Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 602 - 701 of 1518 • previousnext

s-602 Keegi ikka proovib.
s-603 Igasuguste suurte avastustega on paraku nõnda, et nende kasutamist pole võimalik tagasi hoida.
s-604 Kogu inimkonna ajalugu demonstreerib seda meile selgelt.
s-605 Ühe või teise uuenduse kasutuselevõttu saab küll pidurdada, tagasikäiku anda aga ei saa.
s-606 Seega jääb meil vaid üle hoida tegevust kontrolli all.
s-607 Ohtusid on aga väga palju.
s-608 Me oleme võimelised pärilikkusainet juba väga tugevalt muutma.
s-609 Kui me töötame keharakkudega, võime vigastada ainult ühe põlvkonna, olgu tegu siis hiirte või inimestega, esindajaid.
s-610 Kui aga viime muutuse iduliini pidi edasi, oleme me võtnud endale vastutuse juba tulevaste põlvkondade ees.
s-611 Nende saatus sõltub meie otsustest.
s-612 Seepärast peame väga palju teadma, kui tahame näiteks Parkinsoni tõbe ravida.
s-613 Kui siirdame selleks vaid ühe geeni, siis peame olema veendunud, et see geen täidab vaid seda ühte, meid huvitavat funktsiooni.
s-614 Kohutav, kui hiljem selgub, et tollel geenil on ka lisafunktsioone, mis võivad käivitada organismis mingi viitsütikuga pommi.
s-615 Igasugune elusorganism on väga keeruline.
s-616 Hiljuti rääkisime, et inimesel on 100 000 geeni, nüüd kõneleme juba 150 000st.
s-617 Ning sugugi pole nii, et igal geenil on vaid üks ülesanne skeemi järgi, üks geen - üks haigus, üks geen - üks tunnus.
s-618 Geenikogum on tegelikult meeletult keeruline, ning nagu juba öeldud, me teame väga vähe selle masinavärgi toimimisest ja kontrollimehhanismidest.
s-619 Siiski on näha teadlaste juures väikest joovastust oma jõust ja võimsusest.
s-620 Nii mõnigi leiab, et juba lähiajal hakkame me pärilikkust kontrollima.
s-621 Mina kipun olema vastasleeri esindaja.
s-622 Joovastus võib tõesti kergesti tekkida.
s-623 Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid teadlasi.
s-624 Ma arvan, et tuleb olla siiski äärmiselt ettevaatlik.
s-625 Jah, tehnoloogiliselt oleme võimelised tegema juba praegu väga palju.
s-626 Aga ainult puhttehnoloogiliselt.
s-627 Küllap suudame õige varsti luua näiteks transgeenseid inimesi, aga jällegi ainult tehnoloogiliselt.
s-628 Näiteks võiks keegi kusagil valmistada kurikuulsaid disainbeebisid.
s-629 Minu meelest ei tea me geenidest aga veel ligilähedaseltki nii palju, et võiksime endale seda lubada.
s-630 Kui lasta mustadel mõtetel sel teemal lennata, jõuame kiiresti košmaarideni välja.
s-631 Läänemaailmas on kontrollimehhanism teaduse üle usutavasti siiski väga hästi paigas.
s-632 Seda küll, ent teadlased on ikkagi inimesed.
s-633 Näiteks pole paraku haruldane, kui mõni teadlane kas tahtlikult või tahtmatult, esitab valeandmeid.
s-634 Seda tingib meeletu konkurents.
s-635 Sa pead kohutavalt pingutama, et oma eksistentsi õigustada.
s-636 Tempo on tihti nii kiire, et pole aega oma tulemusi korralikult kontrollida ning ka lahti mõtestada.
s-637 Kui sa teed katse ja see rahuldab sinu hüpoteesi, pole enam aega järele mõtelda.
s-638 Säärane tormamine võib aga viia äraarvamatute tulemusteni.
s-639 Joovastuse ilminguteks on ka kõikvõimalikud tsirkusliku sisuga üritused, nagu näiteks kukkurhundi või mammuti taasloomine.
s-640 Selle peale kulub meeletult raha ja tõenäoselt õnnestubki hirmsa vaevanägemisega too mammut lõpuks valmis teha.
s-641 Mis temaga aga peale hakata?
s-642 Lõbustuspargis rahvale raha eest näidata?
s-643 Kui just tingimata peab, siis võiks ehk teha mingi transgeense elevandi, talle karvad selga manipuleerida ja kõik.
s-644 Igal juhul oleks see palju odavam.
s-645 Ehk sobiks see idee mammutiprojektiga konkureerivale firmale?
s-646 Jah, miks mitte.
s-647 Niisiis, tehakse teadlaste eestvõttel igasuguseid asju - mõttekaid, vähemõttekaid ja paraku ka mõttetuid.
s-648 Kõigest hoolimata pole võimalik arengut peatada.
s-649 Tegelikult on mul tunne, et väga paljud teadlased tahaks ka ise, et see tormakas areng oleks aeglasem.
s-650 Kas midagi on teaduse olemuses muutunud?
s-651 Kättesaadava info hulk on kasvanud meeletult, sealhulgas ka mittevajaliku info hulk.
s-652 Ühelt poolt on järjest raskem teha vahet olulise ja ebaolulise vahel.
s-653 Teisalt saad sa kõik, mis sind huvitab, kohe kätte ning võid seda järgmisel hetkel oma huvides kasutada.
s-654 Nõukogude ajal käisime Moskvas kord aastas Lenini-raamatukogus uurimas, et mis laias maailmas ka tehtud on.
s-655 Praegune tempo aga nõuab kogu aeg ümberorienteerumist.
s-656 Mõte peab väga paindlik olema.
s-657 Sa sured lihtsalt välja, kui tempoga kaasa ei lähe.
s-658 Vahel õnnestub leida endale väike nišš, kus saad veidi aega rahulikult omaette töötada.
s-659 Varsti aga lendab sinna n.-ö. terve maailm peale ning jälle läheb kuumaks.
s-660 Ma kardan, et me väsime ära.
s-661 Milline avastus võiks geeniteadusele veelgi suurema kiirenduse anda?
s-662 Kui ma teaksin!
s-663 Võiksin Nobeli preemiale kandideerida.
s-664 Tavaliselt on teadlane mingis oma asjas kinni ja kõik suured avastused tulevad pooljuhuslikult eri valdkondade piirimailt.
s-665 Kas mingeid paisukohtasid ei tundu siis olevat, kuhu kõigi mõtted ikka ja jälle suunduvad?
s-666 Neid on tõesti, kuid nad jäävad reeglina iga teadlase oma tegevusvaldkonna sisse ning nende lahendus ei too vältimatult kaasa suuri pöördeid.
s-667 Näiteks köidab mind järjest enam võimaluste otsimine, kuidas rakendada geenitehnoloogilisi meetodeid loodusliku mitmekesisuse uurimiseks.
s-668 Siinkohal tahaksin mainida, et inimene kipub loodusliku mitmekesisuse säilitamise all enamasti mõtlema mingite sümbolloomade, nagu suur panda, kaitset.
s-669 Looduse seisukohalt on aga paljud toredad ja armsad ohustatud elukad hoopiski marginaalid, palju määravam osa ökosüsteemides võib olla näiteks selgrootutel, kas või pinnaseussidel.
s-670 Te ise olete erizooloogia professor.
s-671 Kuidas te oma huvideringi piiritlete?
s-672 Ma olen kümmekond aastat tegelenud geeni funktsiooni regulatsiooniga organismi tasandil.
s-673 Teine suund, mis mind praegu veetleb, ongi nüüdisaegsete molekulaarbioloogia meetodite rakendamine loodusliku mitmekesisuse uuringutel.
s-674 Praegu oleme näiteks käsile võtnud Eesti pruunkaru.
s-675 Uurime karu bioloogiat molekulaarbioloogia võtetega.
s-676 Selle projekti eestvedajad on Urmas Saarma ja Harri Valdmann.
s-677 Pruunkaru on Euroopas häviv liik.
s-678 Eestis on neid küllalt palju, nende täpset arvu me aga ei tea.
s-679 Jahimehed näiteks ütlevad, et neid on piisavalt palju, et pakkuda Baieri sakslastele võimalust siin jahil käia ja meile raha tuua.
s-680 Karude arvu saab aga küllaltki täpselt välja selgitada DNA näidete järgi.
s-681 Viimaseid saab isegi väljaheidetest.
s-682 DNA on teatavasti väga individuaalne.
s-683 Me kasutame ka peibutisi.
s-684 Paneme metsa roiskuvat liha, mis meelitab karu ligi ning söögikohalt leitud karvatuustide põhjal saab välja selgitada n.-ö. karu isiku.
s-685 Karvadest eraldatud DNA näitab, kes on kes.
s-686 Need uurimised heidavad valgust ka karude sigimisbioloogia kohta.
s-687 Doktorant Mart Jüssi on alustamas hüljeste uurimist moodsaid meetodeid kasutades.
s-688 Näiteks aitab DNA võrdlemine välja selgitada, kas hülgekoloonia äärealal paiknevad emasloomad käivad naaberkoloonia isaste juures.
s-689 Molekulaarne ökoloogia pakub väga palju uusi võimalusi.
s-690 Zooloogid tavaliselt ei pööra tähelepanu sellele, mida meie saame neile pakkuda.
s-691 Praegu on paraku nii, et tuleb siia kusagilt välismaalt teadlane, võtab meie inimeste poolt meie loodusest kogutud proovide näidised, analüüsib neid oma kodumaal ja avaldab ühel kenal päeval artikli, kus käsitleb ka Eestit, viitamata ühelegi siinsele uurijale ning jättes tavaliselt tänugi avaldamata.
s-692 Me suudaksime seda kõike ka ise oma jõududega teha.
s-693 Roheline bioloogia peaks tõsiselt mõtlema, kuidas koostöö nn. valge kitli bioloogiaga võiks mõlemaid edasi aidata.
s-694 Meil on see koostöö alles algusjärgus.
s-695 Kuidas on Teie meelest lugu Eesti teaduse elujõuga?
s-696 Teadlased nurisevad kõikjal maailmas.
s-697 Olukord Eestis on aga siiski stabiliseerunud.
s-698 Toimib mingi rahajaotamise süsteem, mis jõuab teadlasteni.
s-699 Kahjuks on kuidagi vaeslapse osas noored teadlased, kelle jaoks pole eraldi rahataotlemisvõimalusi.
s-700 N.-ö. vanad tugevad tegijad haaravad kõik endale.
s-701 Eks seegi ole ju paranemise märk, et Teie naasite Hollandist kodumaale tagasi.

Text viewDownload CoNNL-U