsiaid “ kuumades ” tööstusharudes “ kuumadel ” turgudel, mille hinna-tulu (P/E) suhe on põhjendamatult suur. |
| s-219
| Järgides põhimõtet “ osta madalalt, kuid müü kõrgelt ”, tuleks paigutada raha aktsiatesse, millesse te ka ise usute. |
| s-220
| Kui inimene otsustab, et rikkaks saab suurema tõenäosusega aktsiate omamise teel, siis on kasulik teada enda natuuri. |
| s-221
| Ettevõtja on tavaliselt huvitatud agressiivsest kasvust ja valmis võtma suurt riski. |
| s-222
| Mõistagi ka valmis kaotama. |
| s-223
| Samas eelistab tavainvestor mõõduka riskiga kaasnevat tootlust. |
| s-224
| Mõlema puhul räägib aktsiate kasuks asjaolu, et juba ajalooliselt on nende pikaajaline tootlus viis kuni kuus protsenti kõrgem võrreldes pangadeposiitide ja võlakirjadega. |
| s-225
| Seega tasub paigutada oma raha rohkem aktsiatesse või aktsiafondidesse. |
| s-226
| Väga palju sõltub tootlus ajast. |
| s-227
| Juba ühe- kuni kolmeprotsendiline tulususe erinevus mõjutab oluliselt investeeringu lõppväärtust. |
| s-228
| Sellega seoses on väga tähtis tegur aeg. |
| s-229
| See, kas viimane on ka investori suurim sõber, sõltub investeerimise ajalise horisondi pikkusest. |
| s-230
| Liitintressiga investeeritud raha kasvab geomeetrilise jadana. |
| s-231
| S.t mida suuremaks kapital kasvab, seda kiiremini ta kasvama hakkab. |
| s-232
| Kui aga nii, siis on kõige magusamad viimased aastad. |
| s-233
| Alusta kohe! |
| s-234
| Palju olulisem käes olevast rahast on see, et inimene alustaks investeerimist kohe. |
| s-235
| Oma raha saab kasvatada regulaarselt väikeste summade kaupa investeerides. |
| s-236
| Kuust kuusse investeerides on võimalik valutult üle elada ka võimalikke turulangusi. |
| s-237
| Ühtlasi võimaldab selline taktika olla oluliselt edukam inimesest, kes selle asemel, et investeerida kahe aasta jooksul iga kuu viissada krooni, otsustab panna korraga mängu kogu summa. |
| s-238
| Perioodiliselt kindlat summat investeerides saab ühekordse investoriga võrreldes paremini riske maandada. |
| s-239
| Aktsiaid ostetakse sellisel juhul nii turu madal- kui ka kõrgseisus. |
| s-240
| Turu kõrgpunktis saab investor sama raha eest vähem, madalpunktis aga rohkem aktsiaid. |
| s-241
| See aga välistab aktsiate ostu “ valel hetkel ”. |
| s-242
| Ühispanga pakutav Fondsäästmise-nimeline toode lubab tavainimesel saada professionaalselt juhitud ja hajutatud riskidega väärtpaberiportfelli omanikuks juba viiesaja krooni olemasolul. |
| s-243
| Fondsäästmist on võimalik alustada nii internetipangas kui pangakontoris. |
| s-244
| Peale püsivuse ja kindla otsuse on inimesel tarvis omada ainult pangasisest väärtpaberikontot. |
| s-245
| Fondsäästmisest võiksid olla huvitatud inimesed, kellel juba on pangas avatud kas kogumis- ja säästuhoius või multikonto. |
| s-246
| Selline investeerimisviis sobib ka lastele raha kogumiseks. |
| s-247
| Potentsiaalsete klientide hulka kuuluvad ka varakamad inimesed, kellel on suurem pangahoius ning kes soovivad kasutada midagi tõeliselt uut ja huvitavat. |
| s-248
| Loomulikult peab selle taga peituma ka huvi teenida kõrgemat tulu. |
| s-249
| Kasuta fonde! |
| s-250
| Fonde kasutades on võimalik riske hajutades teenida kõrgemat tulu. |
| s-251
| Aktsiafondides jaotub raha mitmekümne aktsia vahel, mis omakorda on jaotunud geograafiliste regioonide ja majandusharude vahel. |
| s-252
| Niiviisi on kõige lihtsam pääseda erinevatele rahvusvahelistele turgudele. |
| s-253
| Seejuures on vahendaja(te) võetav(ad) tasu(d) väiksem(ad) võrreldes otseinvesteeringutega aktsiatesse või võlakirjadesse. |
| s-254
| Fondis valivad aktsiaid ja jälgivad portfelli oma ala tõelised professionaalid. |
| s-255
| Raha kaotamise võimalus on niiviisi palju väiksem kui otse aktsiatesse investeerides. |
| s-256
| Kui lühiajalises perspektiivis võib hea kõhutunde olemasolul turgudel edukalt mängida, siis pikaajalises plaanis muutuvad määravaks minevikus langetatud kompetentsed otsused. |
| s-257
| Kuna väga tähtis on erinevat tüüpi väärtpaberite valik (allokatsioon), siis tasub alati küsida nõu spetsialistidelt. |
| s-258
| Fondide kasuks räägib ka Eesti demograafiline olukord ja tulevik. |
| s-259
| Rahvaarv väheneb ja keskmine eluiga suureneb. |
| s-260
| Kuna aga pärast pensionile jäämist tuleb elada veel hea hulk aastaid, siis muutuvad üha tähtsamaks inimväärse elu sotsiaalsed garantiid. |
| s-261
| Kuna pidevalt langeb sotsiaalkindlustatud töötajate ja pensionäride suhtarv, siis hakkab langema ka näitaja, mis iseloomustab pensionide suhet palkadesse. |
| s-262
| Selleks, et mitte pärssida sotsiaalmaksu tõstmise kaudu uute töökohtade loomist ning majanduse konkurentsivõimet, ei jää inimestel muud üle, kui hakata ise säästma. |
| s-263
| Maksusoodustusi pakkuvad pensionifondid on lisaks tavalistele investeerimisfondidele üheks võimaluseks. |
| s-264
| Kahjuks on noorte seas need esialgu veel vähepopulaarsed. |
| s-265
| Ometi tuleb just noortel turvalisele vanadusele kõige enam mõelda. |
| s-266
| Kuidas teha valik? |
| s-267
| Maailmas pakutakse investoritele tuhandeid investeerimisfonde. |
| s-268
| Ka Eestis on uuemal ajal valikuskaala suhteliselt lai. |
| s-269
| Rahvusvahelisi investeerimisfonde müüvad Eesti Ühispank (SEB fondid), Hansapank (Fleming-fondid, Robur), Merita Pank ning Sampo Pank. |
| s-270
| Samuti saab fondidesse investeerida Ühispanga Elukindlustuse kaudu (Kasvuportfell) ja Hansa Kindlustuse (Fondiplaan) kaudu. |
| s-271
| Mõlemad pakuvad sissemaksetelt ja saadavatelt tuludelt maksusoodustusi. |
| s-272
| Kui inimene kavatseb investeerida vähemasti 12 aastat, soovitab Indrek Holst Ühispanga Elukindlustusest paigutada oma raha elukindlustuse kaudu fondidesse. |
| s-273
| Ainuüksi tootluse järgi ei saa fonde siiski paremusjärjekorda seada. |
| s-274
| See ei näita fondi tegelikku potentsiaali ning varade juhtimise taset. |
| s-275
| Seetõttu ei jää investoril peale panganõustaja abistava käe kasutamist üle midagi muud, kui vahel ka iseseisvalt jälgida fondidele antud tärne. |
| s-276
| Kui viis tärni näitab silmapaistvat tulemust, siis üks tärn ei tee au mitte ühelegi fondile. |
| s-277
| Tuntumad tärnide jagajad maailmas on Morningstar ja Fondstar. |
| s-278
| Kuigi Eestis pakutavate rahvusvaheliste investeerimisfondide tärne pole kusagil eraldi välja toodud, on siiski osa fondide kohta vastavad andmed teada. |
| s-279
| Merrill Lynchi andmestik näitab selgelt, et netorahavood fondidesse sõltuvad otseselt fondile antud tärnide arvust. |
| s-280
| Eesti häda on esialgu selles, et nõudlus ei jõua piisavalt kiiresti pakkumisele järele. |
| s-281
| Eestlased hoiavad oma raha jätkuvalt eeskätt pangakontol. |
| s-282
| Neil, kes 1997. aastal kõrvetada said, on raske taas alustada. |
| s-283
| Seda kõike isegi vaatamata sellele, et finantsvahendajate pakutavast leidub maailmaturgude näol hulgaliselt alternatiive väikesele Eesti turule. |
| s-284
| Loomulikult on aktsiatesse või fondidesse investeerimisel plusside kõrval ka omad miinused. |
| s-285
| Samas tuleks hakkajamatel haarata väljakujunenud (väär) mentaliteetide muutmiseks rohkem kinni hoiustamisele alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. |
| s-286
| Ainult niiviisi võib oodata praegustele miljonäridele korralikku järelkasvu. |
| s-287
| Kristo Reinsalu on Ühispanga turundusanalüütik. |
| s-288
| KINNISVARAMILJONÄR. |
| s-289
| Eestlane pole sugugi vaene kui kirikurott, ligikaudu 50 000-l meie seast on kinnisvara enam kui miljoni jagu. |
| s-290
| Lõviosa kinnisvaramiljonäridest ja nende varast asub siiski Tallinnas. |
| s-291
| Kui kinnisvara, sh ka veel kinnistamata vallasvara hinnanguline turuväärtus on miljon või isegi enam krooni, siis oled kinnisvaramiljonär. |
| s-292
| Selleks et teada saada kinnisvaramiljonäride arvu Eestis, võtsin aluseks möödunud aastal toimunud eluruumide loenduse andmed ning Uus Maa kinnisvaraspetsialistide hinnangud nende turuväärtusele. |
| s-293
| Kuna igasugune ametlik statistika kinnisvaramiljonäride kohta puudub, on järgnevad suurusjärgud, hinnangud inimeste staatusele ning vaadeldava kinnisvara omandamise kirjeldused täielikult spekulatiivsed. |
| s-294
| Vaatluse alt on välja jäänud ka fakt, et osa kinnisvara praegustest omanikest on ostu finantseerinud laenurahaga, seega on tegemist osalise kohustusega. |
| s-295
| Üks on selge - tõenäoliselt ei kahandaks kohustuste lahutamine olemasolevatest varadest siiski märkimisväärselt minu välja pakutud miljonäride hulka. |
| s-296
| Enamasti suudavad miljonärid vajaduse tekkides kohustused pankade ees täita ka teiste ressursside arvelt. |
| s-297
| Miljonäridelinn Tallinn. |
| s-298
| Mullu kuulus Tallinna 173 400 eluruumist eraomanikele 94% ehk 162 996. |
| s-299
| Enamik neist ehk 117 357 on korterid. |
| s-300
| Iga sajanda korteri turuväärtus on hinnanguliselt miljon või enam krooni. |
| s-301
| See aga tähendab, et Tallinnas on tuhat kuni kaks tuhat miljonilist korterit. |
| s-302
| Peamiselt asuvad kallid elamispinnad vanalinnas või sellega piirnevas kuldses vöös - kesklinnas. |
| s-303
| Reeglina on miljonilised korterid kas renoveeritud või ehitatud viimase 6-7 aasta jooksul ja sisaldavad 3-5 tuba. |
| s-304
| Kõige suurem on vähemalt miljonikrooniste korterite kontsentratsioon vanalinnas. |
| s-305
| Seal maksab vähemasti iga teine korter miljoni. |