| s-2
| Senisele rekordile, mis jääb kolme aasta taha, lisandus mullu tervelt 105 uut kodumaist miljonäri. |
| s-3
| “ Tegelikult, kallid kaimud, on nende arv tunduvalt suurem, ” viitasid ametnikud salapäraselt naeratades. |
| s-4
| Aga kui palju? |
| s-5
| 1999. aasta septembris avaldas Luup Eesti esimese miljonäride uuringu. |
| s-6
| Täna toome teieni teise, seekord märksa ulatuslikuma. |
| s-7
| Enam ei piirdu me nn maksumiljonäridega. |
| s-8
| Nüüd uurime ka neid, kelle pangaarvel on miljon krooni, kui ka neid, kellele kuulub rohkem kui miljoni krooni eest maju ja metsi. |
| s-9
| Mõistagi vaatame, kui paljud kaasmaalastest sõidavad ringi miljoniliste autodega. |
| s-10
| Tulemus ületab igasugused ootused - 3-4 inimest sajast võivad ennast julgelt miljonäriks nimetada. |
| s-11
| Mida lähemale pealinnale ja Toompeale, seda rohkem neid on. |
| s-12
| Hiljuti puhkes kära, et haridusminister paneb alusetult kinni Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi ning 400 tudengit jääb nelja tuule peale. |
| s-13
| Luup näitab, et tegemist pole mingi vandenõu, vaid kõrgharidusruumi korrastamisega. |
| s-14
| Tegelikult ripub kirves kümnete analoogsete erakõrgkoolide kaela kohal. |
| s-15
| “ Viie aasta pärast on praegustest vaid pooled alles, ” kinnitab pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets. |
| s-16
| Kõigil, kes plaanivad paberid kõrgkooli viia, tasuks eelnevalt Luubis avaldatud kaheksa rektori arvamused läbi lugeda. |
| s-17
| Enne suvepuhkust kutsus Luup vestlusringi isepäisuse pärast Riigikogu esimehe nõuniku ametist lahkunud professor Igor Gräzini, diplomaadi leiba söönud professor Ivar Raigi ja maailma suurima infotehnoloogiakontserni IBM siinse tegevdirektori Valdo Randpere. |
| s-18
| Meeste sõnum on lihtne - ummisjalu euroliitu tormamine on Eestile kahjulik. |
| s-19
| Pigem tuleks üritada vabameelset majanduskeskkonda säilitada ja võimalikult palju erandeid ja üleminekuperioode välja kaubelda. |
| s-20
| Olete kuulnud, et tavapäraste riikide kõrval eksisteerivad ka virtuaalsed? |
| s-21
| Seal lehvivad samuti lipud, kehtivad põhiseadused ja õiendavad valitsejad. |
| s-22
| Ka neid tutvustab tänane Luup. |
| s-23
| Järgmise kuu me puhkame, seepärast sai number priskem kui tavaliselt. |
| s-24
| Mõnusat suve ja kohtumiseni augustis. |
| s-25
| MAKSUMILJONÄR. |
| s-26
| Ametliku statistika järgi saab aastas enam kui miljon krooni teeninud inimestega vaevu täita uusrikaste elurajooniks tituleeritud Tiskre. |
| s-27
| Ametliku statistika kohaselt teenis mullu enam kui miljon krooni vaid 285 inimest. |
| s-28
| “ Tuleb siiski tunnistada, et nende hulk on mõnevõrra suurem, sest statistikas ei tule välja need inimesed, kes oma miljoni või enam on teeninud dividendidelt, ” möönab maksuameti pressiesindaja Koit Luus. |
| s-29
| Luusi sõnul ei ole maksuamet tegelikult mitte kunagi välja andnud miljonäride õiget arvu, sest ka varasematel aastatel, kui dividendid tuli deklaratsiooni välja tuua, ei arvestatud sellel teel miljonäriks saanuid koondarvu hulka. |
| s-30
| Kaks tippu. |
| s-31
| “ Alates 1995. aastast on maksumiljonäride arv kogu aeg kasvanud, kuigi 1999. aastal nende arv ühe inimese võrra langes, ” kinnitab Luus. |
| s-32
| “ Kui kuue aasta tagant pihta hakata, siis on need arvud olnud 44, 48, 162, 180, 179 ja 285. ” |
| s-33
| Hüppeliselt tõusis maksumiljonäride arv kahel korral - 1997 ja mullu. |
| s-34
| Esimese hüppe põhjustas nelja aasta eest aktiivselt täitunud börsimull. |
| s-35
| Teine hüpe tugineb aga tõenäoliselt viimase aja paranenud majandustingimustele. |
| s-36
| Luusi hinnangul peaks miljonäride arv tõusujoont jätkama, kuigi mingi aja pärast peaks saabuma ka sinna stabiilsus ning kasv peatuma. |
| s-37
| “ Millal selline asi juhtuda võiks ning milline on stabiilne miljonäride arv, ei julge mina küll öelda, ” keeldub Luus ennustamast. |
| s-38
| Numbritega saab juttu illustreerida vaid siis, kui jutt käib seaduslikest miljonäridest, kes kõigilt tuludelt ka korralikult makse tasuvad. |
| s-39
| Samas ei ole aga kellelegi saladuseks, et miljonäre on ka nende seas, kes oma “ papi ” mustas äris teenivad. |
| s-40
| Luusi sõnul ei kuulu see seltskond enam maksuameti, vaid politsei klientuuri hulka. |
| s-41
| Kes nad on? |
| s-42
| Pelgalt palgatööga teenib aastas miljoni või rohkem mõni üksik inimene, kuigi nende arv on hakanud viimasel ajal suurenema. |
| s-43
| Enamik miljonitest on teenitud ikka firmade või osaluste müügist. |
| s-44
| Seega saab tänases Eesti Vabariigis miljonäriks kas ärimees või tippjuht. |
| s-45
| Tavalistel inimestel sellesse seltskonda esialgu veel asja pole. |
| s-46
| Miljonärid elavad reeglina Tallinnas või Harjumaal, sest just siin ringleb lõviosa rahast. |
| s-47
| “ Teistest maakondadest eksib miljonäride nimistusse inimesi harva, ” kinnitab maksuameti kõrge ametnik. |
| s-48
| Luus ei kinnita, et miljonäride nimistus vaid ühed nimed esineks. |
| s-49
| “ Enamik siiski vahetub. ” |
| s-50
| Kes need inimesed täpselt on, ei nõustu Luus ütlema, sest Eesti seaduste kohaselt saab miljonäri nime avaldada vaid tema enda nõusolekul. |
| s-51
| Mullu lubas oma nime aga 179 inimesest avalikustada vaid kaheksa - Ernesto Preatoni, Urmas Sõõrumaa, Kristjan Taska, Aldo Tammsaar, Jan Erik Österlund, Rain Linnasmägi, Olav Vilborn ja Mati Tiimus. |
| s-52
| Kas miljonäride kui ka tavaliste inimeste tuludeklaratsioonid tuleks avalikustada, on Luusi sõnul vaidlusalune ja väga keeruline küsimus. |
| s-53
| Seni on maksuamet proovinud miljonäride nimesid avalikustada ning nende kõigi käest selleks ka luba küsinud. |
| s-54
| Avaldatud nimede vähesus räägib kindlat keelt sellest, et meie miljonäridele see ei meeldi. |
| s-55
| Luusi sõnul võib Eesti ametlikud maksumiljonärid jagada kolmeks: esimesed, kellel oma nime avaldamise vastu midagi ei ole, teised, kes nõustuksid seda avaldama mingil tingimusel, ja kolmandad, kes seda mingil juhul ei teeks. |
| s-56
| “ Avalikustamise vastaste põhiliseks argumendiks on see, et ühe või teise persooni deklaratsiooni avaldamine on tema isiklikku ellu tungimine, kuigi see ei tohiks kellegi teise asi olla, ” räägib Luus. |
| s-57
| Samuti kardetakse oma tulusid avalikustada seetõttu, et Eestit peetakse liiga kriminogeenseks piirkonnaks, kus kunagi ei või teada, kes teenitud summa suuruse teada saab ning mida säherduse teadmisega edaspidi peale hakkab. |
| s-58
| “ Positiivse näitena võib tuua tuntud ärimehed Ernesto Preatoni ja Urmas Sõõrumaa, kes on oma nimed avalikustanud juba mitu aastat ning on alati seda tehes väitnud, et ausalt teenitud raha näitamine ei või kellelegi kahju tuua. ” |
| s-59
| Milles on ikkagi küsimus, kas tont, mida seinale maalitakse, on liiga hirmus või on teenitud rahal ikkagi halb lehk küljes, ei oska keegi öelda. |
| s-60
| Seni ei ole avalikkuseni jõudnud ühtegi teadet selle kohta, et mõne ennast avalikustanud maksumiljonäriga oleks midagi juhtunud. |
| s-61
| MILJONIARVE. |
| s-62
| Ligikaudu tuhandel eestimaalasel on siinsetes pankades arvel üle miljoni krooni. |
| s-63
| Panga mõistes on miljonär too, kelle likviidsete varade maht ületab miljoni krooni piiri. |
| s-64
| Likviidsete varade hulka on arvestatud kõik deposiidid, sh arvelduskontod ja erinevad väärtpaberid ning fondiosakud. |
| s-65
| Pangamiljonär ühendab nii hoiuse- kui ka aktsiamiljonäre. |
| s-66
| Tuhat rikkurit. |
| s-67
| Maksumiljonäre on olnud Eestis igal aastal kaks-kolmsada. |
| s-68
| Hansa- ja Ühispanga andmetele tuginedes oli 1999. aastal 500 eraisiku kontodel väärtpaberite all või sularahana deposiidis vähemalt miljonikroonine summa. |
| s-69
| Praegu peaks selliseid miljonäre olema juba paar korda rohkem. |
| s-70
| Umbes kolmandikul neist ületab varade koguväärtus stabiilselt paari miljoni krooni taset. |
| s-71
| Suhteliselt sama palju on ka inimesi, kelle arvelduskontole laekub iga kuu vähemalt kümnekordne Eesti keskmine palk ehk 50 000 krooni või rohkemgi. |
| s-72
| Ilmselt jaotub rikkus Eestis samamoodi nagu mujal maailmas. |
| s-73
| Megarikkaid ehk neid, kelle koguvarandus on suurem kümnest miljonist kroonist, peaks olema 0,1 protsenti elanikkonnast. |
| s-74
| Pangastatistika on loomulikult väiksem, kui seesuguse suhtarvuna saadav 1500 inimest. |
| s-75
| Varad samad, kasv jätkub. |
| s-76
| Viimase aasta jooksul pole hoiuse ja/või aktsiamiljonäride varade struktuur eriti muutunud. |
| s-77
| Panga mõistes keskmisel miljonäril seisab viiendik rahast arvelduskontol ning veidi üle kahe korra rohkem teenib intressi tähtajalisel hoiusel. |
| s-78
| Ülejäänud on riskialtimad inimesed paigutanud aktsiatesse. |
| s-79
| Kartlikumad piirduvad kas võlakirjade või investeerimis- ja rahaturufondidega. |
| s-80
| Kui vaadata sellise varade jaotuse taustal tavalist eestlast, siis on siin umbes 80 protsenti varadest pidevalt deposiidis. |
| s-81
| Seejuures moodustavad nõudmiseni hoiused üle poole eraisikute pangakontodele paigutatud vahendite kogumahust. |
| s-82
| Kuigi Eesti miljonäride varade paigutus on püsinud stabiilsena, on nende koguväärtus siiski suurenenud. |
| s-83
| Möödunud aasta sama ajavahemikuga võrreldes on kohalike rikkurite varad kasvanud kaks korda. |
| s-84
| Samas kui deposiit (nii nõudmiseni kui tähtajaline) suurenes umbes kuuel miljonäril kümnest, siis väärtpaberite väärtus kasvas aastaga ainult kümnest inimesest kolmel. |
| s-85
| Põhjusi tasub otsida aktsiaturgude ülemaailmsest ebakindlusest. |
| s-86
| Selle tulemusena on alates käesoleva aasta algusest jäänud miljonäridele kuuluvate väärtpaberite koguväärtus peaaegu muutumatuks. |
| s-87
| Eesti Rockefeller. |
| s-88
| Kuna jõukaks saamise oluliseks eelduseks on kulutuste kavandamine, siis ei tule mitte laristada, vaid säästa. |
| s-89
| Enamik jänkidest rikkureid paneb “ mustadeks päevadeks ” kõrvale vähemalt 15-30 protsenti oma aastasest sissetulekust. |
| s-90
| Seejuures moodustab tüüpilise USA miljonäri aastasissetulek keskmiselt alla seitsme protsendi talle kuuluvatest varadest. |
| s-91
| Eesti pangamiljonäri investeerimiskäitumine erineb järsult USA miljonäri omast. |
| s-92
| Meil säästavad enam kui 30 protsenti aastatuludest ligikaudu kolm neljandikku miljonäridest. |
| s-93
| Samas on Eestis kõigest 20 protsenti pangamiljonäre, kelle aastas teenitu suhe varadesse on väiksem või võrdne kui ameeriklaste seitse protsenti. |
| s-94
| Seetõttu ei saa eestlasest ja jänkist Rockefelleri vahele tõmmata võrdusmärki. |
| s-95
| Ameerika uurimus iseloomustab rohkem tavamiljonäre ehk sealses mõistes jõukat keskklassi. |
| s-96
| Neist viie protsendi rikkus jääb ühe kuni kahekümne miljoni dollari vahele. |
| s-97
| Ka meil tuleks USA andmetega parema võrreldavuse huvides uurida inimesi, kes suudavad teenida miljoni ühe põlvkonna jooksul. |
| s-98
| Sellisel juhul jääksid vaatluse alt välja n-ö ülirikkad, kelle iga-aastane varade kasv ei sõltu mitte niivõrd töistest sissetulekutest, kuivõrd suurtest säästutuludest. |
| s-99
| Sellegipoolest jäävad alles käärid, mis iseloomustavad miljonäride osakaalu siin- ja sealpool suurt lompi. |
| s-100
| Kui Eestis arvestaks nende inimestega, kes suudavad miljonäri staatuseni jõuda elu jooksul, siis oleks USAs suhteliselt rohkem miljonäre. |
| s-101
| USAs loetakse miljonäriks 3,5 protsenti elanikkonnast, Eestis annaks pool tuhat miljonäri üksnes 0,035 protsenti. |