| s-303
| “ Mis on? ” kõlab vastus. |
| s-304
| “ Kus sa oled? ” |
| s-305
| “ Siin, ” kõlab vastus. |
| s-306
| Mida saime teada? |
| s-307
| Laps on olemas. |
| s-308
| Aga kus? |
| s-309
| Tema jaoks selge siin on küsija jaoks mõistetamatu seal. |
| s-310
| Tema näeb oma ümbrust, meie mitte. |
| s-311
| Arusaamiseks peab nimetama mõne keha või koha, mille läheduses ta viibib. |
| s-312
| Näiteks: olen söögitoa akna juures või magamistoa keskel. |
| s-313
| Toa keskpunkt pole küll mingi keha, aga selgesti arusaadav koht küll. |
| s-314
| Niisiis on asukohast arusaamiseks vaja taustkeha, milleks on mõni ese või koht (kujutletav keha). |
| s-315
| Taustkeha valik on vaba - akna juures võib sama tähendada kui uksest 5 sammu kaugusel. |
| s-316
| Selles seisnebki asukoha suhtelisus - erinevate kehade suhtes on keha asukoht erinev. |
| s-317
| Aga liikumine? |
| s-318
| Kui kõnnid, võtmed taskus, siis on nad kõndija suhtes paigal, aga liiguvad koos omanikuga nende esemete suhtes, millest ta möödub. |
| s-319
| Seega on ka liikumine suhteline. |
| s-320
| Vaatleme ratta pöörlemist ja veeremist. |
| s-321
| Kui ratas vastu maad ei puutu, siis tiirutavad kõik ratta punktid ümber keskpunkti. |
| s-322
| Olgu rattapöia punktide kiirus ratta keskpunkti suhtes v (joon. 1). |
| s-323
| Kui see ratas veereb libisemata mööda maapinda, siis ratta keskpunkti suhtes liiguvad tema punktid ikka mööda ringjooni, aga maapinna suhtes on kiirused erinevad: ratta keskpunkti kiirus on v, maapinna vastu puutuv punkt A on hetkeks paigal, ülemine punkt B aga liigub topeltkiirusega 2v! |
| s-324
| Nüüd veidi nuputamist. |
| s-325
| Rong liigub Balti jaamast Pääsküla poole. |
| s-326
| Kuid igal hetkel liigub osa rongiratta punkte hoopiski vastassuunas. |
| s-327
| Kus need punktid asuvad? |
| s-328
| MART KUURME (1949) on Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja, pedagoogikamagister. |
| s-329
| Pildid: |
| s-330
| -. Albert Einstein |
| s-331
| -. Joon 1 |
| s-332
| -. Joon 2 |
| s-333
| Kristiina Ross on sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas, lõpetanud 1973 Tallinna 21. keskkooli ja 1978 Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna soome-ugri keelte eriharu. |
| s-334
| 1984. aastal kaitses Kristiina Ross kandidaadiväitekirja teemal “ Instruktiiv läänemeresoome keeltes ”. |
| s-335
| Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle tollasesse Keele ja Kirjanduse Instituuti ehk praegusesse Eesti Keele Instituuti, kus töötab tänini. |
| s-336
| Alates 1996. aastast on Kristiina Ross instituudi teadusdirektor. |
| s-337
| Viimastel aastatel on ta uurimistööna tegelenud 17. ja 18. sajandi eesti Piibli-tõlke tekstianalüüsiga. |
| s-338
| Teadustöö kõrval tõlgib Kristiina Ross prantsuse ja heebrea kirjandust. |
| s-339
| 1995. aastal pälvis ta ühena “ Eesti keele grammatika ” autoritest Eesti Vabariigi teaduspreemia. |
| s-340
| Tema tööd tõlkijana on hinnatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemiatega (1996 ja 1998). |
| s-341
| Kristiina Ross on Emakeele Seltsi ja Kirjanike Liidu liige. |
| s-342
| Teie suguvõsas on olnud nii tunnustatud reaalteadlasi kui ka humanitaariaga tegelejaid. |
| s-343
| Miks Teie filoloogiateaduskonna valisite? |
| s-344
| Kui läksite ülikooli keeli õppima, kas teadsite juba ette, et tahate just teadusega tegelema hakata? |
| s-345
| Kasvasin väga “ interdistsiplinaarses ” majas: mu üks tädi oli TPI-s kõrgema matemaatika õppejõud, teine tädi Tallinna Keskhaiglas günekoloog ja ema filoloogiharidusega tõlkija. |
| s-346
| Kõigi kolme tööst räägiti kodus palju ja kõik alad ahvatlesid aeg-ajalt. |
| s-347
| Eesti keelt läksin õppima sellepärast, et see aine sundis keskkoolis kõige rohkem pead murdma, kuna ma ei saanud aru suure ja väikese algustähe ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglite loogikast. |
| s-348
| Igatahes mäletan end ülikooli ajal paar korda erialavalikut sellega põhjendanuvat. |
| s-349
| Kui Te ei oleks õppinud oma eriala, siis millise ametiga leiba teeniksite? |
| s-350
| Keskkooli viimasel aastal käisin päris innukalt ERKI ettevalmistuskursustel ja mingil ajal kaalusin võimalust minna õppima psühhiaatriat. |
| s-351
| Aga praegu ei kujuta küll ette, et kõne alla tuleks mingi filoloogiakauge amet. |
| s-352
| Spetsialiseerusite Tartu ülikoolis soome-ugri keeltele, kas oskate ka mõne väiksema hõimurahva keelt? |
| s-353
| Ei oska. |
| s-354
| 20. sajandi jooksul on eesti keel palju muutunud. |
| s-355
| Kas usute, et eesti keelt kõneldakse veel ka järgmisel sajandivahetusel või on teda selleks ajaks tabanud liivi keele saatus? |
| s-356
| Küllap kõneldakse. |
| s-357
| Eeldades, et vaimuelu ei ole majandusega fataalselt seotud, võiks prognoosida, et ühtlustav amerikaniseerumine hakkab peagi kõiki tüütama. |
| s-358
| Kuna pendel liigub ühest äärmusest teise, siis pole välistatud, et mingil hetkel lähevad pisikesed ja eksootilised keeled koguni eriti hinda. |
| s-359
| Kuidas õppisite ära prantsuse ja heebrea keele? |
| s-360
| Kas selle taga peitub eriline huvi prantsuse ja juudi kultuuri vastu laiemalt? |
| s-361
| Prantsuse keelt õppisin keskkooli ja ülikooli aastail eraõpetajate juures, heebrea keelega alustasin ülikooli orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna juhatusel, pärastpoole pusisin ise raamatute järgi. |
| s-362
| Ajendiks oli tõesti laiem huvi kummagi rahva vaimsuse vastu, kitsalt lingvistilise nurga alt olen nende keeltega vähe tegelenud. |
| s-363
| Juudi kultuur on eriti ligitõmbav just oma ideaalsuse tõttu: ligi 19 sajandit ei olnud neil ei riiki ega ühtegi muud materialiseerunud ühenduslüli peale teksti - ja seegi keeles, mida nad ei kõnelenud. |
| s-364
| Kui palju Te üldse keeli oskate? |
| s-365
| Kas on mõni niisugune keel, mida tahaksite kunagi kindlasti ära õppida? |
| s-366
| Keele oskamiseks võib nimetada seda, kui suudad näljasest peast endale võõras keeles leiba küsida, või seda, kui suudad rikast teksti sõnaraamatu abita nüanssideni nautida. |
| s-367
| Viimases mõttes oskan ainult eesti kirjakeelt ja siingi oleks aeg-ajalt tulus mõnd väga head sõnaraamatut käepärast hoida; häda on ainult selles, et eesti keele keerukamate kihtide lahtimuukimiseks napib teatmeteoseid. |
| s-368
| Kui aega oleks, hakkaksin õppima läti keelt, seda läheb eesti kirjakeele ajaloo uurimisel hädasti vaja. |
| s-369
| Fantaseerime pisut. |
| s-370
| Kui Teil oleks võimalik vestelda ükskõik kellega ükskõik millisest ajast ja vabalt valitud teemal, kelle valiksite vestluskaaslaseks? |
| s-371
| Kellega tahes vesteldes võib jutt äkki osutuda sisukaks. |
| s-372
| Mul on üks tuttav nunn, kellel on muuseas kolm kõrgemat haridust (meditsiini-, psühholoogia- ja teoloogiaalane). |
| s-373
| Näiteks tema seltsis on vaikiminegi olnud mõni-kord paljuütlev. |
| s-374
| Millist teadusavastust läbi aegade peate kõige tähtsamaks? |
| s-375
| Kõige ohtlikumaks? |
| s-376
| Avastused iseenesest on lihtsalt huvitavad. |
| s-377
| Tähtsaks või ohtlikuks teeb nad see, kuidas neid kasutatakse. |
| s-378
| Filoloogile peaksid kõige tähtsamad olema avastused, mis viisid kunagi trükikunsti leiutamiseni ja nüüd Interneti-ühenduse tekkimiseni. |
| s-379
| Aga pole selge, kas trükised ja Internet levitavad inimlikku tarkust või rumalust. |
| s-380
| Teadusavastuste nõmeda rakendamise vastu on teadus ise täiesti jõuetu. |
| s-381
| Teie lemmikraamat? |
| s-382
| Lemmikkirjanik? |
| s-383
| Koguja raamat ja Sholem Aleihhemi “ Marienbad ” - need kaks head raamatut on lihtsalt hetkel aktualiseerunud, kuna pidin hiljuti rääkima juudi kirjandusest. |
| s-384
| Milline oleks Teie vapideviis? |
| s-385
| Viimasel ajal meenub mulle üha sagedamini Martin Lutheri mõte, mida on oma jutlustes ligi 400 aastat tagasi tsiteerinud Georg Müller ja tema kaudu ka Uku Masing. |
| s-386
| Nimelt, et inimene on kuni 40. eluaastani narr; kui ta seejärel aru saab, et ta narr on, siis on juba hilja. |
| s-387
| Tõsi küll, Luther pidi liikuma väga vaimses seltskonnas, kui ta leidis, et oma narruse adumine on üldinimlik. |
| s-388
| Pildid: |
| s-389
| -. KRISTIINA ROSS. |
| s-390
| VAHUR LÕHMUSE foto |
| s-391
| Uhked värvilistes turbanites mehed, mõõgad vööl, vahel kaval, vahel sõjakas tuluke silmades helkimas. |
| s-392
| Selline on paljude jaoks ühe tõelise idamaalase võrdkuju, meelde jäänud kusagilt filmist või raamatuillustratsioonidest. |
| s-393
| Selle stereotüübi aluseks on tõenäoliselt sikhid, India üks omanäolisemaid inimrühmi. |
| s-394
| Sikhide kuulsus ja mõju maailmale on kaugelt suurem olnud, kui nende arv, 20 miljonit, eeldada lubaks. |
| s-395
| Ja Amritsar on sikhide kõige püham paik maakeral - nagu Vatikan katoliiklastele, Jeruusalemm juutidele või Meka musulmanidele. |
| s-396
| Mussooniootel Amritsar on järjekordne kuum ja tolmune India linn täis masendavas kontsentratsioonis vaesust ja viletsust, paksu ja vedelat. |
| s-397
| Ja kõige selle keskel on kuulus Kuldtempel otsekui negentroopiasaareke keset hävingupöörises maailma. |
| s-398
| Pole parata, just säärasena kangastub Indiat külastades üks võimalikest tulevikuvisioonidest: üha raskem on toime tulla jäätmete ja saastaga, korras suudetakse hoida veel vaid üksikud “ saarekesed ” ning prügimägi on saanud valdavaks elukeskkonnaks … |
| s-399
| Kord väravatest läbi, jalatsid hoiule antud ning pea traditsioone austades rätiga kaetud, olemegi hiiglaslikus valgest marmorist templikompleksis. |
| s-400
| Nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik - nektaritiik, Amrit Sar - kus prisked vääriskalad laisalt ringi ujuvad. |
| s-401
| Tiigi keskel kullaga kaetud tempel, Hari Mandir ehk lihtsalt Kuldtempel, on 20 miljoni sikhi kõige püham koht maakeral. |
| s-402
| Templikompleksi kohal heljuv kummaliselt hingekriipiv laul vaibub vaid mõneks öötunniks, samuti pühade tekstide vahetpidamatu lugemine Hari Mandiris ning palverändurite vool, usklike muljetavaldavalt harras äraolek … |