| s-1002
| Venemaa-Tšetšeenia sõda aastatel 1994-1996 on nii oluline sündmus, et sellest on mitmetes maailma keeltes kirjutatud palju raamatuid (eesti keeles kahjuks mitte). |
| s-1003
| Siin esitame vaid mõningaid fakte sõjas toimepandud metsikuste ja sõja tagajärgede kohta. |
| s-1004
| Sõjas sai surma 50 000-100 000 tšetšeeni, valdavalt tsiviilelanikud. |
| s-1005
| Andmed Vene sõjaväe kaotuste kohta on erinevad. |
| s-1006
| 2. oktoobril 1996 Venemaa Riigiduumas esinedes teatas A. Lebed, et föderaalväed kaotasid 3726 inimest tapetutena, 17 892 haavatutena ja 1906 kadunutena. |
| s-1007
| Räägitud on siiski ka kuni viis korda suurematest arvudest. |
| s-1008
| Kirjeldatud on sedagi, kuidas Vene sõjavägi kasutas tšetšeenidest rahulikke elanikke inimkilbina. |
| s-1009
| Rahvusvahelise Punase Risti teadetel panid vene sõdurid korduvalt tšetšeene elusalt põlema otse Punase Risti töötajate silme all. |
| s-1010
| Mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide andmetel kasutasid föderaalväed korduvalt ka keemiarelva, kuigi Venemaa on ühinenud keemiarelva kasutamist keelustava rahvusvahelise leppega. |
| s-1011
| Vene väed paigutasid Tšetšeeniasse 1,2 miljonit maamiini, mis piirkonna rahvaarvuga võrreldes on suurim maamiinide hulk maailmas, ületades isegi kodusõjast laastatud Angoolat! |
| s-1012
| Rahvusvahelise organisatsiooni “ Arstid Piirideta ” juht Eric Goemaere nimetas aprillis 1996 Vene-Tšetšeenia sõda kõige halastamatumaks sõjaks! |
| s-1013
| Venelaste tollased metsikused on jahmatavad isegi Teise maailmasõjaaegsete N. Liidu või Saksa armee kuritegudega võrreldes. |
| s-1014
| Seejuures ei ole vastutusele võetud ühtki Vene sõdurit ega ohvitseri, küll on aga välja jagatud hulgaliselt ordeneid. |
| s-1015
| Käimasolev uus metsik koloniaalsõda ületab agressorite julmuse poolest aga isegi eelmist! |
| s-1016
| Ood vabadusele |
| s-1017
| Surmal, nagu ka vabadusel, on tšetšeenide jaoks suur psühholoogiline tähendus. |
| s-1018
| Poliitilist sõltuvust võrdsustavad nad füüsilise surmaga. |
| s-1019
| Vabadus tähistab tšetšeenide jaoks lisaks nende elufilosoofiale ka tervet rida norme ja traditsioone. |
| s-1020
| Sõna vabadus, mis tšetšeeni keeles on marsall ja marso, kasutavad nad väga paljudes igapäevastes ütlustes ja väljendites. |
| s-1021
| Nii näiteks võiks tšetšeenide tervitust Marsa vog·iyla (meessoost vorm) ja Marsa yog·iyla (naissoost vorm), tõlkida kui vabadus tulijale, lahkumistervitust Marsa g·oyla aga kui vabadus lahkujale, lugupidamisavaldust Marsalla doiytu aga - soovin sulle vabadust. |
| s-1022
| SURM VÕI VABADUS |
| s-1023
| Me sündisime öösel, kui emahunt tõi ilmale kutsikad. |
| s-1024
| Hommikul, kui lõvid ulgusid, saime me omale nimed. |
| s-1025
| Kotkaste pesades meie Emad meid põetasid, |
| s-1026
| Täkku taltsutades meie Isad meid õpetasid. |
| s-1027
| Me oleme kiindunud oma Emadesse, inimestesse ja Isamaasse, |
| s-1028
| Ja kui nad meid vajavad - me vastame vapralt, |
| s-1029
| Me oleme üles kasvanud vabalt, koos mägikotkastega, |
| s-1030
| Raskused ja takistused ületame me väärikalt. |
| s-1031
| Kui graniitrahnud hakkavad sulama nagu tina, |
| s-1032
| Siis me kaotame oma Õilsuse elus ja võitluses. |
| s-1033
| Maa hakkab läbi murdma keevas päikeses, |
| s-1034
| Siis me tuleme ja kaotame oma au. |
| s-1035
| Iial ei saa me kellegi alamateks. |
| s-1036
| Surm või Vabadus - me saame valida neist ainult ühe. |
| s-1037
| Meie õed ravivad meie hingeõhku oma lauludega, |
| s-1038
| Armastatu silmad äratavad meid üles kangelastegudeks. |
| s-1039
| Kui nälg murrab meid maha - me hakkame närima juuri. |
| s-1040
| Kui janu meid kimbutab - me hakkame jooma rohu kastet. |
| s-1041
| Me sündisime öösel, kui emahunt tõi ilmale kutsikad. |
| s-1042
| Jumal, Rahvus ja Isamaa - me pühendame end üksnes nende teenimisele. |
| s-1043
| Tšetšeenide rahvushümn “ Surm või Vabadus ” on pärit tšetšeenide folkloorist. |
| s-1044
| On võimatu öelda, kui vana see on, kuid tšetšeenide endi arvates viitavad juba hümni sõnad väga kaugetele aegadele. |
| s-1045
| On teada, et selle meloodia saatel kaitsesid tšetšeenid oma vabadust 13.-14. sajandil tatari-mongoli hordide eest. |
| s-1046
| ANDRUS MÖLDER (1970) on finants-analüütik, kelle hobiks on aastast 1986 olnud väikerahvad, sealhulgas nende sümboolika. |
| s-1047
| Pildid: |
| s-1048
| -. Tšetšeeni Vabariigi esimene president Dzohhar Dudajev. |
| s-1049
| -. Viimase kui ühe tšetšeeni tappa lubanud kindral Jermolovit on 19. sajandi kunstnik kujutanud üsna romantilises stiilis ning pildilolijast tekib isegi mulje kui kindlast, tahtejõulisest ja sõbralikust inimesest!?! |
| s-1050
| -. Vene medal, mida jagati “ teenete ” eest Vene-Tšetšeenia sõjas aastatel 1994-1996. |
| s-1051
| Medali reversil on kiri Teenete eest Kaukaasias. |
| s-1052
| Asjatundjate hinnanguil on see kuritegude eest jagatav medal üks kõige kaunima kujundusega uuema aja Vene medaleid üldse. |
| s-1053
| -. Imaam Šamil juhtis tšetšeenide vabadusvõitlust aastail 1834-1859. |
| s-1054
| -. 3-naharine. |
| s-1055
| 1994 trükiti valmis Tšetšeenia raha - nahar (tšetšeeni keeles naxar), mis pidi käibesse lastama 1995. |
| s-1056
| Vene-Tšetšeeni sõja tõttu jäi see siiski tegemata. |
| s-1057
| Kavas oli käibesse võtta 1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100-, 500- ja 1000-naha-rised kupüürid. |
| s-1058
| Rahatähed olid varustatud Tšetšeeni Vabariigi majandus- ja rahandusministri Taimaz Abubakarovi ja Rahvuspanga presidendi Nazhmudin Uvaisajevi allkirjadega ning märkega Tšetšeeni Vabariigi Rahvuspanga täht (tšetšeeni keeles Noxçiyn Respublikan Paçxalqan Bankan Axça), samuti aastaarvuga 1995. |
| s-1059
| Mustades ja rohelistes värvitoonides nahar meenutab USA dollarit, kuid rikkalik rahvuslik ornamentika muudab nahari dollarist ilusamaks. |
| s-1060
| Naharide kujunduse positiivseks pooleks tuleb lugeda ka päevapoliitikute portreede puudumist rahatähtedel. |
| s-1061
| Kui mitmel pool endise N. Liidu Aasia osa riikides on rahatäh-tedel kujutatud riigi liidrit, siis president Dzohhar Dudajev oli otsustavalt taolise isikukultusilmingu vastu. |
| s-1062
| -. Tšetšeenia rahvuslipp võeti kasutusele 23. novembril 1990, neli päeva enne autonoomiadeklaratsiooni vastuvõtmist. |
| s-1063
| Neli päeva pärast vabariigi väljakuulutamist, 1. novembril 1991 muudeti lipu triipude laiust ja kinnitati rahvuslipp riigilipuna. |
| s-1064
| 9. novembril 1991 esitleti riigi vappi ja lippu ametlikult. |
| s-1065
| Lipu põhitoon on roheline, mitte tumeroheline, nagu vahel ekslikult arvatakse. |
| s-1066
| Valgete ja punase triibu laius on võrdsed (tihti arvatakse ekslikult, et valgete triipude laius on 1/2 punasest). |
| s-1067
| Alumine valge triip asub lipu alumisest äärest triipude laiusega samal kaugusel. |
| s-1068
| Tšetšeenia vapiga riigilippu on seoses vapil kujutatud hundiga kutsutud ka üksiku hundi lipuks. |
| s-1069
| Tšetšeenia vapi keskseks kujutiseks on hall hunt. |
| s-1070
| Hunt (tšetšeeni keeles borz) on tšetšeenide kõige enam austatud loom. |
| s-1071
| Põhjenduseks on väide, et lõvi ja kotkas sümboliseerivad küll jõudu, kuid nad ründavad üksnes nõrku loomi. |
| s-1072
| Hunt seevastu julgeb rünnata ka endast tugevamaid. |
| s-1073
| Hundi vähest jõudu korvab eriline julgus, vaprus ja leidlikkus. |
| s-1074
| Kui hunt võitluse kaotab, siis ta sureb vaikselt, valu ja kartust välja näitamata. |
| s-1075
| Hunt sureb uhkelt, vaadates vastasele silma. |
| s-1076
| Nende hundi omaduste tõttu samastavad tšetšeenid end tihti huntidega ning seetõttu on hunt ka nende vapil. |
| s-1077
| -. Tšetšeenia ja lähiümbruskond 1999, enne uut sõda. |
| s-1078
| Tšetšeeni Vabariik piirneb idas ja kirdes Dagestaniga, põhjas Stavropoli kraiga, läänes Inguššiaga ja lõunas Gruusiaga. |
| s-1079
| Dagestanis on rahvastest Tšetšeenia naabriteks lõunas avaarid (elavad Avaaristanis), idas kumõkid ja Dagestani tšetšeenid (1989 ca 60 000, sealne tšetšeenide asuala kuulub ajalooliselt Tšetšeeniasse, kuid nõukogude võim andis selle ala Dagestani koosseisu), kirdes venelased ja nogaid. |
| s-1080
| Kaukasuse mäestiku tõttu on kõige halvem ligipääs ainsasse mitte-Venemaa osasse - Gruusiasse. |
| s-1081
| Enamus tšetšeene elab kitsa ribana külades ja väikestes linnades Kaukasuse põhjapoolses eelmäestikus. |
| s-1082
| Selle põhilise asuala põhjapiiriks on mõtteline joon, mis läbib Hasun-Yurti (Hassav-Jurti), Gümset (Gudermessi), Sölz-Ghalad (Groznõid) ja Semajaškat (Samaškit). |
| s-1083
| Teine suurem grupp tšetšeene elab Terki (Tereki) jõe orus. |
| s-1084
| Ainult Kagu-Tšetšeenias, mida tuntakse Itškeeria nime all, elab arvestatav hulk inimesi ka päris mägedes. |
| s-1085
| Tšetšeeni Vabariigi kõige põhjapoolsem, stepiala, ei ole ajalooliselt tegelikult Tšetšeenia, vaid liideti suures osas Tšetšeeni-Inguši ANSVga pärast selle autonoomse üksuse taastamist 1957. |
| s-1086
| Seetõttu elab seal suhteliselt rohkem venelasi (kasakaid). |
| s-1087
| Enne 1994 alanud sõda elas kõige enam venelasi pealinnas, kus nad moodustasid 1989. aasta rahvaloenduse andmetel pea poole elanikkonnast. |
| s-1088
| Mujal oli venelasi väiksemates gruppides. |
| s-1089
| -. Tšetšeeni Vabariik on alates 1992. aastast andnud välja ka postmarke. |
| s-1090
| Esimesed margid olid küllaltki madala kvaliteediga paberil ning trükitehniliselt viletsad. |
| s-1091
| Neil oli kujutatud Tšetšeeni vappi, presidendi paleed Sölz-Ghalas, esimest presidenti Dzohhar Dudajevit ja piirkonna ajaloolisi kangelasi - imaam Šamili ja šeik Mansuri. |
| s-1092
| Kõik 1992 välja antud margid olid venekeelsete kirjadega. |
| s-1093
| Järgnevatel aastatel paranes markide kvaliteet oluliselt. |
| s-1094
| Välja anti muu hulgas sarjad ajaloolistest vaatamisväärsustest, kullidest ja liblikatest. |
| s-1095
| Kirjad markidel olid ladina tähestikus tšetšeeni keeles koos Tšetšeenia vähelevinud inglisekeelse nimetusega Chechenia. |
| s-1096
| Markide väärtused olid sarnaselt esimestele iseseisvusaja markidele antud ilma rahaühikuta. |
| s-1097
| Nii nagu Tšetšeenia riiklikku iseseisvust ei ole rahvusvahelisel tasemel seni tunnustatud, ei ole rahvusvahelise postiorganisatsiooni ja rahvusvaheliste filatelistide organisatsioonide poolt tunnustatud ka Tšetšeenia postmarkide olemasolu. |
| s-1098
| Seetõttu me filatelistide seas kõrgelt hinnatud Micheli kataloogist Tšetšeenia postmarke ei leia. |
| s-1099
| Norskamine? |
| s-1100
| Haigus? |
| s-1101
| Mis te nüüd! |