| s-103
| -. Raadiointerferomeetri VLA fotod kolmest kvasarist. |
| s-104
| 3C175 eemaldub meist kiirusega 155 000 km/s ja asub umbes 7 miljardi v.a. kaugusel; 3C204 - 190 000 km/s ja ligi 10 miljardit v.a.; 3C263 - 138 000 km/s ja 6 miljardit v.a.. |
| s-105
| Viimase tuuma ümber liigub gaas peaaegu valguse kiirusega. |
| s-106
| Kas nende kvasarite kõrvades on supermassiivne must auk, peavad selgitama uusima põlvkonna teleskoobid. |
| s-107
| -. Raadiogalaktika 3C219 asub 1,5 miljardi v.a. kaugusel, tema miljoneid Päikese masse sisaldavad kõrvad on üle miljoni v.a. pikkused. |
| s-108
| Foto on kombineeritud nähtavast valgusest (sinine) ning raadiokiirgusest (punane ja kollane). |
| s-109
| -. Raadiogalaktika 3C31 asub 150 milj. v.a. kaugusel. |
| s-110
| Nähtavale fotole (sinine, HST) on lisatud raadiofoto (punane, VLA). |
| s-111
| -. Varbspiraalne galaktika NGC 4314 pildistatult McDonaldi Observatooriumi 2 m teleskoobiga (all paremal). |
| s-112
| HST fotol selle galaktika tuumast näeme unikaalset täherõngast. |
| s-113
| Galaktika ise on vähemalt 10 miljardi aastane, rõnga tähed vaid mõne miljoni aastased!? |
| s-114
| -. HST foto 100 milj. v.a. kauguse galaktika NGC 4261 tuumast - mustast august massiga 1,2 miljardit Päikese massi, mida ümbritseb akretsiooniketas läbimõõduga 800 v.a. ja massiga 100 000 Päikese massi. |
| s-115
| -. Midagi seninägematut: Chandra röntgenipilt gigantsest elliptilisest galaktikast 3C295, mille tuumaks olev must auk püüab neelata liiga suurt suutäit. |
| s-116
| Galaktikat ümbritsev gaasipilv (läbimõõt 2 miljonit v.a.), mis on kuumenenud 50 miljoni kraadini, peidab endas umbes 100 galaktikast koosnevat parve (galaktikad röntgenis ei kiirga). |
| s-117
| Gaasi ennast jätkuks veel 1000 galaktika tekkimiseks. |
| s-118
| Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides võiks jõuda veendumusele, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. |
| s-119
| Tegelikkuses on suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. |
| s-120
| Nullide maagia |
| s-121
| Inimkond paistab olevat endale juba ammu teadvustanud, et uue sajandi tulek on midagi erilist. |
| s-122
| Nullpunkt pidi ju olema Jeesuse Kristuse sündimine, ilma et sellele oleks järgnenud 0 aasta. |
| s-123
| Algul oli küll kergem mõista saja aasta täitumist kahe nulliga ja number ühte kui uue algust, hiljem hakkas köitma kahe nulli maagia. |
| s-124
| Niisiis tekkis ka eelmisel sajandivahetusel arusaamatus, kas uus sajand algab pärast 1900. aasta täitumist või juba 1900. aasta saabumisel. |
| s-125
| Neile, kes arvestavad aega sajanditega, lõpeb iga sajand muidugi siis, kui on lõppenud kahe nulliga märgitud aasta. |
| s-126
| Teistmoodi on keeltega, milles 19. sajandi asemel öeldakse 1800ndad aastad. |
| s-127
| Nii on see näiteks skandinaavia kõnepruugis. |
| s-128
| Paljude sajandite ootel on arvatud, et uue sajandi tulekuga peaks kaasnema midagi enneolematut. |
| s-129
| Keskajal olid tavalised kujutlused viimsepäeva saabumisest, hiljem said ülekaalu optimistlikud ootused. |
| s-130
| Pärast seda, kui oli kujunenud arusaam, et iga sündmuse põhjuseks ei ole Jumala konkreetne sekkumine, püüti ootusi ja kartusi analüüsides seaduspärasusi leida. |
| s-131
| Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides kippus peale jääma veendumus, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. |
| s-132
| Tõepoolest, varauusaja algusesse - 16. sajandisse - jäävad Itaalia sõjad (1494-1559), lisaks neile veel Hispaania ja Portugali meeletult suured koloniaalvallutused koos Ameerika vanade tsivilisatsioonide hävinguga. |
| s-133
| 20. sajandi künnisel meenutati veel rohkem peaaegu kogu Euroopat haaranud heitlusi 18. sajandi algul - Põhjasõda (1700-1721) ja Hispaania pärilussõda (1701-1714), eelkõige aga Napoleoni sõdu 19. sajandi algul. |
| s-134
| Kas ka uus sajand toob kaasa uue suure sõja? |
| s-135
| Seda kardeti, sellele loodeti. |
| s-136
| Iseasi on muidugi see, kuivõrd õige on suurte sõdade seostamine just uue sajandi algusega. |
| s-137
| On ju suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. |
| s-138
| Uus jõud Euroopa südames |
| s-139
| Rahvusvahelised suhted 19. sajandi viimastel aastakümnetel määras suurelt osalt Saksa-Prantsuse (Prantsuse-Preisi) sõda aastail 1870-1871. |
| s-140
| 18. jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' lossi Peeglisaalis välja Saksa keisririik, mis ühendatud Saksamaa näol kujutas endast uut poliitilist ja sõjalist jõudu Euroopa südames. |
| s-141
| Lüüasaanud Prantsusmaa oli liiga nõrk selleks, et lähiaastatel või koguni aastakümnetel revanši saavutada. |
| s-142
| Ometi jäi Prantsuse-Saksa vaen üheks kõige määravamaks faktoriks Euroopa jõudmisel uude sajandisse ja kõige ohtlikumaks süütematerjaliks uuele sõjale. |
| s-143
| Kolmekeisriliit |
| s-144
| Saksamaa seisukohalt vaadatuna oli esialgu põhiprobleemiks, kuidas vältida Prantsusmaal liitlaste leidmist. |
| s-145
| Parim lahendus oli vastase võimalike liitlaste enda poole tõmbamine või vähemalt mingil moel endaga sidumine. |
| s-146
| Sellest lähtus ka mitme aastakümne jooksul Saksa keisririigi poliitikat suunanud kantsler Otto v. Bismarck. |
| s-147
| Prantsusmaa võimalikuks liitlaseks Saksamaa vastu võis olla ennekõike 1867 loodud Austria-Ungari, sest Austria keisririik oli saanud lüüa 1866. aastal Preisi-Austria sõjas. |
| s-148
| Juba siis oli Otto v. Bismarck peatanud Preisi kindralitele ja sõduritele nii ahvatleva võidumarsi Viini, et mitte liigselt alandada Austriat. |
| s-149
| Kartus, et Austria võib asuda revanšipoliitika teele, oli siiski põhjendatud. |
| s-150
| 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks ungarlane Gyula Andràssy, kes pidas peavaenlaseks slaavlasi, eriti Suur-Serbia liikumist, ja Balkanile tungivat Venemaad. |
| s-151
| Uus välisminister taotles koostööd Saksamaaga, pidades silmas liitu Venemaa vastu. |
| s-152
| Bismarck suhtus tsaaririiki vaenulikult, kuid samal ajal ta ka kartis Venemaad. |
| s-153
| Ta oskas arvestada Venemaa gigantseid mõõtmeid, suuri inimhulki ja majanduslikke ressursse ning karmi kliimat. |
| s-154
| Tagantjärele tarkusena jääb kõlama Bismarcki hoiatus, et Saksamaa peab hoiduma sõjast kahel rindel, üheaegselt läänes Prantsusmaa ja idas Venemaa vastu. |
| s-155
| Venemaa omalt poolt pelgas Saksamaa ja Austria-Ungari liitu, millises osas oli parimaks lahenduseks selles liidus osalemine. |
| s-156
| Nii kerkiski päevakorda Bismarcki kavandatud Kolme keisri liidu idee. |
| s-157
| Septembris 1872 toimus Berliinis kolme riigi keisrite esimene kohtumine. |
| s-158
| Välispoliitilisi probleeme arutati siiski peamiselt diplomaatide kahepoolsetel läbirääkimistel. |
| s-159
| Arutelud jätkusid Wilhelm I visiidi ajal Peterburi, ning Aleksander II vastuvõtul Viinis 1873 jõuti niikaugele, et sõlmiti nn. Kolmekeisriliit. |
| s-160
| Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. |
| s-161
| Uus liitlane Itaalia |
| s-162
| Kolmekeisriliit ei püsinud kaua. |
| s-163
| Selle nurjasid eeskätt Venemaa ja Ausria-Ungari vastuolud Balkanil seoses nn. Ida kriisiga (ülestõus Bosnias ja Hertsegoviinas 1875, Vene-Türgi sõda 1877-1878). |
| s-164
| 1881 Kolmekeisriliitu ametlikult küll uuendati, kuid seekord ainult neutraliteedikokkuleppena ning juba 1879 olid Saksamaa ja Austria-Ungari sõlminud salajase liidulepingu Venemaa vastu. |
| s-165
| Kui sellega 1882. aastal liitus Itaalia, oligi kujunenud Kolmikliit. |
| s-166
| Tõsi küll, Itaalia oli ebakindel partner, kelle oli sellesse liitu viinud Tuneesia vallutamine Prantsusmaa poolt. |
| s-167
| Ometi pani Kolmikliit aluse uude sajandissegi ulatuvale liitude süsteemile. |
| s-168
| Kolmikliidu sõlmimine ei tähendanud siiski veel lõplikku lõhet Venemaa ja Saksamaa vahel. |
| s-169
| Otse vastupidi, 1887 said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. |
| s-170
| Tulemuseks oli nn. Edasikindlustamisleping, millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus, kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. |
| s-171
| Erandiks kuulutati olukord, kui Venemaa peaks ründama Austria-Ungarit või Saksamaa Prantsusmaad. |
| s-172
| Vana vaenlane Venemaa |
| s-173
| Bismarcki kavandatud Prantsusmaa isoleerimispoliitika kandis vilja. |
| s-174
| Mitmel korral oli tekkinud sõjaärevus, mis oli tingitud kartusest, et Saksamaa võib Prantsusmaad rünnata enne, kui viimane on taastanud oma sõjalise jõu. |
| s-175
| Pingeid teravdasid sajandite jooksul kujunenud Prantsusmaa ja Inglismaa vastuolud koloniaalküsimustes ning Inglismaa lähenemine Austria-Ungarile ja Itaaliale seoses vastuoludega Balkanil. |
| s-176
| 1889 tegi Bismarck Briti peaministrile Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle ettepaneku sõlmida ametlik, kuigi salajane, liiduleping Prantsusmaa vastu. |
| s-177
| Nii ei jäänud Prantsusmaal muud üle, kui leida liitlane sealt, kust ühiskondlik arvamus ei osanud seda oodata, kas või vanade vaenlaste seast. |
| s-178
| Viimaste hulka kuulus eeskätt Venemaa … |
| s-179
| Vene-Prantsuse vastuolude põhjused olid traditsioonilised. |
| s-180
| Ühelt poolt olid need ajaloolised. |
| s-181
| Põlvkondade meelest ei olnud veel kustunud mälestused võitlustest 19. sajandi alguse Napoleoni sõdade ajal, kui Prantsuse väed koos liitlastega teistest riikidest 1812. aastal Moskvasse jõudsid, Vene väed vastupealetungi käigus aga oma püssid Pariisis hakki panid. |
| s-182
| Vastuolude teiseks allikaks olid aga ka ühiskondliku korra erinevused. |
| s-183
| Alates aktiivsest tegevusest Püha Liidu juhtiva riigina võis Venemaad lugeda reaktsiooniliste jõudude peamiseks kantsiks, samal ajal kui Prantsusmaa kõikidest revolutsioonidest ja pööretest hoolimata oli ikka olnud vabariikliku, liberaalse või lausa mässumeelse ideoloogia kandjaks. |
| s-184
| Vastasseis vaimumaailmas ilmnes eriti seoses reformidega Kolmanda vabariigi ajal, 1880. aastatel, kui Prantsusmaa hümniks sai senine mässulaul “ Marseljees ”, rahvuspühaks 14. juuli ja kuulutati välja amnestia Pariisi Kommuuni eest võidelnuile. |
| s-185
| Vestluses Saksamaa kantsleri poja Herbert v. Bismarckiga ütles vene välisminister Nikolai Giers: “ Liit bandega, kuhu kuuluvad Grévy, Clemenceau ja teised sulid, oleks võrdne enesetapuga. ” |
| s-186
| 1887 lausus Prantsusmaa president Jules Grévy: “ Oleks tõsine eksitus tõmmata meid liitu tsaari impeeriumiga. ” |
| s-187
| “ Marseljeesi ” kuulamas |
| s-188
| Ometi olid riikide julgeoleku ja välispoliitika probleemid mõjukamad poliitilistest ja ideoloogilistest sümpaatiatest. |
| s-189
| Juulis 1891 saabus Kroonlinna Prantsuse sõjalaevastiku eskaader. |
| s-190
| Selle vastuvõtmisel tuli keiser Aleksander IIIndal paljastada pea, kui orkester mängis “ Marseljeesi ”, mida Venemaal peeti revolutsiooniliseks lauluks. |
| s-191
| Esialgu sõlmiti kokkulepe, millega kohustuti kooskõlastama abinõud juhul, kui ühte poolt ähvardab kallaletung. |
| s-192
| 1893 toimus Vene eskaadri vastukülaskäik Touloni, visiidi ajal sõlmiti juba Prantsuse-Vene sõjaline liit, mis sõlmimise hetkel oli suunatud eelkõige Inglismaa vastu. |
| s-193
| Olid ju mõlemal liitlasel viimasega teravad suhted. |
| s-194
| Inglismaa ja Venemaa huvid põrkusid Lähis- ja Kaug-Idas, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel seisid sajanditepikkused vastuolud kolooniates. |
| s-195
| Esialgu olid lepingud salajased, ometi võis nende olemasolu aimata. |
| s-196
| Prantsuse-Vene lepingud tähendasid kahe bloki kujunemist, kuigi need ei haaranud veel kõiki Euroopa suurriike. |
| s-197
| Hiilgav isolatsioon |
| s-198
| Euroopa jagunes kaheks blokiks, kuid Suurbritannia hoidus neist kõrvale. |
| s-199
| Ametlikult oli Inglismaa poliitikaks kuulutatud “ hiilgav isolatsioon ”. |
| s-200
| See ei tähendanud maailma suurpoliitikast eemalejäämist, vaid võimalust sekkuda kohustusi võtmata. |
| s-201
| Erandiks oli 1887. aastal nootide vahetuse teel sõlmitud kokkulepe Itaaliaga status quo säilitamiseks Vahemere, Musta, Egeuse ja Aadria mere kallastel ning Põhja-Aafrika rannikul. |
| s-202
| Veel samal aastal ühines kokkuleppega ka Austria-Ungari, kuigi mõningate reservatsioonidega, ja lepingut hakati nimetama Vahemere Entente'iks. |