s-602
| Keegi ikka proovib. |
s-603
| Igasuguste suurte avastustega on paraku nõnda, et nende kasutamist pole võimalik tagasi hoida. |
s-604
| Kogu inimkonna ajalugu demonstreerib seda meile selgelt. |
s-605
| Ühe või teise uuenduse kasutuselevõttu saab küll pidurdada, tagasikäiku anda aga ei saa. |
s-606
| Seega jääb meil vaid üle hoida tegevust kontrolli all. |
s-607
| Ohtusid on aga väga palju. |
s-608
| Me oleme võimelised pärilikkusainet juba väga tugevalt muutma. |
s-609
| Kui me töötame keharakkudega, võime vigastada ainult ühe põlvkonna, olgu tegu siis hiirte või inimestega, esindajaid. |
s-610
| Kui aga viime muutuse iduliini pidi edasi, oleme me võtnud endale vastutuse juba tulevaste põlvkondade ees. |
s-611
| Nende saatus sõltub meie otsustest. |
s-612
| Seepärast peame väga palju teadma, kui tahame näiteks Parkinsoni tõbe ravida. |
s-613
| Kui siirdame selleks vaid ühe geeni, siis peame olema veendunud, et see geen täidab vaid seda ühte, meid huvitavat funktsiooni. |
s-614
| Kohutav, kui hiljem selgub, et tollel geenil on ka lisafunktsioone, mis võivad käivitada organismis mingi viitsütikuga pommi. |
s-615
| Igasugune elusorganism on väga keeruline. |
s-616
| Hiljuti rääkisime, et inimesel on 100 000 geeni, nüüd kõneleme juba 150 000st. |
s-617
| Ning sugugi pole nii, et igal geenil on vaid üks ülesanne skeemi järgi, üks geen - üks haigus, üks geen - üks tunnus. |
s-618
| Geenikogum on tegelikult meeletult keeruline, ning nagu juba öeldud, me teame väga vähe selle masinavärgi toimimisest ja kontrollimehhanismidest. |
s-619
| Siiski on näha teadlaste juures väikest joovastust oma jõust ja võimsusest. |
s-620
| Nii mõnigi leiab, et juba lähiajal hakkame me pärilikkust kontrollima. |
s-621
| Mina kipun olema vastasleeri esindaja. |
s-622
| Joovastus võib tõesti kergesti tekkida. |
s-623
| Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid teadlasi. |
s-624
| Ma arvan, et tuleb olla siiski äärmiselt ettevaatlik. |
s-625
| Jah, tehnoloogiliselt oleme võimelised tegema juba praegu väga palju. |
s-626
| Aga ainult puhttehnoloogiliselt. |
s-627
| Küllap suudame õige varsti luua näiteks transgeenseid inimesi, aga jällegi ainult tehnoloogiliselt. |
s-628
| Näiteks võiks keegi kusagil valmistada kurikuulsaid disainbeebisid. |
s-629
| Minu meelest ei tea me geenidest aga veel ligilähedaseltki nii palju, et võiksime endale seda lubada. |
s-630
| Kui lasta mustadel mõtetel sel teemal lennata, jõuame kiiresti košmaarideni välja. |
s-631
| Läänemaailmas on kontrollimehhanism teaduse üle usutavasti siiski väga hästi paigas. |
s-632
| Seda küll, ent teadlased on ikkagi inimesed. |
s-633
| Näiteks pole paraku haruldane, kui mõni teadlane kas tahtlikult või tahtmatult, esitab valeandmeid. |
s-634
| Seda tingib meeletu konkurents. |
s-635
| Sa pead kohutavalt pingutama, et oma eksistentsi õigustada. |
s-636
| Tempo on tihti nii kiire, et pole aega oma tulemusi korralikult kontrollida ning ka lahti mõtestada. |
s-637
| Kui sa teed katse ja see rahuldab sinu hüpoteesi, pole enam aega järele mõtelda. |
s-638
| Säärane tormamine võib aga viia äraarvamatute tulemusteni. |
s-639
| Joovastuse ilminguteks on ka kõikvõimalikud tsirkusliku sisuga üritused, nagu näiteks kukkurhundi või mammuti taasloomine. |
s-640
| Selle peale kulub meeletult raha ja tõenäoselt õnnestubki hirmsa vaevanägemisega too mammut lõpuks valmis teha. |
s-641
| Mis temaga aga peale hakata? |
s-642
| Lõbustuspargis rahvale raha eest näidata? |
s-643
| Kui just tingimata peab, siis võiks ehk teha mingi transgeense elevandi, talle karvad selga manipuleerida ja kõik. |
s-644
| Igal juhul oleks see palju odavam. |
s-645
| Ehk sobiks see idee mammutiprojektiga konkureerivale firmale? |
s-646
| Jah, miks mitte. |
s-647
| Niisiis, tehakse teadlaste eestvõttel igasuguseid asju - mõttekaid, vähemõttekaid ja paraku ka mõttetuid. |
s-648
| Kõigest hoolimata pole võimalik arengut peatada. |
s-649
| Tegelikult on mul tunne, et väga paljud teadlased tahaks ka ise, et see tormakas areng oleks aeglasem. |
s-650
| Kas midagi on teaduse olemuses muutunud? |
s-651
| Kättesaadava info hulk on kasvanud meeletult, sealhulgas ka mittevajaliku info hulk. |
s-652
| Ühelt poolt on järjest raskem teha vahet olulise ja ebaolulise vahel. |
s-653
| Teisalt saad sa kõik, mis sind huvitab, kohe kätte ning võid seda järgmisel hetkel oma huvides kasutada. |
s-654
| Nõukogude ajal käisime Moskvas kord aastas Lenini-raamatukogus uurimas, et mis laias maailmas ka tehtud on. |
s-655
| Praegune tempo aga nõuab kogu aeg ümberorienteerumist. |
s-656
| Mõte peab väga paindlik olema. |
s-657
| Sa sured lihtsalt välja, kui tempoga kaasa ei lähe. |
s-658
| Vahel õnnestub leida endale väike nišš, kus saad veidi aega rahulikult omaette töötada. |
s-659
| Varsti aga lendab sinna n.-ö. terve maailm peale ning jälle läheb kuumaks. |
s-660
| Ma kardan, et me väsime ära. |
s-661
| Milline avastus võiks geeniteadusele veelgi suurema kiirenduse anda? |
s-662
| Kui ma teaksin! |
s-663
| Võiksin Nobeli preemiale kandideerida. |
s-664
| Tavaliselt on teadlane mingis oma asjas kinni ja kõik suured avastused tulevad pooljuhuslikult eri valdkondade piirimailt. |
s-665
| Kas mingeid paisukohtasid ei tundu siis olevat, kuhu kõigi mõtted ikka ja jälle suunduvad? |
s-666
| Neid on tõesti, kuid nad jäävad reeglina iga teadlase oma tegevusvaldkonna sisse ning nende lahendus ei too vältimatult kaasa suuri pöördeid. |
s-667
| Näiteks köidab mind järjest enam võimaluste otsimine, kuidas rakendada geenitehnoloogilisi meetodeid loodusliku mitmekesisuse uurimiseks. |
s-668
| Siinkohal tahaksin mainida, et inimene kipub loodusliku mitmekesisuse säilitamise all enamasti mõtlema mingite sümbolloomade, nagu suur panda, kaitset. |
s-669
| Looduse seisukohalt on aga paljud toredad ja armsad ohustatud elukad hoopiski marginaalid, palju määravam osa ökosüsteemides võib olla näiteks selgrootutel, kas või pinnaseussidel. |
s-670
| Te ise olete TÜ erizooloogia professor. |
s-671
| Kuidas te oma huvideringi piiritlete? |
s-672
| Ma olen kümmekond aastat tegelenud geeni funktsiooni regulatsiooniga organismi tasandil. |
s-673
| Teine suund, mis mind praegu veetleb, ongi nüüdisaegsete molekulaarbioloogia meetodite rakendamine loodusliku mitmekesisuse uuringutel. |
s-674
| Praegu oleme näiteks käsile võtnud Eesti pruunkaru. |
s-675
| Uurime karu bioloogiat molekulaarbioloogia võtetega. |
s-676
| Selle projekti eestvedajad on Urmas Saarma ja Harri Valdmann. |
s-677
| Pruunkaru on Euroopas häviv liik. |
s-678
| Eestis on neid küllalt palju, nende täpset arvu me aga ei tea. |
s-679
| Jahimehed näiteks ütlevad, et neid on piisavalt palju, et pakkuda Baieri sakslastele võimalust siin jahil käia ja meile raha tuua. |
s-680
| Karude arvu saab aga küllaltki täpselt välja selgitada DNA näidete järgi. |
s-681
| Viimaseid saab isegi väljaheidetest. |
s-682
| DNA on teatavasti väga individuaalne. |
s-683
| Me kasutame ka peibutisi. |
s-684
| Paneme metsa roiskuvat liha, mis meelitab karu ligi ning söögikohalt leitud karvatuustide põhjal saab välja selgitada n.-ö. karu isiku. |
s-685
| Karvadest eraldatud DNA näitab, kes on kes. |
s-686
| Need uurimised heidavad valgust ka karude sigimisbioloogia kohta. |
s-687
| Doktorant Mart Jüssi on alustamas hüljeste uurimist moodsaid meetodeid kasutades. |
s-688
| Näiteks aitab DNA võrdlemine välja selgitada, kas hülgekoloonia äärealal paiknevad emasloomad käivad naaberkoloonia isaste juures. |
s-689
| Molekulaarne ökoloogia pakub väga palju uusi võimalusi. |
s-690
| Zooloogid tavaliselt ei pööra tähelepanu sellele, mida meie saame neile pakkuda. |
s-691
| Praegu on paraku nii, et tuleb siia kusagilt välismaalt teadlane, võtab meie inimeste poolt meie loodusest kogutud proovide näidised, analüüsib neid oma kodumaal ja avaldab ühel kenal päeval artikli, kus käsitleb ka Eestit, viitamata ühelegi siinsele uurijale ning jättes tavaliselt tänugi avaldamata. |
s-692
| Me suudaksime seda kõike ka ise oma jõududega teha. |
s-693
| Roheline bioloogia peaks tõsiselt mõtlema, kuidas koostöö nn. valge kitli bioloogiaga võiks mõlemaid edasi aidata. |
s-694
| Meil on see koostöö alles algusjärgus. |
s-695
| Kuidas on Teie meelest lugu Eesti teaduse elujõuga? |
s-696
| Teadlased nurisevad kõikjal maailmas. |
s-697
| Olukord Eestis on aga siiski stabiliseerunud. |
s-698
| Toimib mingi rahajaotamise süsteem, mis jõuab teadlasteni. |
s-699
| Kahjuks on kuidagi vaeslapse osas noored teadlased, kelle jaoks pole eraldi rahataotlemisvõimalusi. |
s-700
| N.-ö. vanad tugevad tegijad haaravad kõik endale. |
s-701
| Eks seegi ole ju paranemise märk, et Teie naasite Hollandist kodumaale tagasi. |