Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 702 - 801 of 1518 • previousnext

s-702 Mul oli õnne ning leiti nn. maabumisraha.
s-703 Tegelikult olen ma ka kärsitu ja viis aastat on piisavalt pikk aeg, et ühe koha peal olla.
s-704 See aeg sai mul täis ja ma huvitusin muudest võimalustest ning Eestist tuligi pakkumine.
s-705 Ma sain jätkata seda teadust, mida olin teinud.
s-706 Minu arust tuleks sellist maandumisraha rohkem pakkuda, kas või stipendiumide näol.
s-707 Et mujalt maailmast tulijad võiksid seda taotleda eelkõige oma teadustöö jätkamiseks.
s-708 Tegelikult ei tahtnud ma ka väga kauaks kodunt ära jääda.
s-709 Niigi oli mul tagasi tulles juba kohanemisraskusi.
s-710 Eriti ärritas tihti kuuldud väljend meil Eestis nii ei saa .
s-711 Ma mõtlesin siis, et mis imeriik see Eesti on, et siin ei saa ühte ja teist asja nõnda mõistlikult korraldada, nagu see mujal maailmas käib.
s-712 Mind häirib mõnikord ka komme väikseid saavutusi suureks puhuda.
s-713 Mingi artikkel kusagil väärikas ajakirjas, mida üldiselt tähistatakse näiteks šampanjapudeliga laboris, võib Eestis anda mõnelgi puhul aastateks alust oma tähtsuse rõhutamiseks ning pidevaks hooplemiseks.
s-714 Te loete Tartu Ülikoolis molekulaarset arengubioloogiat ja molekulaarset süstemaatikat.
s-715 Kas on midagi, mis paneb Teid alma materi professorina muretsema?
s-716 Ma leian, et ülikool on eelkõige üldhariduse kants.
s-717 Mulle ei meeldi selline amerikaniseerumine, eriti tehnoloogilistel aladel, et igaüks teab kitsalt vaid mingit oma lõiku ning ei tunne maailma asjade vastu suurt huvi.
s-718 Minu arust peaks tudeng saama rohkem maailmapilti kosutavat filosoofiat ning muid pilku avardavaid aineid, et ta oskaks rohkem ise mõtelda ja toimuva kohta ka küsimusi esitada.
s-719 Ma tunnengi oma loengutes puudust kaasamõtlemisest.
s-720 Eks ole ju loeng selleks, et inimesi mõtlema panna.
s-721 See pole üksnes info hankimise paik.
s-722 Ülikool peab muutma inimese arenemisvõimeliseks.
s-723 Mingid teatud tehnoloogilised oskused vananevad tänapäeva maailmas mõne aastaga.
s-724 Mis on Teid ennast teaduses hoidnud?
s-725 Eks see ole ikka vabadus.
s-726 Vabadus tegeleda sellega, mis sind huvitab.
s-727 Akadeemilist vabadust mujalt kui ülikoolide juurest ja teadusest ei leia.
s-728 Mina ei oska end raamidesse suruda.
s-729 Ja siis muidugi ka uudishimu.
s-730 Teadus kasutab just sellist mõtteviisi, mis sobib mulle kõige paremini.
s-731 Need probleemid, millega me siin Tartus tegeleme, on ju kõik väga huvitavad.
s-732 INDREK ROHTMETS
s-733 Pildid:
s-734 -. Professor Alar Karis: Teaduses hoiab mind vabadus, vabadus tegelda sellega, mis mind huvitab.
s-735 -. Geeni toimimist saame siiski jälgida vaid terviklikus organismis, milleks ongi kasutusel muudetud pärilikkusega loomad ja taimed.
s-736 -. Tuleb tunnistada, et geeniregulatsiooni tegelikku mehhanismi me veel ei tunne.
s-737 -. Kui me viime muutuse iduliini pidi edasi, oleme võtnud endale vastutuse juba tulevaste põlvkondade ees.
s-738 -. Küllap suudame juba õige varsti luua näiteks transgeenseid inimesi.
s-739 Me ei tea geenidest aga veel ligilähedaseltki nii palju, et võiksime endale seda lubada.
s-740 Kõikvõimalike kampaaniate maailmas on päris üllatav, kui mõni asi püsib esil pikka aega.
s-741 Teaduslikud tõestused, jutud, fantaasiad ja valed kliima muutuste tagajärgedest inimkonnale on püsinud laiema arutlusobjektina vähemalt kümmekond aastat.
s-742 Ja vististi on maailma konverentsidest seni suurim - Rio de Janeiros 1992. aastal toimunud UNCED - Ühinenud Rahvaste Keskkonna ja Arengu Konverents.
s-743 Sellel allakirjutatud kahest konventsioonist oli üks pühendatud kliima muutuste tagajärgedele koos lubadustega ka midagi ette võtta.
s-744 Miks siis kliima muutub?
s-745 Mida näitab viimaste aastate statistika?
s-746 Kasvuhoonegaasid ja laamtektoonika
s-747 Aga asjadel on oma pikad eellood.
s-748 Juba Prantsuse teadlane Jean Baptiste Joseph Fourier olevat osutanud, et mõnedel gaasidel atmosfääris on kasvuhoonega sarnane omadus olla soojuse lõks.
s-749 Süsinik-dioksiidi (CO 2) mõju täpsem määramine jääb aga Rootsi nobellisti Svante Arrheniuse nimele aastast 1896, mistõttu temaga ka tavaliselt ajaloolist ülevaadet alustatakse.
s-750 Tänapäevaks kaunis keerukate kliimamudelite juures on üks asi Arrheniusega täpselt sama: ka mudelid arvutavad, mis juhtub õhutemperatuuriga maakera pinnal juhul, kui CO 2 sisaldus atmosfääris kahekordistub.
s-751 Kuna pool lõppevast sajandist on kaetud ka süsinik-dioksiidi kontsentratsiooni täpsete mõõtmistega, siis teadlastele ei ole selle gaasi atmosfääri lisandumise põhjus - kivisöe, nafta ja gaasi kasvav põletamine industriaalses revolutsioonis - enam aastakümneid mingi vaidlusaine.
s-752 Paar viimast kümnendit on aga toonud hulga täpsustusi teiste kasvuhoonegaaside osast, samuti ookeanide ning taimkatte mõjust.
s-753 Ülemaakeralist bilanssi aitasid tublisti parandada Rio konverentsist alguse saanud rahvusvahelised abiprogrammid vaesemates maades, mille hankimises ka Eesti oli edukas.
s-754 Asi pole aga kaugeltki nii lihtne, et lugu kliima muutumisest lõpetada inimtekkelise süsinik-dioksiidi vaieldamatu mõjuga.
s-755 Atmosfääri koostise kõrval on kliimamuutuste põhjusi mitu ja neid ei saa inimese süüks panna.
s-756 Selle sajandi esimesel veerandil sündisid veel nende põhjuste seletamise kaks vaala.
s-757 Ajaliselt esimesena tuleb nimetada Alfred Wegeneri, kelle artikkel mandrite triivist ilmus aastal 1912, täielikum käsitlus 1915.
s-758 Nüüd laamtektoonikaks nimetatav teooria 1 seletab suurepäraselt, miks on muutnud oma suunda hoovused ookeanides, miks on kerkinud õhuvoogusid takistavad mäeahelikud, miks üleüldse purskavad vulkaanid, muutes aegajalt oluliselt atmosfääri koostist.
s-759 Ja viimase sõltumatu teguri tõi päevavalgele Milutin Milankovitch aastal 1926.
s-760 See on Maa telje liikumise ning orbiidi muutuste koosmõjust tingitud maapinnale saabuva päikese kiirguse muutumine.
s-761 Kui Milankovitchi tsüklite mõõtmiseks sobib ühikuks 10 000 (21 000-100 000) aastat, siis mandrilaamade liikumisest põhjustatud muutusi tuleb mõõta miljonite aastatega.
s-762 Ja inimtekkelise CO 2 puhul räägime muutustest saja aasta jooksul.
s-763 See on oluline ajavahe, iga põhjusterühm töötab sada korda erinevas ajaskaalas.
s-764 Aga siiski töötavad kõik korraga nii päikeseenergia jaotamisel atmosfääris kui ka tema kaudu Maa pinnal, luues õige keeruka kliimatekke süsteemi 2.
s-765 Meil ei oleks võib-olla mõtet rääkida miljonitest aastatest, kuna elatavas elus nii kauge tulevik kedagi ei huvita.
s-766 Kuid paraku on sajandiga toimuva kliimamuutuse tõsidust püütud nimelt kahtluse alla seada argumentidega, et kliima on alati muutunud, tuues esile geoloogilisi tõendeid.
s-767 Need aga töötavad ajaskaalas kümme tuhat või kümme miljonit aastat.
s-768 Teiseks on looduslike kliimamuutuste ennustamine vajaliku täpsusega üle jõu käiv: me võime vabalt ennustada, et see või teine vulkaan ükskord purskab niikuinii, aga inimesed tahaksid teada (vähemalt selle vulkaani jalamil elavad inimesed), mis kuupäeval ta purskab.
s-769 Ja ilmaennustajatel oleks vaja teada, kui palju ta tuhka ja kasvuhoonegaase välja ajab ning kui kõrgele tuhk lendab.
s-770 See näide puudutab ainult väga väikest osa kliimasüsteemist, raskesti ennustatavat leidub veel palju.
s-771 Ka võimetust täpselt ennustada on viimasel kümnendil kasutatud demagoogiliseks vastuargumendiks, et lahjendada praeguse inimmõjulise muutuse tõsiseltvõetavust.
s-772 Kuna argumenteerijad esindavad harilikult suurte majandushuvisid (fossiilkütustel põhinev energeetika), on samas stiilis võimalik irvitada majandusprognooside üle: selles keerulises süsteemis saabuvad suured muutused pea alati täiesti ootamatult.
s-773 Soojenemine ja tagajärjed
s-774 Tegelikult on kliimamudeleid arendatud viimasel ajal sedavõrd, et autoriteetse rahvusvahelise teadlaskogu IPCC (Rahvusvaheline Kliimamuutuste Komisjon) viimase aruande järgi toob süsihappegaasi lisandumine praeguses tempos kaasa tema kahekordistumise atmosfääris aastal 2080 maakera keskmise temperatuuri tõusuga 2,5 o C ning meie kandis 4 o C.
s-775 Ühe või paari päeva ilmas pole see muutus tähelepanuväärne, kuid tegu on keskmisega kogu aasta ringi.
s-776 Kui lugeja heidab pilgu graafikutele, saab ta otsustada, kuidas ennustatuga võrreldes Eestis seni on elatud.
s-777 Muidugi võib globaalne soojenemine ka väiksem olla, juhul kui mingil põhjusel looduslik muutumine viib jahenemisele.
s-778 Praegu seda vaatlused ei kinnita, vaid räägivad otse vastupidist.
s-779 Tööstusliku kasvu eelse ajaga võrreldes on maakera keskmine temperatuur kasvanud 0,6 kraadi.
s-780 Löövam on muidugi näide, et teadaolevast 145-st aastast on üle maakera 9 kõige palavamat aastat aset leidnud viimase tosina aasta jooksul.
s-781 Soojenemisel on palju tagajärgi.
s-782 Maakera eri nurkades pole need siiski ühesugused.
s-783 Lihtne on viidata, et temperatuur on üks energia mõõtudest ja üle maakera võttes on soojemas õhkkonnas enam energiat.
s-784 See tähendab kindlasti tormisuse kasvu, vähemalt esialgu neis paigus, kus praegugi tormitseb.
s-785 Sademete ennustamisega on asi keerulisem, kuid kaldutakse arvama, et paljud kuivad piirkonnad muutuvad veelgi kuivemaks ja mitmed vihmased vihmasemaks.
s-786 Kontrastid järelikult suurenevad.
s-787 Mõelgem korraks Aafrikale.
s-788 1970. aastate alguses tabasid Sahelit Põhja-Etioopiani rängad põuad.
s-789 Haile Selassie vananenud reziim laskis vaikides näljaohvrite arvu kasvada üle saja tuhande, enne kui maailmast abi palus.
s-790 Karistuseks kukutas keisri marksistlikult meelestatud Etioopia Töölispartei Mengistu Haile Mariami ainujuhtimisel.
s-791 Kuid põuad osutusid ka sotsialismi vaenlaseks ning 1991 kukkus kell ka talle.
s-792 Sudaanis on käinud lõppematu kodusõda araablaste ning hõimuusuliste neegrite vahel.
s-793 Üks ilmne põhjus on araablaste ekspansioon mägedes leiduvate veevarude juurde.
s-794 Asja on muidugi kena rüütada usuvaenuga, mida juhtub ju Euroopaski ikka veel.
s-795 Ja nii edasi.
s-796 Tahan öelda, et põhjuste seos on oluline.
s-797 Paljud tapatalgud ei alga veepuuduse pärast, kuid ka see võib olla nõrgim lüli ahelas.
s-798 Olgu, tulgem koju
s-799 Esimesel pilgul näib, et Eestis kliima soojenemisest me rohkem võidame, kui kaotame.
s-800 Hoiame kõvasti kütmise pealt energiat kokku, vegetatsiooniperiood põllukultuuridele pikeneb ja öökülmade risk väheneb, tänavate ja teede korrashoid talvel on odavam.
s-801 Jäälõhkujat, mille liisimiseks kasutati kuue aasta eest andmeid, nagu tuleks talviti jääd aina enam, läheb vaja üha harvem.

Text viewDownload CoNNL-U