| s-702
| Mul oli õnne ning leiti nn. maabumisraha. |
| s-703
| Tegelikult olen ma ka kärsitu ja viis aastat on piisavalt pikk aeg, et ühe koha peal olla. |
| s-704
| See aeg sai mul täis ja ma huvitusin muudest võimalustest ning Eestist tuligi pakkumine. |
| s-705
| Ma sain jätkata seda teadust, mida olin teinud. |
| s-706
| Minu arust tuleks sellist maandumisraha rohkem pakkuda, kas või stipendiumide näol. |
| s-707
| Et mujalt maailmast tulijad võiksid seda taotleda eelkõige oma teadustöö jätkamiseks. |
| s-708
| Tegelikult ei tahtnud ma ka väga kauaks kodunt ära jääda. |
| s-709
| Niigi oli mul tagasi tulles juba kohanemisraskusi. |
| s-710
| Eriti ärritas tihti kuuldud väljend “ meil Eestis nii ei saa ”. |
| s-711
| Ma mõtlesin siis, et mis imeriik see Eesti on, et siin ei saa ühte ja teist asja nõnda mõistlikult korraldada, nagu see mujal maailmas käib. |
| s-712
| Mind häirib mõnikord ka komme väikseid saavutusi suureks puhuda. |
| s-713
| Mingi artikkel kusagil väärikas ajakirjas, mida üldiselt tähistatakse näiteks šampanjapudeliga laboris, võib Eestis anda mõnelgi puhul aastateks alust oma tähtsuse rõhutamiseks ning pidevaks hooplemiseks. |
| s-714
| Te loete Tartu Ülikoolis molekulaarset arengubioloogiat ja molekulaarset süstemaatikat. |
| s-715
| Kas on midagi, mis paneb Teid alma materi professorina muretsema? |
| s-716
| Ma leian, et ülikool on eelkõige üldhariduse kants. |
| s-717
| Mulle ei meeldi selline amerikaniseerumine, eriti tehnoloogilistel aladel, et igaüks teab kitsalt vaid mingit oma lõiku ning ei tunne maailma asjade vastu suurt huvi. |
| s-718
| Minu arust peaks tudeng saama rohkem maailmapilti kosutavat filosoofiat ning muid pilku avardavaid aineid, et ta oskaks rohkem ise mõtelda ja toimuva kohta ka küsimusi esitada. |
| s-719
| Ma tunnengi oma loengutes puudust kaasamõtlemisest. |
| s-720
| Eks ole ju loeng selleks, et inimesi mõtlema panna. |
| s-721
| See pole üksnes info hankimise paik. |
| s-722
| Ülikool peab muutma inimese arenemisvõimeliseks. |
| s-723
| Mingid teatud tehnoloogilised oskused vananevad tänapäeva maailmas mõne aastaga. |
| s-724
| Mis on Teid ennast teaduses hoidnud? |
| s-725
| Eks see ole ikka vabadus. |
| s-726
| Vabadus tegeleda sellega, mis sind huvitab. |
| s-727
| Akadeemilist vabadust mujalt kui ülikoolide juurest ja teadusest ei leia. |
| s-728
| Mina ei oska end raamidesse suruda. |
| s-729
| Ja siis muidugi ka uudishimu. |
| s-730
| Teadus kasutab just sellist mõtteviisi, mis sobib mulle kõige paremini. |
| s-731
| Need probleemid, millega me siin Tartus tegeleme, on ju kõik väga huvitavad. |
| s-732
| INDREK ROHTMETS |
| s-733
| Pildid: |
| s-734
| -. Professor Alar Karis: Teaduses hoiab mind vabadus, vabadus tegelda sellega, mis mind huvitab. |
| s-735
| -. Geeni toimimist saame siiski jälgida vaid terviklikus organismis, milleks ongi kasutusel muudetud pärilikkusega loomad ja taimed. |
| s-736
| -. Tuleb tunnistada, et geeniregulatsiooni tegelikku mehhanismi me veel ei tunne. |
| s-737
| -. Kui me viime muutuse iduliini pidi edasi, oleme võtnud endale vastutuse juba tulevaste põlvkondade ees. |
| s-738
| -. Küllap suudame juba õige varsti luua näiteks transgeenseid inimesi. |
| s-739
| Me ei tea geenidest aga veel ligilähedaseltki nii palju, et võiksime endale seda lubada. |
| s-740
| Kõikvõimalike kampaaniate maailmas on päris üllatav, kui mõni asi püsib esil pikka aega. |
| s-741
| Teaduslikud tõestused, jutud, fantaasiad ja valed kliima muutuste tagajärgedest inimkonnale on püsinud laiema arutlusobjektina vähemalt kümmekond aastat. |
| s-742
| Ja vististi on maailma konverentsidest seni suurim - Rio de Janeiros 1992. aastal toimunud UNCED - Ühinenud Rahvaste Keskkonna ja Arengu Konverents. |
| s-743
| Sellel allakirjutatud kahest konventsioonist oli üks pühendatud kliima muutuste tagajärgedele koos lubadustega ka midagi ette võtta. |
| s-744
| Miks siis kliima muutub? |
| s-745
| Mida näitab viimaste aastate statistika? |
| s-746
| Kasvuhoonegaasid ja laamtektoonika |
| s-747
| Aga asjadel on oma pikad eellood. |
| s-748
| Juba Prantsuse teadlane Jean Baptiste Joseph Fourier olevat osutanud, et mõnedel gaasidel atmosfääris on kasvuhoonega sarnane omadus olla soojuse lõks. |
| s-749
| Süsinik-dioksiidi (CO 2) mõju täpsem määramine jääb aga Rootsi nobellisti Svante Arrheniuse nimele aastast 1896, mistõttu temaga ka tavaliselt ajaloolist ülevaadet alustatakse. |
| s-750
| Tänapäevaks kaunis keerukate kliimamudelite juures on üks asi Arrheniusega täpselt sama: ka mudelid arvutavad, mis juhtub õhutemperatuuriga maakera pinnal juhul, kui CO 2 sisaldus atmosfääris kahekordistub. |
| s-751
| Kuna pool lõppevast sajandist on kaetud ka süsinik-dioksiidi kontsentratsiooni täpsete mõõtmistega, siis teadlastele ei ole selle gaasi atmosfääri lisandumise põhjus - kivisöe, nafta ja gaasi kasvav põletamine industriaalses revolutsioonis - enam aastakümneid mingi vaidlusaine. |
| s-752
| Paar viimast kümnendit on aga toonud hulga täpsustusi teiste kasvuhoonegaaside osast, samuti ookeanide ning taimkatte mõjust. |
| s-753
| Ülemaakeralist bilanssi aitasid tublisti parandada Rio konverentsist alguse saanud rahvusvahelised abiprogrammid vaesemates maades, mille hankimises ka Eesti oli edukas. |
| s-754
| Asi pole aga kaugeltki nii lihtne, et lugu kliima muutumisest lõpetada inimtekkelise süsinik-dioksiidi vaieldamatu mõjuga. |
| s-755
| Atmosfääri koostise kõrval on kliimamuutuste põhjusi mitu ja neid ei saa inimese süüks panna. |
| s-756
| Selle sajandi esimesel veerandil sündisid veel nende põhjuste seletamise kaks vaala. |
| s-757
| Ajaliselt esimesena tuleb nimetada Alfred Wegeneri, kelle artikkel mandrite triivist ilmus aastal 1912, täielikum käsitlus 1915. |
| s-758
| Nüüd laamtektoonikaks nimetatav teooria 1 seletab suurepäraselt, miks on muutnud oma suunda hoovused ookeanides, miks on kerkinud õhuvoogusid takistavad mäeahelikud, miks üleüldse purskavad vulkaanid, muutes aegajalt oluliselt atmosfääri koostist. |
| s-759
| Ja viimase sõltumatu teguri tõi päevavalgele Milutin Milankovitch aastal 1926. |
| s-760
| See on Maa telje liikumise ning orbiidi muutuste koosmõjust tingitud maapinnale saabuva päikese kiirguse muutumine. |
| s-761
| Kui Milankovitchi tsüklite mõõtmiseks sobib ühikuks 10 000 (21 000-100 000) aastat, siis mandrilaamade liikumisest põhjustatud muutusi tuleb mõõta miljonite aastatega. |
| s-762
| Ja inimtekkelise CO 2 puhul räägime muutustest saja aasta jooksul. |
| s-763
| See on oluline ajavahe, iga põhjusterühm töötab sada korda erinevas ajaskaalas. |
| s-764
| Aga siiski töötavad kõik korraga nii päikeseenergia jaotamisel atmosfääris kui ka tema kaudu Maa pinnal, luues õige keeruka kliimatekke süsteemi 2. |
| s-765
| Meil ei oleks võib-olla mõtet rääkida miljonitest aastatest, kuna elatavas elus nii kauge tulevik kedagi ei huvita. |
| s-766
| Kuid paraku on sajandiga toimuva kliimamuutuse tõsidust püütud nimelt kahtluse alla seada argumentidega, et kliima on alati muutunud, tuues esile geoloogilisi tõendeid. |
| s-767
| Need aga töötavad ajaskaalas kümme tuhat või kümme miljonit aastat. |
| s-768
| Teiseks on looduslike kliimamuutuste ennustamine vajaliku täpsusega üle jõu käiv: me võime vabalt ennustada, et see või teine vulkaan ükskord purskab niikuinii, aga inimesed tahaksid teada (vähemalt selle vulkaani jalamil elavad inimesed), mis kuupäeval ta purskab. |
| s-769
| Ja ilmaennustajatel oleks vaja teada, kui palju ta tuhka ja kasvuhoonegaase välja ajab ning kui kõrgele tuhk lendab. |
| s-770
| See näide puudutab ainult väga väikest osa kliimasüsteemist, raskesti ennustatavat leidub veel palju. |
| s-771
| Ka võimetust täpselt ennustada on viimasel kümnendil kasutatud demagoogiliseks vastuargumendiks, et lahjendada praeguse inimmõjulise muutuse tõsiseltvõetavust. |
| s-772
| Kuna argumenteerijad esindavad harilikult suurte majandushuvisid (fossiilkütustel põhinev energeetika), on samas stiilis võimalik irvitada majandusprognooside üle: selles keerulises süsteemis saabuvad suured muutused pea alati täiesti ootamatult. |
| s-773
| Soojenemine ja tagajärjed |
| s-774
| Tegelikult on kliimamudeleid arendatud viimasel ajal sedavõrd, et autoriteetse rahvusvahelise teadlaskogu IPCC (Rahvusvaheline Kliimamuutuste Komisjon) viimase aruande järgi toob süsihappegaasi lisandumine praeguses tempos kaasa tema kahekordistumise atmosfääris aastal 2080 maakera keskmise temperatuuri tõusuga 2,5 o C ning meie kandis 4 o C. |
| s-775
| Ühe või paari päeva ilmas pole see muutus tähelepanuväärne, kuid tegu on keskmisega kogu aasta ringi. |
| s-776
| Kui lugeja heidab pilgu graafikutele, saab ta otsustada, kuidas ennustatuga võrreldes Eestis seni on elatud. |
| s-777
| Muidugi võib globaalne soojenemine ka väiksem olla, juhul kui mingil põhjusel looduslik muutumine viib jahenemisele. |
| s-778
| Praegu seda vaatlused ei kinnita, vaid räägivad otse vastupidist. |
| s-779
| Tööstusliku kasvu eelse ajaga võrreldes on maakera keskmine temperatuur kasvanud 0,6 kraadi. |
| s-780
| Löövam on muidugi näide, et teadaolevast 145-st aastast on üle maakera 9 kõige palavamat aastat aset leidnud viimase tosina aasta jooksul. |
| s-781
| Soojenemisel on palju tagajärgi. |
| s-782
| Maakera eri nurkades pole need siiski ühesugused. |
| s-783
| Lihtne on viidata, et temperatuur on üks energia mõõtudest ja üle maakera võttes on soojemas õhkkonnas enam energiat. |
| s-784
| See tähendab kindlasti tormisuse kasvu, vähemalt esialgu neis paigus, kus praegugi tormitseb. |
| s-785
| Sademete ennustamisega on asi keerulisem, kuid kaldutakse arvama, et paljud kuivad piirkonnad muutuvad veelgi kuivemaks ja mitmed vihmased vihmasemaks. |
| s-786
| Kontrastid järelikult suurenevad. |
| s-787
| Mõelgem korraks Aafrikale. |
| s-788
| 1970. aastate alguses tabasid Sahelit Põhja-Etioopiani rängad põuad. |
| s-789
| Haile Selassie vananenud reziim laskis vaikides näljaohvrite arvu kasvada üle saja tuhande, enne kui maailmast abi palus. |
| s-790
| Karistuseks kukutas keisri marksistlikult meelestatud Etioopia Töölispartei Mengistu Haile Mariami ainujuhtimisel. |
| s-791
| Kuid põuad osutusid ka sotsialismi vaenlaseks ning 1991 kukkus kell ka talle. |
| s-792
| Sudaanis on käinud lõppematu kodusõda araablaste ning hõimuusuliste neegrite vahel. |
| s-793
| Üks ilmne põhjus on araablaste ekspansioon mägedes leiduvate veevarude juurde. |
| s-794
| Asja on muidugi kena rüütada usuvaenuga, mida juhtub ju Euroopaski ikka veel. |
| s-795
| Ja nii edasi. |
| s-796
| Tahan öelda, et põhjuste seos on oluline. |
| s-797
| Paljud tapatalgud ei alga veepuuduse pärast, kuid ka see võib olla nõrgim lüli ahelas. |
| s-798
| Olgu, tulgem koju |
| s-799
| Esimesel pilgul näib, et Eestis kliima soojenemisest me rohkem võidame, kui kaotame. |
| s-800
| Hoiame kõvasti kütmise pealt energiat kokku, vegetatsiooniperiood põllukultuuridele pikeneb ja öökülmade risk väheneb, tänavate ja teede korrashoid talvel on odavam. |
| s-801
| Jäälõhkujat, mille liisimiseks kasutati kuue aasta eest andmeid, nagu tuleks talviti jääd aina enam, läheb vaja üha harvem. |