| s-503
| Professor Alar Karise intervjuu HORISONDILE |
| s-504
| Muudetud pärilikkusega loomad on kümnekonna aastaga muutunud molekulaarbioloogidele asendamatuks. |
| s-505
| Teie olete neid oma uurimistöös palju kasutanud. |
| s-506
| Mida nad teadusele annavad? |
| s-507
| Jah, transgeenseid hiiri on valmistatud 1980. aastate lõpust alates ja algul hakati neid looma ikkagi süvateaduslike probleemide lahendamiseks. |
| s-508
| Loomade pärilikkust võib muuta põhimõtteliselt kahel erineval viisil - kas võõraid geene sisse tuues või olemasolevaid välja lülitades. |
| s-509
| Esimesel puhul on tegu rangelt võttes transgeensete organismide loomisega, teisel juhul aga saame nn. knock out loomad. |
| s-510
| Praeguseks me oleme jõudnud juba nn. postgenoomse ajastu piirile. |
| s-511
| Mitmete organismide geenijärjestus on teada ning kohe-kohe võime sedasama ütelda ka inimese genoomi kohta. |
| s-512
| See on aga alles algus. |
| s-513
| Geenide järjestus iseenesest ei ütle meile veel kuigi palju, oluliselt tähtsam on välja uurida nende funktsioon, mida me saame teha just tänu muudetud pärilikkusega organismidele. |
| s-514
| Võib ju küsida, et miks me ei uuri geenide avaldumist puhtalt katseklaasis, in vitro? |
| s-515
| Seda tehaksegi, ent kunstlik süsteem jääb ikkagi kunstlikuks ning mingi geeni toimimist kogu täiuslikkuses saame siiski jälgida vaid terviklikus organismis, milleks ongi siis kasutusel muudetud pärilikkusega loomad ja ka taimed. |
| s-516
| Nii, et muudetud pärilikkusega organismid on tänapäeval eelkõige ikkagi katsevahendiks? |
| s-517
| Nad on teatud mõttes nagu vahelüliks teaduse ja biotehnoloogiatööstuse vahel. |
| s-518
| Viimasel ajal rahastatakse peamiselt biomeditsiini ja farmaatsiatööstuse arenguga seotud uuringuid. |
| s-519
| Viimased aga vajavad tihti üsna tugevat alusteaduslikku vundamenti. |
| s-520
| Muudetud pärilikkusega loomad on kasutusel geenide funktsiooni väljaselgitamisel, mis on tegelikult ju fundamentaalne probleem. |
| s-521
| Samal ajal on nad aga asendamatud ka konkreetsete preparaatide katsetamisel. |
| s-522
| Meil on võimalik juba väga paljusid haigusi hiirel modelleerida ning ravivõtteid nende loomade peal katsetada. |
| s-523
| Inimeste peal sedasama teha oleks mõeldamatu. |
| s-524
| Farmaatsiatööstus loodab muudetud pärilikkusega loomade baasil ka otsest tootmist käivitada. |
| s-525
| Sellisel puhul oleksid n.-ö. bioreaktorina kasutusel juba suuremad loomad, kes toodavad mingit konkreetset valku, mis eraldub näiteks nende piima koosseisus, kust seda saab välja puhastada. |
| s-526
| Sääraseid “ kulda lüpsvaid ” kitsi ja lambaid on juba loodud. |
| s-527
| Ja veel on geenidega manipuleerides võimalik panna näiteks lehm lüpsma senisest oluliselt täisväärtuslikumat piima. |
| s-528
| Näiteks on inimesi, kes ei kannata piimas leiduvat laktoosi ning nende tarbeks võiksid olla konstrueeritud lehmad, kes lüpsavad laktoosivaba piima. |
| s-529
| Ka oleks põhimõtteliselt võimalik muuta lehmapiima “ inimlikumaks ” nii, et see sisaldab just neid valke, mida näiteks inimlaps kõige enam vajab. |
| s-530
| Mis teeb muudetud pärilikkusega organismid nii tohutult kalliks? |
| s-531
| On ju tegelikult raske mõista, miks mingi hiirekene maksab ühtäkki sama palju kui uhiuus tänapäevane sõiduauto. |
| s-532
| Transgeensete ja knock out hiireliinide loomine on väga töömahukas tegevus, mis nõuab ülikallist aparatuuri ning eriti hea ettevalmistusega spetsialiste, keda pole sugugi lihtne leida ning koolitada. |
| s-533
| Uue transgeense hiireliini korral kulub meid huvitava geeni väljaotsimisele, eraldamisele ja hiirtesse viimisele poolteist kuni kaks aastat. |
| s-534
| Aeganõudev on ka knock out hiirte valmistamine, sest väljalülitatava geeni leidmine pole sugugi lihtne ega kerge ülesanne. |
| s-535
| Väga kallid on ka vivaariumid, kus neid hinnalisi loomakesi peetakse. |
| s-536
| Seal peavad valitsema väga rangelt kontrollitavad ning püsivad tingimused, et näiteks haigused ligi ei pääseks. |
| s-537
| Ainuüksi autoklaavid, mida kasutatakse vivaariumitarvete ja loomade toidu steriliseerimiseks, maksavad näiteks üle miljoni krooni igaüks. |
| s-538
| See kõik teeb need loomad väga kalliks, kusjuures mingi keskklassi sõiduauto hind on alles hiireliini omahinnaks. |
| s-539
| Mida teeb uurija, kui ta kavatseb näiteks asuda välja selgitama mingit teatud inimese vähivormi tekkemehhanismi ning kavatseb selleks kasutada muudetud pärilikkusega hiiri. |
| s-540
| Hiire geenijärjestus on teatavasti välja selgitatud ning uurija käsutuses on nn. hiire geeniraamatukogu. |
| s-541
| Mismoodi ta tööle hakkab? |
| s-542
| Tavaliselt on meil ikka mingi eelaimdus, varasemale kogemusele tuginev teadmine, et see geen võib seal DNA piirkonnas asuda. |
| s-543
| Õigupoolest hiireliini valmistamiseks polegi meil vaja teada, kus piirkonnas meid huvitav geen paikneb, vaid geeniraamatukogust eraldatakse reaaalne DNA, mis lõpuks on meil katseklaasis. |
| s-544
| Geenide püüdmiseks geeniraamatukogust on tänapäeval palju väga efektiivseid märkimismeetodeid, nii et vajaliku geenini jõuame suhteliselt kiiresti. |
| s-545
| Me peame DNA lahti harutama ja tarviliku lõigu sealt eraldama. |
| s-546
| Edasi võime vastavalt vajadusele lisada sellele geenile mingi regulaatorpiirkonna, mis suunab geeni tegevuse mujale või blokeerib selle hoopiski. |
| s-547
| Tänapäeval suudame reguleerida geenide avaldumise aega ja ka kohta organismis. |
| s-548
| Kas me võime ütelda, et põhimõtteliselt teame kuidas geen töötab? |
| s-549
| Jah, sellest on suhteliselt palju teada. |
| s-550
| Me tunneme geeni regulaatorelemente ning oskame luua geeniregulatsiooni lihtsustatud mudeleid. |
| s-551
| Nüüdseks on aga selgeks saanud, et nende regulaatorelementide tegevust kontrollivad veel erilised valgud, mis aeg-ajalt “ istuvad neile selga ” ja korraldavad geenide avaldumist. |
| s-552
| Et sääraseid valke võib olla terve kobar ning nende aktiivsus muutub ajas kogu aeg, on väga raske luua selget pilti kogu sellest n.-ö. teisesest kontrollimehhanismist. |
| s-553
| Niisiis, me teame, kuidas geen põhimõtteliselt töötab, ei tunne aga veel kuigi hästi geenitegevuse regulatsiooni? |
| s-554
| Jah. |
| s-555
| Geenide tegevus on nimelt veel ka hierarhiline. |
| s-556
| Organismi arengu käigus lülitatakse kogu aeg geene sissevälja. |
| s-557
| Ühed geenid lõpetavad tegevuse, teised alustavad, kusjuures üks geen võib käivitada või peatada teise geeni toimimise. |
| s-558
| Teame, et regulatsioon toimub säärasel viisil, selle konkreetset mehhanismi me aga enamikul puhkudel ei tea. |
| s-559
| Millised geeniregulatsiooni probleemid on tänapäeva maailmateaduses kõige teravamalt esil? |
| s-560
| Siin ei saagi mingit konkreetset probleemi piiritleda. |
| s-561
| Väga palju uuritakse DNAs sisalduva informatsiooni ümberkirjutamist RNA molekulidesse, transkriptsiooni. |
| s-562
| See on äärmiselt huvitav. |
| s-563
| Uuritakse ka rakkude etteprogrammeeritud surma, apoptoosi. |
| s-564
| Apoptoos puudutab ju peaaegu kõiki organismi rakke, teatud hetkel surmavad rakud end ise. |
| s-565
| Kuidas täpselt ja miks? |
| s-566
| Seda me veel ei tea. |
| s-567
| Väga pingsalt uuritakse ka vähirakkude arengu regulatsioonimehhanisme. |
| s-568
| Hiir on olnud geeniuurijatele põhiline mudelloom. |
| s-569
| Kas ta jääb ka edaspidi selleks või suudavad koekultuurid kunagi hiiri täielikult asendada? |
| s-570
| Koekultuure kasutatakse küll järjest laiemalt. |
| s-571
| Kui me oleme valmistanud mõne transgeense hiire, siis hiljem saab juba katseid jätkata näiteks tema rakkudel. |
| s-572
| Viimaseid võib väga kaua säilitada ning nendel kõikvõimalikke uurijaid huvitavaid manipulatsioone korraldada. |
| s-573
| Teine suund seondub embrüonaalsete tüvirakkudega, viimased annavad väga palju uusi võimalusi. |
| s-574
| Mis need tüvirakud on? |
| s-575
| Need on väga varajases arengujärgus olevast lootest, blastotsüstist, võetud sisemise rakumassi rakud. |
| s-576
| Neid saab sealt eraldada, viia koekultuuri ning hoida ja paljundada nõnda, et nad ei hakka diferentseeruma, milleks neil on tõsine kalduvus. |
| s-577
| Need rakud on totipotentsed, see tähendab, et kõik organismi rakud pärinevad nendest. |
| s-578
| Nendest võib saada ka nn. idurakke, sugurakkude eellasi. |
| s-579
| Seega on tüvirakkude näol võimalik säilitada organismi kogu tema arengupotentsiaali täiuses. |
| s-580
| Lõputult neid kultuuris hoida aga ei saa, viimaks hakkavad nad ikkagi diferentseeruma. |
| s-581
| Seega võiksid just tüvirakkude kultuurid olla hiirte asendajaks. |
| s-582
| Ent kui kauaks säilib vajadus katsetada näiteks kõrgemate ahvidega? |
| s-583
| Minu meelest on see valuläve küsimus. |
| s-584
| Primaadid on ju meile tegelikult väga lähedased, ent katseid nendega paraku ikkagi tehakse. |
| s-585
| Tihti on need üpriski võikad. |
| s-586
| Ma jätsin siin enne puudutamata ühe geenitehnoloogilise suuna, nn. ksenoplantatsiooni - teistelt loomadelt pärit elundite siirdamise inimesele. |
| s-587
| See käib nõnda, et sea või ahvi elundeid üritatakse juba nende loomade kehas inimesele vastuvõetavamaks muuta ning hiljem siirdatakse abivajajatele. |
| s-588
| Inglismaal tegeleb sellega biotehnoloogiafirma Imutran, kes teeb katseid ka primaatidega ning on Euroopas sellel alal kõige kaugemale jõudnud. |
| s-589
| Siin on aga ikkagi küsimus valuläves. |
| s-590
| Tegelikult on ka rott väga hea mudel, eriti neurobioloogidele. |
| s-591
| Temal pole aga geenide ümbertõstmine nii hästi välja arendatud kui hiirel. |
| s-592
| Rott on tark loom ning sobib eriti hästi kõikvõimalike närvihaiguste uurimise mudeliks. |
| s-593
| Loomulikult seondub katseloomade kasutamisega hulga eetilisi probleeme. |
| s-594
| Kes ikkagi annab meile siin ilmas õiguse teisi elusolendeid oma huvides tohutul hulgal tappa? |
| s-595
| Paraku on aga asjad nõnda, et seni kuni oled terve ja sinu lähedased on terved, oled ehk valmis võitlema laboriloomade õiguste nimel. |
| s-596
| Kui aga sind ennast või kedagi omastest tabab raske haigus, mille ravi oleneb just neistsamadest loomkatsetest, muudad tõenäoselt oma seisukohti. |
| s-597
| Säärane on juba kord inimloomusele omane lähenemine paljudele probleemidele. |
| s-598
| Kas teadlaskonna sees on valdav suhtumine, et meil pole õigust jumalat mängida? |
| s-599
| See on tegelikult tänapäeva teaduses üks olulisi küsimusi. |
| s-600
| Näiteks on keelatud katsete tegemine inimese tüvirakkudega. |
| s-601
| Samal ajal pole aga kahtlust, et neid kusagil juba tehakse. |
| s-602
| Keegi ikka proovib. |