| s-101
| USAs loetakse miljonäriks 3,5 protsenti elanikkonnast, Eestis annaks pool tuhat miljonäri üksnes 0,035 protsenti. |
| s-102
| Ajutiselt miljonär. |
| s-103
| Kui Eestis rakendada Ameerika miljonäre põhjalikult uurinud Thomas J. Stanley ja William D. Danko jõukuse valemit, oleks enamiku siinsete pangamiljonäride näol tegemist laia elulaadi viljelejatega. |
| s-104
| Selle tõestuseks tuleb kodaniku maksude-eelne aastatulu korrutada tema vanusega ning jagada vastav tulemus kümnega. |
| s-105
| Kui “ saadud arv ” on võrdne puhasväärtusega ehk varade väärtusega, millest on lahutatud võlad pluss päritud vara, siis on tegemist keskmise säästjaga. |
| s-106
| Vaadates viimast aastat, saame miljonäride osatähtsuseks, kelle puhasväärtus on väiksem “ saadud arvust ” 70 protsenti. |
| s-107
| See tähendab, et ainult kolmandiku meie miljonäride staatus pole ajutine. |
| s-108
| Kahel kolmandikul Eesti miljonäridest pole Stanley ja Danko järgi võimalik lähima viie kuni kümne aasta jooksul jätkata tänaseks väljakujunenud elulaadi. |
| s-109
| Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu huvitavale asjaolule, et ainult viiendikul Eesti miljonäridest ületavad aastatulud perioodi kulutusi. |
| s-110
| Jõukuse valem ei näita kõike. |
| s-111
| Meil tõusid palgad jm sissetulekud järsult alles pärast Vene aja lõppu. |
| s-112
| Juhul kui praegune miljonär polnud varem midagi kõrvale pannud või oli see rublades mõõdetuna väga tagasihoidlik, siis tekib olukord, kus paljude rikkurite puhasväärtus ongi oluliselt väiksem kui jõukuse valemi järgi eeldada võiks. |
| s-113
| Samuti meeldib osadele miljonäridele hoida oma varasid mitte ainult pankades. |
| s-114
| Seetõttu ei näita pangastatistika alati tõeselt inimesele kuuluvate likviidsete varade tegelikku seisu. |
| s-115
| Eesti miljonäridest “ väikese varanduse (jõukuse) kogujate ” (VVK) osakaaluks saaksime jõukuse valemi järgi 57 protsenti. |
| s-116
| Need on kodanikud, kelle jõukuse tase on pool või veelgi vähem kui sissetuleku ning ealise kategooria järgi eeldada võiks. |
| s-117
| Samal ajal oleks “ suure varanduse (jõukuse) kogujate ” (SVK) osakaaluks 20 protsenti. |
| s-118
| SVK tähendab seda, et inimese puhasvara on vähemalt kaks korda suurem tema sissetuleku ja vanuse järgi hüpoteetiliselt eeldatavast vara väärtusest. |
| s-119
| Ülejäänud miljonärid võib kogutud jõukuse põhjal tituleerida kas veidi üle või alla keskmise säästjateks. |
| s-120
| Finantsseisund pole laita. |
| s-121
| Tulude ning vanuse põhjal prognoositava rikkuse taseme kõrval on veel teinegi meetod puhasväärtuse hindamiseks. |
| s-122
| Sellisel juhul tuleb inimese reaalset puhasväärtust ehk tegelike aktivate ning passivate vahet võrrelda tema ühe kuni viie aasta sissetulekuga. |
| s-123
| Eeldades, et paljude miljonäride palk pole otseses sõltuvuses ärimahtudest ning püsib stabiilselt samal tasemel mitu aastat, on jõukuse hindamisvahemikke kolm: |
| s-124
| puhasväärtus on väiksem kui ühe aasta sissetulek; |
| s-125
| puhasväärtus on suurem kui ühe aasta sissetulek, kuid väiksem kui viie aasta sissetulek; |
| s-126
| puhasväärtus on suurem kui viie aasta sissetulek. |
| s-127
| Eesti miljonärid jagunevad selliste gruppide vahel võrdselt. |
| s-128
| Hinnang inimese finantsseisule paraneb vanuse alanedes ja/või puhasväärtuse kasvades. |
| s-129
| Kui on tegemist keskealise miljonäriga, kelle puhasväärtus jääb alla tema aastasissetulekule, siis on inimese finantsiline seisund kas rahuldav (vanus 35 kuni 45 eluaastat) või nigel (vanem kui 45 eluaastat). |
| s-130
| Siiski on küllalt suur hulk eestlastest pangamiljonäre heal või väga heal rahalisel järjel. |
| s-131
| Neli miljonäri kümnest omavad palju vara ning korralikku eluaset. |
| s-132
| Võetud laen(ud) on kas juba tasutud või on tasumine lõppjärgus. |
| s-133
| Samuti on suudetud soetada normaalseks eluks vajalikud püsikaubad. |
| s-134
| Miljonäri portree. |
| s-135
| Enamik suurhoiustajatest ja -aktsionäridest elab Tallinnas. |
| s-136
| Pealinna ümbrusesse on koondunud umbes sama palju miljonäre kui Tartus ja Pärnus kokku. |
| s-137
| Pole siis ime, et Viimsi vald juhib tulumaksu laekumise järgi juba aastaid Eesti rikkaimate omavalitsuste edetabelit. |
| s-138
| Neli viiendikku Eesti miljonäridest on mehed. |
| s-139
| Pooled neist on tipp- või keskastme juhid. |
| s-140
| Pangamiljonär on valdavalt abielus ning rohkem kui kolmel neljandikul sirgub peres vähemalt kaks last. |
| s-141
| Ilmselt pole juba ka meil haruldane, et perekonnapea teenib nagu Ameerikaski põhilise tulutoojana 80 protsenti või veelgi enam pere sissetulekust. |
| s-142
| Pooled Eesti miljonäridest on küpses keskeas ehk 40-59-aastased. |
| s-143
| Samal ajal on üle kuuekümneaastaseid pangamiljonäre meil kaks korda rohkem kui alla neljakümneaastaseid. |
| s-144
| Eesti pangamiljonär on keskmiselt 50-aastane ehk seitse aastat oma Ameerika kolleegist noorem. |
| s-145
| Kolme tüüpi miljonärid. |
| s-146
| Tõusikutest yuppie'de vanus kõigub 30 ümber. |
| s-147
| Sageli on tegemist tüüpiliste kulutajatega, kes ühelt poolt teenivad küll korralikult, kuid ei oma märkimisväärselt sääste. |
| s-148
| Selline miljonär on nooremas keskeas aktiivne tegelane, kellele meeldib hea elu - kiired autod, kallimad söögikohad ning eksklusiivsed lõbustusasutused. |
| s-149
| Kõige rohkem võib selliseid miljonäre leida finantsspetsialisti või konsultandi leiba teenivate eestlaste seast. |
| s-150
| Samas võib tulevikku silmas pidades eeldada kosmopoliitide ning arvutifriikide osakaalu kiiret kasvu. |
| s-151
| 40-59-aastaste miljonäride valduses on umbes pool deposiitidest ning kaks kolmandikku hoiuse- ja aktsiamiljonäride väärtpaberite mahust. |
| s-152
| Kuldses keskeas miljonäridel on sünniaastaga vedanud. |
| s-153
| Aastatel 1950-60 ilmavalgust näinud kodanikele oli majanduse üleminekuperiood esimeste miljonite kokkuajamiseks väga soodne. |
| s-154
| Kuigi nad võiksid praegu vabalt loorberitel puhata, pole nad kuhugi taandunud. |
| s-155
| Suurem osa neist on säilitanud tänase päevani eneseteadliku ning nõudliku mõtteviisi. |
| s-156
| Äris edasijõudnuid ei kannusta mitte ainult vastutustunne oma firma töötajate ees, vaid ka soov ning reaalne võimalus väljendada missioonitunnet kogu ühiskonna ees. |
| s-157
| Viimane on sageli seotud Eesti esindamisega mitmesugustes rahvusvahelistes suhetes. |
| s-158
| Tüüpiline keskealine pangamiljonär on pragmaatikust realist. |
| s-159
| Mõnikord kehtib ka ütlus - jäärapäisest omaette tegutsejast miljonäriks. |
| s-160
| Laiem avalikkus tunneb neid laial rindel rabelejana. |
| s-161
| Kuna osa neist on juhtinud paljusid investeerimisriske, siis leidub nende hulgas ka isikuid, kes on pidanud taluma börsikaotusi. |
| s-162
| Põhiliselt meeldib Eesti keskealistele miljonäridele siiski investeerida oma firmasse. |
| s-163
| Juhul kui jääb üle, on järgmisteks prioriteetideks haridus ja/või lapsed. |
| s-164
| Keskealised pangamiljonärid jagunevad: |
| s-165
| 2.1 “ Piirideta maailmas tegutsejate ” isikliku vara hulka kuuluvad kuue- kuni seitsmekohalised summad arvelduskontodel või märkimisväärsed aktsiaomandused iseenda poolt otseselt või kaudselt juhitavas ettevõttes. |
| s-166
| Tegemist on aktiivsete ning äriringkondades hästituntud isikutega. |
| s-167
| Paljud neist on rahvusvahelise haardega tegelased, kes muu hulgas hoiavad vähemalt osa oma varast välispankades. |
| s-168
| 2.2 “ Kodukamaral nokitsejatel ” raha tuleb ja läheb, kuid alati on seda “ va krabisevat ” piisavalt. |
| s-169
| Paljud seda tüüpi miljonärid olid kõrgkooliaastatel aktiivsed üliõpilasmaleva liikmed. |
| s-170
| Just sellest ajast on pärit nende lai tutvusringkond. |
| s-171
| See aga andis neile edaspidises elus olulisi eeliseid kõiksugu äriprojektide teostamisel. |
| s-172
| Põhimõtted “ sõpra tuntakse hädas ” ning “ käsi peseb kätt ” pole jäänud neile kunagi võõraks. |
| s-173
| Pensioniikka jõudnud inimestele on suurem rahasumma kukkunud sülle enamasti juhuslikult. |
| s-174
| Mõnel oli selleks pärandus, teisel suur lahkumispreemia, kolmandal tagastatud maa või kinnistu. |
| s-175
| Samas jõudsid osad hoiusemiljonäridest ajada oma varanatukese kokku ka sügaval Vene ajal. |
| s-176
| Kõrge ametniku positsioon riigivõimuaparaadis või kolhoosi/sovhoosi juhi koht võimaldas tihtipeale üht ja teist kõrvale panna. |
| s-177
| Eesti pensionärmiljonärid pole eriti huvitatud laenutoodetest, ei tõmba neid ka hoiustamisele alternatiivsed investeerimisvõimalused. |
| s-178
| Raha paigutamisvõimaluste kaalumisel eelistatavad nad jääda konservatiivseks. |
| s-179
| Kõige paremini iseloomustab sellist tüüpi miljonäri stabiilsust taotleva hoiustaja võrdluskuju. |
| s-180
| Paar tuhat rantjeed. |
| s-181
| Mida mõjuvõimsam on inimene Eestis, seda tagasihoidlikum, et mitte öelda avalikkuse tähelepanu vältiv on üldjuhul tema käitumine. |
| s-182
| Iga-aastane maksumaksjate pingerida kajastab mitte seal eksponeeritud inimese rikkust, vaid ausust. |
| s-183
| Asjaosaliste poolt meedias väljakäidud arvamused “ kui mina olen teine, siis pole esikümmet siin kirjas ” ning “ tõenäoliselt pole legaalsed ... tegelikult kümne hulgas ” näitavad, et seesugused edetabelid pole kuigi usaldusväärsed. |
| s-184
| Miljonäre, kes ei pea käima tööl ning võivad elada ainult dividendidest, võib olla Eestis paari tuhande inimese ringis. |
| s-185
| Loomulikult ei seondu siin “ dividenditulu ” ainult hoiuste ja aktsiatega. |
| s-186
| Palju on ka kinnisvara- ja maaomanikke. |
| s-187
| Jõukate inimeste hulk kasvab. |
| s-188
| Samas jäävad jõukaks saamise eeldused samaks. |
| s-189
| Miljonärist, kelle arvates on vara kogumise asemel palju kergem korralikult teenida, ei saa iialgi kokkuhoidlikku inimest. |
| s-190
| Kodanikul, kelle aastapalk on miljon krooni ning kes on 30 aastat vana, võiks jõukuse valemi järgi olla puhasvara vähemalt 3 miljonit. |
| s-191
| Vastasel juhul pole lihtrahvale maalitud pilt kujuteldavast jõukurist midagi muud kui lihtsalt osav meediamull. |
| s-192
| RETSEPT. |
| s-193
| Enamikule näib miljonäriks saamine utoopilise unistusena. |
| s-194
| Samas on retsept olemas ka tavainimesele. |
| s-195
| Vaja on oma rahaga targalt ümber käia. |
| s-196
| Üheksa eestlast kümnest ei tunne huvi, millist tulu nende säästud teenivad. |
| s-197
| Nad ei ole mõelnud sellele, et kõrvalepandud raha võib end ka ise kasvatada. |
| s-198
| Seepärast moodustavad nõudmiseni hoiused tublisti üle poole eraisikute poolt panka paigutatud deposiitidest. |
| s-199
| Samas jääb pangakonto tootlus inflatsioonile alla. |
| s-200
| Pole kahtlust, et Euroopa Liitu jõudes tarbijahinnad tõusevad. |