s-301
| Kas siis üldse erastada? |
s-302
| Aga kui pole endal võimalust raudteed korras hoida, ei jää muud üle. |
s-303
| Venelaste peale muidugi hea pilguga ei vaata. |
s-304
| Aga ega see raudtee Eesti territooriumilt välja ikka ei lähe. |
s-305
| Peaasi, et asi reguleeritakse korrektsete lepingutega. |
s-306
| TõNU VääT vedurimeeste ametiühingute liidu juht |
s-307
| Ei-ei-ei, kindlasti mitte. |
s-308
| Mina olen kohtunud kõigi nende erastajatega. |
s-309
| Kõige soodsama mulje on jätnud Baltic Rail Service. |
s-310
| geneetik, Mega peatoimetaja |
s-311
| Eesti teadlased on tulnud välja ambitsioonika plaaniga luua hiiglaslik andmebaas, mis sisaldaks inimese geeniandmeid ja lisaks veel andmeid geenidoonorite tervisliku seisundi ja eluviisi (toitumine, suhe alkoholiga jne) kohta. |
s-312
| Säärase andmekogumi abil saaks teadlased leida ja uurida haigusi põhjustavaid ja mõjutavaid geene. |
s-313
| Seni on kõik läinud suhteliselt libedalt. |
s-314
| Riigikogu kinnitas inimgeeniuuringute seaduse; valitsus asutas Geenivaramu ja andis projektile miljon krooni, juba sel aastal peaks alustatama pilootprojektiga, mille raames kogutakse kokku kümne tuhande inimese geeniproovid. |
s-315
| Selleks, et oleks lootust leida näiteks kasvajate teket taganttõukavaid geenikombinatsioone, peaks miljon Eestimaa inimest nõustuma oma andmed loodavasse andmebaasi loovutama. |
s-316
| Kuigi geenivaramu projekt sai tiitli 'Suhtekorraldustegu 2000', ei tea need miljon inimest ja mina koos nendega vastuseid paljudele küsimustele. |
s-317
| Minu esimene ja kõige suurem küsimus on selline: mille poolest erinevad geenivaramu jaoks vabatahtlikult kolm tilka verd loovutavad eestlased traditsioonilistest katseloomadest - laborirottidest ja äädikakärbestest? |
s-318
| Seni näib, et mitte millegi poolest. |
s-319
| Sarnaselt laboratooriumides katsejänesteks olevate näriliste ja putukatega ei saa geenidoonor kaasa rääkida selles, mida tema geene kasutades uuritakse, milleks uurimistulemusi kasutatakse või kes seda teeb. |
s-320
| Mis saab juhul, kui ma olen nõus, et minu geeniandmetele tuginedes uuritakse soodumust haigestuda kõrivähki, kuid ma ei taha, et uuritaks minu soodumust sattuda sõltuvusse alkoholist või jääda vaimuhaigeks? |
s-321
| Mida saab oma andmed geenipanka loovutanud inimene? |
s-322
| Ta võib kunagi teada saada oma geneetilised riskifaktorid. |
s-323
| Mis Eesti olusid arvestades võivad või ei või sattuda tööandja ja/või kindlustusfirmade kätte. |
s-324
| Kui tööandjad küsivad häbenematult noorematelt naistelt kinnitust selle kohta, et ega nad ometigi kavatse lapseootele jääda ja anda oma panust eesti hukatusliku demograafilise situatsiooni parandamiseks, siis on minul vähe usku sellesse, et eesti keskmine tööandja kõhkleks kasutamast näppusattunud andmeid töötajat ähvardavate pärilike haiguste kohta töötaja kahjuks. |
s-325
| Maailmas on sääraseid juhtumeid juba küllaga, kus inimene kaotab pärast geneetilise screening'u läbimist töökoha. |
s-326
| Lisaks tekivad täiesti uued eetilised probleemid. |
s-327
| Kas enne abiellumist tuleks üheskoos läbida geeniuuring? |
s-328
| Kas laste geneetilisi riske tuleks uurida ja kellel on õigus säärane otsus langetada - kas lapsevanematel või lapsel endal alates teatud vanusest? |
s-329
| Mehhanism, mille alusel inimene oma geeniandmed geenivaramust eemaldada saaks lasta, on ebapiisav: oma geeniandmed eemaldada saab ainult juhul, 'kui on selgunud, et geenidoonori isik on avalikustatud õigusvastaselt'. |
s-330
| Miks ei ole võimalik igal juhul lasta oma andmed eemaldada? |
s-331
| Kuna Eesti riigil ei ole nii suuremahulise teadustöö läbiviimiseks piisavalt raha - kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni -, siis näeb geenivaramu projekt ette kaasfinantseerimist rahvusvaheliste organisatsioonide ja äriettevõtete kaasamise kaudu. |
s-332
| Farmaatsiatööstuse hiidfirmade jaoks on kogu projekt äärmiselt odav. |
s-333
| 150 miljoni USA dollari suurune investeering on mitu korda odavam, võrreldes rahaga, mida tavaliselt mingi uue ravimi väljatöötamiseks kulutatakse. |
s-334
| Mis kasu on konkreetsele vähki põdevale inimesele sellest, et temagi andis oma panuse, mis võimaldas ravimifirmal ravimi tootmise kulusid langetada? |
s-335
| Mis kasu on olnud aidsi põdejatel sellest, et nende seisundit ja haiguse kulgu uurides on loodud mingidki ravimid, mille abil surmatõve vastu võidelda? |
s-336
| Lõviosa maailma aidsi haigestunute jaoks, kaasa arvatud Eesti aidsihaiged, on need ravimid liiga kallid. |
s-337
| Nad ei jaksa neid osta ja surevad nagu kärbsed. |
s-338
| Ettevaatlikuks teeb see, et Geenivaramu loojad ei muretse sugugi tulevaste geenidoonorite pärast. |
s-339
| Riskideks peetakse hoopis järgmisi tegureid: et oodatud informatsiooni ei suudeta kaardistada; et arstid ei jää kergesti nõusse andmete kogumisega; et oodatust tunduvalt vähem inimesi on nõus hakkama geenidoonoriks; et ei õnnestu leida sobivat strateegilist investorit; et teistes maades tekib konkurente, mistõttu andmete hind langeb; et andmed ei ole lihtsalt töödeldavad või ei vasta potentsiaalsete ostjate vajadustele; et hoolikale valikule vaatamata satub töötajate hulka ebalojaalne isik, kes diskrediteerib Geenivaramut. |
s-340
| Kas keegi on kunagi mõelnud, kuidas tänada laborirotte, hiiri, merisigu ja teisi loomi, kes elavad oma elu kitsas klaaskastis, teenides teadust? |
s-341
| Äädikakärbsele on vist kusagil ausammas püstitatud. |
s-342
| Jürgeni avameelne päevaraamat, millest selgub, et kui ikka treeninud ei ole, siis pole dopingu peale mõtet raisata. |
s-343
| madis@ekspress.ee |
s-344
| Kõigepealt hingake täiesti välja. |
s-345
| Kops täitsa tühjaks. |
s-346
| Nii et midagi kopsu ei jää. |
s-347
| Tubli. |
s-348
| Nüüd võtke see purk endale kätte. |
s-349
| On käes. |
s-350
| Nüüd pange see toru suhu. |
s-351
| Toru on suus. |
s-352
| Nüüd vajutage siia nupu peale ja hingake kopsud õhku täis. |
s-353
| Siin purgis on rohi ja te tõmbate selle endale sisse. |
s-354
| Nii. |
s-355
| Kui olete rohu sisse hinganud, hoidke kümme sekundit hinge kinni ja ongi kõik. |
s-356
| Kõik. |
s-357
| Ülalkirjeldatud meditsiiniline protseduur leiab aset Pirital Tippspordi Uuringukeskuses teisipäeval umbes veerand viis pärast lõunat. |
s-358
| Olen andnud Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni presidendile Rein Jalakule allkirja, et olen täie mõistuse juures, ja et ma võtan endale vastutuse igasuguste tagajärgede suhtes, ja et ma soovin viia enda peal läbi eksperimendi dopingu (salbutamol) 'toime tundmaõppimiseks jooksukoormuse mõjul'. |
s-359
| Allkiri. |
s-360
| Punkt. |
s-361
| Salbutamol laiendab hingamisteid. |
s-362
| Õhku jõuab kopsu rohkem, hapnikku samuti rohkem. |
s-363
| Salbutamol on astmarohi. |
s-364
| Dopinguainete kirjas on ta 1993. aastast. |
s-365
| Selle rohu kasutamise pärast sai suusaäss Jari Isometsä 1996. aastal hoiatuse. |
s-366
| Salbutamoli võivad sportlased kasutada astma korral, kui neil on vastav arstitõend, aga lubatud on ainult aerosool. |
s-367
| Isometsä sõi tablette. |
s-368
| Nii. |
s-369
| Hommikul ostan Selverist tossud. |
s-370
| Küsin kõige odavamad, ja nad annavad mulle 700kroonised (Adidas). |
s-371
| Mu sportilike ettevõtmiste kalender pole teab mis tihe. |
s-372
| Viimane pingutav etteaste keskmaadistantsil pärineb juulikuust, kui ma jooksin kesklinna kõrvetavas lõõsas Narva maanteelt Mere puiesteele notarile mingit allkirja andma. |
s-373
| See oli ränk. |
s-374
| Nüüd siis taas. |
s-375
| Kõigepealt spirograafia ehk hingamise test ilma dopinguta. |
s-376
| Hästi tugevasti tuleb puhuda. |
s-377
| Ja siis rahulikult uuesti sisse hingata. |
s-378
| Tehtud. |
s-379
| Doktor Virve Vask teatab, et mulle mahub kopsudesse 5,1 liitirit õhku (korvpallur Kert Keskülal mahub 10 liitrit). |
s-380
| Doktor Vask lubab, et ühelgi rahvaspordi alal ma oma viie koma ühega hätta ei jää. |
s-381
| Et 'kroonilisi obstruktiivseid momente' mul ei ole. |
s-382
| Inimkeeles tähendab see, et ma kas ei suitseta või olen kaua aega tagasi maha jätnud. |
s-383
| Tõsi. |
s-384
| Ei suitseta. |
s-385
| Mere pealt lõõtsub tuul. |
s-386
| Tihe märg viltune lumi mätsib prillid kiiresti täis. |
s-387
| Lepime kokku, et jooksen ümber Sport-hotelli. |
s-388
| Õiget ettekujutust, kui suur see ring on, mul ei ole. |
s-389
| Kaheksasada meetrit ehk. |
s-390
| Doktor Vask: 'Tehke anaeroobse läve alla!' |
s-391
| Mis see tähendab? |
s-392
| Doktor Vask: 'Et veremaitset suus ei ole.' |
s-393
| Start. |
s-394
| Algul on tuul tagant ja minek hea ja ma alustan reipalt. |
s-395
| Ei ole tulnud kaua minna, kui juba tunnen, et kaugushüppe hoojooksuks oleks valitud tempo paremini sobinud. |
s-396
| Keskmaajooksu alustatakse teisiti. |
s-397
| Esimese kahesaja meetri lõpuks olen läbi nagu kalts. |
s-398
| Turnee on poole peal ja mul on tunne, et finisheerimiseks tuleks tellida takso. |
s-399
| Rein Jalak selgitas enne starti, et vastupidavus on seda suurem, mida enam organism hapnikku saab. |
s-400
| Kopsudest viib hapniku edasi hemoglobiin. |