| s-104
| Somaalias juhtunud granaadiplahvatuse tõttu veetis ta enda sõnul kaheksa kuud haiglas. |
| s-105
| Seda juttu kuuldes puhkevad politseinikud südamest naerma. |
| s-106
| ' Kui me ta Kesklinna jaoskonda viisime, siis värisesid ta käed nii, et ei saanud oma kuldkettigi käest. |
| s-107
| Kui oleks tõesti tegemist nii kõva mehega, nagu ta end väidab olevat, oleks ta meile lihtsalt näkku sülitanud, ' usub Sposato kinnipidamise juures viibinud korravalvur. |
| s-108
| Tallinnas viibides saadavad Sposatot firma ESS-Falck turvamehed. |
| s-109
| Tema enda sõnul sundisid teda Tallinnas viibides turvameeste teeneid kasutama tema Moskva suurkliendid, kes kuuldes Pirita hotellis toimunud löömingust muretsesid oma investeeringute pärast. |
| s-110
| Loksal on puhkenud sõda kohaliku maffia ja taanlaste suurkontsernile Maersk kuuluva laevaremonditehase vahel. |
| s-111
| 'See on hea uudis taanlastele, sest oleme sunnitud töö Taani tagasi viima,' ütles Odense Steel Shipyardi president John Skov Hansen. |
| s-112
| Detsembris tulistati Loksal tehase direktori Aleksander Kustovi autot. |
| s-113
| Pidevalt röövitakse tühjaks tehase tööliste kortereid. |
| s-114
| Narvast ja Maardust saabuvaid võõrtöölisi maksustab aga kohalik maffia, räägib Skov Hansen. |
| s-115
| 'Meil on turvafirmaga leping tehase kaitsmiseks, kuid kohaliku kogukonna turvamine on politsei ülesanne,' arvab Hansen, kes on suurimaid tööandjaid Eestis. |
| s-116
| Isamaalase Jüri Kaveri ilmumine presidendilossi vastuvõtule ilma kaaslannata tekitas seltskonnainimeste hulgas kõvasti sosinaid. |
| s-117
| Põhjendus oli aga isamaaline - noorpoliitiku abikaasa sünnitas täpselt vabariigi aastapäeval tubli 3400-grammise tütre. |
| s-118
| 'Nimeks paneme Liisa, sihuke ilus eesti nimi,' mõtiskleb riigikogulane. |
| s-119
| 'Ta pidi tulema juba 23ndal, aga ilmselt isale vastu tulles sündis siiski õigel ajal, mitte nõukogude armee aastapäeval,' muigab Kaver. |
| s-120
| Abikaasa Merike tõi tütre ilmale kell 2.48. |
| s-121
| Toomas Savi sai pihta omaenda 33 aastat tagasi lendulastud odaga. |
| s-122
| Eesti Päevaleht |
| s-123
| 'Noh, põhulõuad!' irvitas Tartu abilinnapea Toomas Savi 1994. aasta Lillehammeri taliolümpiamängudel Eesti ajakirjanike üle. |
| s-124
| Sulerüütlid seisid murdmaasuusastaadionil, oodates neile eraldatud tara taga äsja finisheerinud sportlasi. |
| s-125
| Terve päeva külmetanud ajakirjanikud tammusid jalalt jalale ja vaatasid kannatlikult sinnapoole, kust olid kohe-kohe tulemas Eesti sportlased. |
| s-126
| Savi, kes seisis teisel pool piirdeaeda, vaatas neid lõbustatult ja üleolevalt. |
| s-127
| 'Sähke teile, põhulõuad!' kõlas uus kraaksatus ja meie olümpiadelegatsiooni arstina teenindav Savi tegi liigutuse, nagu viskaks lehmadele heina ette. |
| s-128
| Spordiajakirjanikud vaikisid. |
| s-129
| See oli segu piinlikkusest omaenese arguse pärast midagi vastu öelda ja piinlikkusest olümpiakomitee liikme matslikkuse pärast. |
| s-130
| Põline spordimees Savi neid nüansse ei tajunud. |
| s-131
| Allaheitlikkus oli tema silmis põlastamist väärt. |
| s-132
| Esmaspäeval seisis Toomas Savi jälle ajakirjanike ees. |
| s-133
| Vana konkurendi olümpiavõitja Pauli Nevala meenutused Eesti Päevalehes sundisid kokku kutsuma pressikonverentsi. |
| s-134
| Internetiportaalide poolt välja käidud hüüdnimed Dopingu Tom ja Steroidi-Savi vajasid kiiret summutamist. |
| s-135
| Seekord Savi heina ei visanud, nüüd oli ta ise põhulõugade hammaste vahele sattunud. |
| s-136
| Muutunud oli ka mehe käitumine. |
| s-137
| Odaviskaja tahumatu tuum oli kaetud riigikogust pärit õpitud viisakusega. |
| s-138
| Mitmed vastused ajakirjanike küsimustele lõpetas Savi tema parasiitsõnaks muutunud valveväljendiga 'aitäh'. |
| s-139
| Tegelikult oli Savi meeskond rünnakuks valmis olnud. |
| s-140
| Kõige enam kardeti KGB-teemalist haarangut. |
| s-141
| Pressikonverentsil istus Savi kõrval juristiharidusega Igor Gräzin. |
| s-142
| Ilmselt just temalt pärines nõuanne, millest meie suusaliidu president aukartustäratava järjekindlusega kinni hoidis: Savi ei lubanud kellelgi öelda, et ta 33 aastat tagasi vahendas soomlastest odaviskekuulsustele Pauli Nevalale ja Jorma Kinnunenile 50 neroboli tabletti. |
| s-143
| Õige väljend oli: tablette soomlastele kokku korjama |
| s-144
| Sama hästi võiks öelda, et Aadu Luukas korjab Narva piiril naftavaguneid kokku. |
| s-145
| Toomas Savi tõus poliitikaredelil näitab kujukalt riigikogu esimehe institutsiooni väärtust Eesti riigis. |
| s-146
| Tema eelkäija, süngeilmeline habemik Ülo Nugis, viibutas spiikrihaamrit nõnda sõjakal moel, et ajas inimestele hirmu nahka. |
| s-147
| Alles siis, kui mees ametist priiks sai, märgati, et tegemist oli topisega. |
| s-148
| Kus on Nugis nüüd? |
| s-149
| Savi sai selle koha 1995. aastal, kui värskelt loodud Reformierakond ei julgenud läbikukkumise kartuses hääletustulle saata oma priskemaid tegijaid. |
| s-150
| Tänaseks on endised esinumbrid poliitilistes tuultes räsida saanud ning Savi mitte millegagi riskides nende varjust esile tõusnud. |
| s-151
| Tegelikult ei tea mitte keegi, mis mees Toomas Savi on. |
| s-152
| Savi edu avaliku arvamuse edetabelites tugineb paljuski heale välimusele. |
| s-153
| Tema selg on sama sirge kui Arnold Rüütlil kümme aastat tagasi. |
| s-154
| Avalikkuse ees on ta olnud vaoshoitud ega ütle teravusi. |
| s-155
| Riigikogu toolil kolleege kantseldades jätab soliidse mulje. |
| s-156
| See on tema avalik nägu. |
| s-157
| Aga on ka teine, see, millest räägib rahvasuu. |
| s-158
| Nende juttude põhiteemadeks on KGB ja doping. |
| s-159
| Need ei ole head jutud. |
| s-160
| Savist kõnelevad ka temaga Tartu-päevil põgusalt kokku puutunud inimesed. |
| s-161
| Märksõnadeks on ülbe ja kauge. |
| s-162
| Ka need pole head jutud. |
| s-163
| Juba 1994. aastal Lillehammeris oli tunda, et Tartu tase jääb ülikõrge enesehinnanguga Savile liiga madalaks. |
| s-164
| Reformierakonna loomine ja kutse Tallinna tulid just õigel ajal. |
| s-165
| Välja Tartust, lähemale Eesti Olümpiakomitee peakorterile, mille juhitool vananeva Arnold Greeni all kõikus. |
| s-166
| Savi kaugem siht oli pääs Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ridadesse, kus Eesti omas suurärimees Joakim Puhki näol esindajat enne N Vene okupatsiooni. |
| s-167
| 1997. aastal kaotas Savi Eesti Olümpiakomitee presidendivalimistel Tiit Nuudile. |
| s-168
| Ent ta oli pealinnas juba selletagi edu saavutanud: parlamendi esimehena oli ta tõusnud riigi teiseks persooniks. |
| s-169
| Lahkuv Green saatis ROKile kirja, milles palus just nimelt Savi valida ROKi liikmeks. |
| s-170
| Nõnda on kunagine N Liidu kümnevõistluse koondise arst meeldivate valikute ees. |
| s-171
| Soe koht Eesti presidendilossis Kadriorus ning luksuslike hüvede kasutamine koos teiste olümpiaisandatega Lausanne'is. |
| s-172
| Võimalik, et Nuudi sihib kohta ROKis hoopis endale. |
| s-173
| Selle saavutamiseks on ta Eestile pakutud kohta seni edukalt tagasi tõrjunud. |
| s-174
| Kui Savi saab presidendiks, võtab Nuudi koha ise vastu. |
| s-175
| Kui Savi presidendiks ei saa, on ta selle loogika järgi järelikult määritud mainega ega sobi ka ROKi liikmeks. |
| s-176
| Ent kummalgi ei pruugi Lausanne'i kolimine õnneks minna. |
| s-177
| Puudu võib jääda karismast, tuntusest ja toetusest spordiilma vägevatelt. |
| s-178
| ROKi liikme Dick Poundi arvates võiks Eesti saada oma koha tagasi alles kuue-seitsme aasta pärast. |
| s-179
| Savi pole võitnud kumbagi lahingut ja võib kaotada praegusegi positsiooni. |
| s-180
| Ja kas Eesti saab endale välispoliitiliselt lubada presidenti, kelle nimi on seotud dopinguga. |
| s-181
| Osa endisi Ida-Saksamaa dopinguga tegelenud treenereid ja arste on täna kohtu all. |
| s-182
| Või mis näoga vaataks Toomas Savi meie presidendina kas või ülemererahvas soomlased? |
| s-183
| peatoimetaja |
| s-184
| Ega ma eriti ei uskunud, kui välisminister Toomas Hendrik Ilves mõned aastad tagasi hakkas rääkima, et Eesti saab esimeste seas Euroliidu läbirääkimistele. |
| s-185
| Ometi just nii läks. |
| s-186
| Ma ei uskunud eriti ka seda, et Tartu Õlletehasest võiks asja saada. |
| s-187
| Ometi on see firma oma olukorda turul kõvasti parandanud ja ma ei imestaks, kui nad veel ka hiljuti võitmatuna näivale Sakule ära paneksid. |
| s-188
| Mina ei uskunud, aga Ilves oli veendunud. |
| s-189
| Nii nagu Tartu Õlletehase juhid olid veendunud. |
| s-190
| Ja tegelikult nii asjad elus käivadki. |
| s-191
| Kui leiduvad liidrid, kes seavad hullu eesmärgi ning suudavad oma meelekindlusega inimesi veenda, siis asuvad inimesed tööle, veenavad uusi inimesi ja tulemus saavutatakse. |
| s-192
| Nüüd on mitmed Eesti suured ettevõtted välja tulnud projektiga, mille eesmärk on, et aastaks 2003 oleks Eesti internetikasutuse osas Soomest ees ja seega selles vallas esimene riik maailmas. |
| s-193
| Täna tundub see pöörane mõte, kuid mõeldes sellele euroliidu asjale ja Tartu õllele, peab tõdema, et miski pole võimatu, kui vaid tahta. |
| s-194
| Võimalik, et astume selle projektiga Eestis uude ajastusse. |
| s-195
| Lugu on ju nii, et ühiskonnale kasutoova projekti algatavad ettevõtted, mitte valitsus. |
| s-196
| Tõsi, infotehnoloogia ja telefonifirmadel ning ka pankadel on mängus ka oma ärilised huvid. |
| s-197
| Osal suureneb käive ja teistel vähenevad kulud, kui Eestis interneti kasutajaid juurde tekib. |
| s-198
| Teisalt on kasu kaheldamatult ka ühiskondlik. |
| s-199
| Kui 80 protsenti eestlastest pääseb igapäevaselt arvutile ja internetile ligi ning saab ka õpetust, kuidas infot leida ja interneti vahendusel suhelda, siis on tegemist Eesti ühe suurima haridusprogrammiga. |
| s-200
| Haritud rahvas leiab aga varem või hiljem üles tee jõukuse juurde. |
| s-201
| Võiksime parastada, et oleme siis nii kaugel, kus valitsus pole enam suuteline ise ühiskondlikke arendusprogramme algatama. |
| s-202
| Ja ilmselt oleks selleks parastamiseks ka põhjust, kuna kunagine jõulise imagoga valitsus on hetkel üsna nõder. |
| s-203
| Tegelikult on aga põhjust uuest olukorrast rõõmu tunda. |