| s-802
| Muide, viimane aastatosin (1988-1999) on Tallinna lahe jäätumises täiesti erakordne: on olnud ainult kaks jäätalve. |
| s-803
| Varasemaid nelja sajandit, mille kohta laevaliikluse järgi on jääolud täielikult tuletatavad, iseloomustavad 6-8 jäävaba talve sajandi peale. |
| s-804
| Lõppeval kahekümnendal sajandil aga kokku 16, kasv siis Hansa ajast peale kahekordne või enamgi. |
| s-805
| Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. |
| s-806
| Eeskätt suusatajate ja Otepää turismivaevad lumepuudusest, randade purunemine ja raskused sadamatega, sagedasemad tormikahjustused metsades jne. |
| s-807
| Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu. |
| s-808
| Need on alati olemas nii looduslikes süsteemides kui nende kombinatsioonides inimtekkeliste süsteemidega. |
| s-809
| Näiteks metsale võib soojenemine ja sademete suurem hulk tähendada soodsamaid kasvutingimusi, kuid ka kahjurite tunduvalt suuremat paljunemist. |
| s-810
| Läänemerel on jääkatte vähenemine laevandusele soodne. |
| s-811
| Ent kuidas see mõjutab ökosüsteeme kalavarudeni välja, seda ei mõista keegi praegu ennustada. |
| s-812
| Ja globaliseeruvas maailmas levib kõik hea ja paha kaugemale ning kiiremini. |
| s-813
| Nagu ajalooõpikust mõnevõrra müstilisena tundunud rahvaste ränded kaugemas minevikus olid tõenäoliselt ülekarjatamise ja kliimamuutuste koosmõju tagajärg, nii ei ole moodnegi maailm kaitstud suurte pagulasvoolude eest. |
| s-814
| Veepuudus on juba praegu paljude maade tõsine nuhtlus. |
| s-815
| Haitis, Gambias, Malis, Botswanas, Etioopias, Tšaadis, Ruandas, Nepaalis ja Albaanias saab keskmine kodanik olmevett tarvitada 5-15 liitrit päevas. |
| s-816
| Võrdluseks: Eestis, Lätis, Austrias ja Prantsusmaal on seda umbes 100 liitrit. |
| s-817
| Millest kõnelevad graafikud? |
| s-818
| Me ei maali musti stsenaariume. |
| s-819
| Laskem parem pilk üle Eesti originaalsete kliimagraafikute, millelt vaatab vastu soojenemise trend. |
| s-820
| Talvede kohta, mis on Eesti kliimamuutuste võti, serveerime selle sajandi talvede histogrammi (joon. 1) viie sajandi talvede taustal. |
| s-821
| Külmade ja normaalsete talvede sageduse vähenemine ning soojade ja väga soojade sagenemine on küllalt ilmne. |
| s-822
| Jääminek Eesti jõgedel on tõlgendatav kui kevadine õhutemperatuuri tõus üle nulli (joon. 2), kusjuures jõgede jäämineku aegade erinevused on taandatud pisikesele jõele Palmses. |
| s-823
| Seal tegi G. von Pahlen asjahuvilisena esimesed jätkuvad kirjapanekud. |
| s-824
| Vanemast ajast on võtta Daugava, kuid sealt pole ülestähendused pidevad. |
| s-825
| Suvetemperatuurid on tuletatud rukkilõikuse esimesest päevast arvestades asjaoluga, et talivilja oras õige pea pärast jääminekut kasvama hakkab. |
| s-826
| Seetõttu saab päevade arvu jääminekust rukkilõikuseni ning rukki küpsemiseks vajaliku soojuse järgi leida aprilli, mai, juuni ja juuli keskmise temperatuuri (joon. 3) - seega mitte suve (juuni-september) temperatuuri tavalises mõttes. |
| s-827
| Aga termomeetri- eelsest ajast peab leppima sellega, mis võimalik. |
| s-828
| Eelmise sajandi keskelt tänaseni on soojemaks läinud kõikidel kuudel peale suve. |
| s-829
| Igal aastal keskmiselt poole kuni terve sajandikkraadi võrra soojemaks muutunud sesoon oktoobrist veebruarini on tegelikult alus selleks, et kevad on soojem veelgi märgatavamalt. |
| s-830
| Seletus on lihtne: vähem jääd ja lund, vähem soojust nende sulatamiseks ning kevadel saab päike kohe maad kuumutama hakata. |
| s-831
| Miks see enam suvel ei toimi, selle põhjus peitub kogu meie ümbrust aasta läbi mõjutavas soojenemise mehhanismis: Põhja-Atlandilt jooksevad tsüklonid meile sagedamini kui varem, tehes talved soojaks, kuid suved pilvisemaks ja seepärast mitte soojemaks. |
| s-832
| Tean küll, et mõnelegi meenub viimane kaunis suvi ja mind võib kahtlustada udu ajamises. |
| s-833
| Tõepoolest, möödunud suvi kuulub kahesaja aasta esikümnesse, kuid ei muuda midagi 150 aasta statistikas, õigemini muudab väga vähe. |
| s-834
| Veerandsada aastat tagasi uskusin, et kui tõsimeeles seletad keskmise ja ühe juhtumi vahet, siis inimesed hakkavad ka uskuma. |
| s-835
| Sügisel kuulsin paljudelt headelt tuttavatelt jälle, et selle sooja suve peale tuleb kange käre talv. |
| s-836
| Seda teadis juba vanarahvas ilmaprohvetitest rääkimata, teatasid nad. |
| s-837
| Ometi mäletan, et asi tehti statistiliselt selgeks juba sada aastat tagasi. |
| s-838
| Ainus ennustus, mida statistika lubab teha, on järgmine: sooja suve järele saabub normaalne talv, sedagi 66% tõenäosusega. |
| s-839
| Aga miks peaksidki inimesed uskuma asju, mis neile ei meeldi? |
| s-840
| 1 Vt. Heldur Nestor. |
| s-841
| Rändav ja uuenev maakoor. |
| s-842
| “ Horisont ” 7-8 1999, lk. 7-11. |
| s-843
| 2 Vt. Heldur Nestor. |
| s-844
| “ Kasvuhoone- ” ja “ külmhooneperioodid ” Maa ajaloos. |
| s-845
| “ Horisont ” 7-8 1999, lk. 43-46. |
| s-846
| ANDRES TARAND (1940) on Riigikogu liige, |
| s-847
| Rahvaerakonna Mõõdukad esimees. |
| s-848
| Geograafiakandidaat, kelle meelisteemaks on kliimamuutused. |
| s-849
| Pildid: |
| s-850
| -. Jääolud Eesti rannikumeres muutuvad talvest talve. |
| s-851
| Ent aina rohkem sagenevad jäävabad talved. |
| s-852
| Näiteks Tallinna sadam oli viimase tosina aasta jooksul jääs vaid kaks korda. |
| s-853
| ÜLO SUURSAARE foto |
| s-854
| -. Mullune kuum suvi jääb kauaks meelde. |
| s-855
| ÜLO SUURSAARE foto |
| s-856
| -. Joon. 1. Erineva temperatuurireziimiga talvede sagedus 20. sajandil ja aastail 1500-1999. |
| s-857
| -. Joon. 2. Jääminek Põhja-Eesti jõgedelt. |
| s-858
| Tšetšeeni (tšetšeeni keeles Noxçiyçö) riigi ametlik nimi on Tšetšeeni Vabariik Itškeeria (tšetšeeni keeles Noxçiyn Respublika Noxçiyçö). |
| s-859
| Tšetšeenia eestikeelne nimetus tuleneb venekeelsest sõnast Xtxyz. |
| s-860
| Viimane omakorda on pärit 16. sajandi külanimest Çeçena. |
| s-861
| Tšetšeeni Vabariigi pindala on ligikaudu 15 700 km2 - 81% endisest Tšetšeeni-Inguši ANSVst (ülejäänud territooriumil on moodustatud Venemaa koosseisu kuuluv Inguši Vabariik). |
| s-862
| Aeg loobuda |
| s-863
| Kümmekond aastat tagasi vaieldi Eestis selle üle, kas kasutada kaugete välismaiste paikade traditsioonilisi eestipäraseid nimesid või algupärandeid. |
| s-864
| Tollane diskussioon puudutas põhiliselt suurrahvaste kohanimesid, ometigi vajavad just väikerahvaste omad eesti keeles kõige kiiremat muutmist, sest veel praegugi kasutame me peaaegu eranditult koloniaalvallutuste käigus levima hakanud nimesid, millel algupärandiga vähimatki pistmist pole. |
| s-865
| Tšetšeenia puhul on venekeelsetest toorlaenudest loobumiseks hetkel ülimalt sobiv aeg. |
| s-866
| Me oleme väike rahvas ja ei saa kuidagi aidata tšetšeene võitluses Venemaa jõhkra agressiooni vastu, kuid me saame olla südames koos tšetšeenidega. |
| s-867
| Nii ei ole Tšetšeenia pealinn mitte Groznõi, vaid Sölz-G·ala, mis eesti keeles võiks olla Sölz-Ghala. |
| s-868
| Kasutada võib ka nimetust Dzohhar-Ghala (tšetšeeni keeles Dzoxar-G·ala) või lihtsalt Dzoh-har, mis pole küll ametlik, kuid austusest Tšetšeeni Vabariigi esimese presidendi Dzohhar Dudajevi vastu on tšetšeenide hulgas väga levinud ja 1997 toimunud rahvakogunemisel Tšetšeenia pealinnas ka rohkem kui 100 000 inimese poolt heaks kiidetud. |
| s-869
| Maarahvas |
| s-870
| Enne Vene-Kaukaasia sõda 19. sajandil hinnati tšetšeenide koguarvuks rohkem kui üks miljon. |
| s-871
| Tšetšeenide arvuks 1867. aastal on Vene ajaloolane N.G. Volkova pakkunud 116 000 (neistki suur osa invaliidistunud) - Venemaa koloniaalsõja ja järgnenud karistusoperatsioonide tõttu oli tšetšeenide arv vähenenud ligi 90% !!! |
| s-872
| 23 000 tšetšeeni oli sunnitud 1865 Türgisse emigreeruma. |
| s-873
| 1897. aasta rahvaloendus andis tšetšeenide koguarvuks Venemaal 226 496, 1920 - 181 257, 1926 - 318 522, 1939 - 407 690, 1959 - 418 756, 1970 - 612 700 ja 1979 - 755 782. |
| s-874
| 1989 elas N. Liidus 957 000 tšetšeeni, neist Tšetšeeni-Inguši ANSVs 734 500. |
| s-875
| Väljaspool isamaad elavate tšetšeenide suure arvu taga on juba 1960. aastate algusest Tšetšeenias kunstlikult loodud suur tööpuudus, mis pidi vältima tšetšeenide naasmist pagendusest ja ulatus 1980. aastate keskpaigas ligi 25 protsendini töövõimelisest elanikkonnast. |
| s-876
| Tšetšeenide ja venelaste osatähtsuse muutumine Tšetšeeni-Inguši ANSVs viimase 60 aasta jooksul on olnud väga huvitav: 1939 moodustasid tšetšeenid 48,9% ja venelased 34,3%, 1959 - vastavalt 35,8% ja 51,2%, 1970 - 49,3% ja 35,6%, 1979 - 54,1% ja 29,8%. |
| s-877
| 1989 elas Tšetšeeni-Inguši ANSVs 1,270 miljonit inimest, neist 57,8% tšetšeenid, 12,9% ingušid ja 23,1% venelased. |
| s-878
| Seega hakkas pärast ANSV taastamist 1957 nii absoluutselt kui ka suhteliselt suurenema tšetšeenide ja vähenema venelaste arv. |
| s-879
| Enne iseseisvuse väljakuulutamist 1992 elas kolm neljandikku Tšetšeenia tšetšeenidest maal, venelased seevastu olid koondunud valdavalt linnadesse. |
| s-880
| Lisaks kodumaale elab tšetšeene suuremate kogukondadena Venemaal, Kõrgõzstanis, Kasahstanis, Jordaanias, Süürias, Gruusias, Türgis ja USAs; hajutatult ka Usbekistanis ja Saksamaal. |
| s-881
| Kokku loendati tšetšeene kümmekond aastat tagasi 1 miljon, 97% nendest kasutas emakeelena tšetšeeni keelt! |
| s-882
| Viimane näitaja on kõrgeim Põhja-Kaukaasias vene võimu all elanud suuremate rahvaste seas ning võib tunduda isegi pisut üllatav, et vaatamata venestamissurvele ja korduvale genotsiidile on tšetšeenid suutnud säilitada oma keele. |
| s-883
| Tšetšeenide praegust arvu ei tea keegi. |
| s-884
| Esiteks ei ole täpset infot 1994.-1996. aasta sõjas hukkunute kohta - minimaalseks kaotuseks on pakutud 50 000 ja maksimaalseks 100 000. |
| s-885
| Teiseks puudub ülevaade sõja ajal kontsentratsioonilaagrites massiliselt tapetud tšetšeeni meeste kohta. |
| s-886
| Kolmandaks on teadmata sõjaaegne, pärastsõjajärgne ja nüüdne sündimus ning suremus Tšetšeenias. |
| s-887
| Tuleb ka arvestada, et 1999 valla päästetud uus koloniaalsõda on nõudnud uusi ohvreid. |
| s-888
| Seetõttu võib tšetšeenide koguarvuks praegusel ajal pidada 800000 - 950000. |
| s-889
| Tšetšeenias elab neist sõja tõttu vähem kui pool, mõningatel andmetel 350 000 või isegi vähem. |
| s-890
| Viimase 180 aasta genotsiidis on hukkunud kokku vähemalt 1,5 miljonit tšetšeeni! |
| s-891
| Kirjakeel aastast 1918 |
| s-892
| Tšetšeeni keel kuulub nahi keelkonda, lähimad sugulased on inguši ja põhiliselt Gruusias räägitav batsbi keel. |
| s-893
| Batsbid on seejuures omal ajal Tšetšeeniast välja rännanud. |
| s-894
| Tšetšeeni keele olulisemad murded on ploskost, iton-qälla, melkhin (siirdedialekt inguši keelde), kistin, tšeberloi, akkin. |
| s-895
| Nahi keeltele lähedased on abhaasi-adõgee, kartveli ja dagestani keeled. |
| s-896
| Kõik kõneldavad põhiliselt Kaukaasias või kolmnurgas Türgi-Süüria-Jordaania (venelaste poolt 19. sajandil Türgisse küüditatud rohkem kui miljoni adõgee ja tšerkessi järglaste asuala). |
| s-897
| Enamiku tšetšeeni keelele lähedaste keelte kõnelejaid on tänapäeval väga vähe. |
| s-898
| Ainult gruusia keele (kartveli keelkond) kasutajate arv on mõõdetav miljonitega. |
| s-899
| Tšetšeenide naabruses elab ka palju keeleliselt kaugemaid rahvaid - aserid, karatšaid, balkaarid, kumõkid ja nogaid räägivad altai keeli, osseedid, taatid, armeenlased ja venelased indoeuroopa keeli. |
| s-900
| Esimene tšetšeeni kirjakeele loomise katse ulatub 1860. aastatesse. |
| s-901
| Kasutusele tuli kirjakeel 1918. |