| s-301
| Hahahaa! |
| s-302
| Aga ma ju vaatan. |
| s-303
| Olen lapsepõlvest peale harjunud seda vaatama. |
| s-304
| SIGRID HARTMAN modelliagentuuri omanik |
| s-305
| Mmm ... kurat, ma vaatan seda. |
| s-306
| Hehee, ülejäänud kanalid on ju üleni seepi täis. |
| s-307
| Vaatan harivaid saateid ja uudiseid, kuigi mitte järjepidevalt. |
| s-308
| REIN RAUD Humantiraarinstituudi rektor |
| s-309
| Ma vaatan üldse väga vähe televisiooni. |
| s-310
| Aga kui, siis ETVd. |
| s-311
| Minu jaoks oleks ainuke põhjus selle mittevaatamiseks, kui see muutuks kommertskanalite sarnaseks. |
| s-312
| TANEL PADAR tõusev täht |
| s-313
| Miks ei vaata vä? |
| s-314
| Aga kes ütles, et ei vaata? |
| s-315
| Miks vaatan vä? |
| s-316
| No mõnikord ikka üht-teist ... ega seal vist tegelt midagi vaadata pole ... |
| s-317
| Kuku raadio |
| s-318
| Paljud lugejaist on kindlasti vähemalt korra sõitnud autoga maja ette või parkimiskohta, kus kolmel viimasel vabal parkimiskohal laiutab sinna risti-põiki seisma jäetud sõiduvahend. |
| s-319
| Mõnel puhul on sõidukis sees ka omanik, kes teid teie palve peale koomale võtta lihtsalt pikalt saadab. |
| s-320
| Mida sellisel juhul teha? |
| s-321
| Kui tegemist on tagatipuks veel autos lihtsalt juttu vestvate ja suitsu tõmbavate nolkidega, siis võib nii mõnelgi inimesel (siinkirjutaja kaasa arvatud) esmareaktsiooniks olla soov neid nii-öelda füüsiliselt õpetada. |
| s-322
| Kuid kes on sellisel juhul järgnevas võimalikus kehavigastuste tekitamises süüdlane? |
| s-323
| Kunagi esitasin selle küsimuse ühele Eesti politseijuhile, kes vastas ühemõtteliselt -- süüdi on see, kes esimesena kasutab füüsilist vägivalda. |
| s-324
| Seega -- kui teid solvatakse sõnadega, siis peab ka teiepoolne vastus piirduma verbaalsusega. |
| s-325
| Mõju on kõigi eelduste kohaselt null või miinusmärgiga -- teie auto jäetakse meelde ja pärast ei õiendata arveid mitte teie, vaid teie sõidukiga. |
| s-326
| Politseijuhi soovitus oli kutsuda korravalvurid, kes juhiksid tähelepanu parkimiseeskirjade rikkumisele või millelegi sellisele. |
| s-327
| Kuigi ka sellel juhul võib laiutaja väita, et 'siin pole maas mingeid jooni, järelikult peatun-pargin, nagu tahan'. |
| s-328
| Elumajade ees see ju nii ongi. |
| s-329
| Pealegi ei pruugi laiutajad politseid ära oodata, kui too üldse niivõrd tühise asja peale vaevub kohale tulema. |
| s-330
| Sama lugu võib teiega juhtuda ka teie elumaja trepikojas, kus kari nolke näiteks õlut joob, suitsetab, põrandale sülitab ja konid maha viskab. |
| s-331
| Tihti lisandub veel midagi, mis järgneb õllejoomisele. |
| s-332
| Kui pöördute kaebusega õiguskaitse poole, on ainus soovitus tõenäoliselt välisukse lukustamine ja lukushoidmine. |
| s-333
| Üldjoontes taandub küsimus osa inimeste kultuuritusele. |
| s-334
| Kultuursus (või selle puudumine) pärineb juba kodust, ja kui õiget kodu ei ole, siis pole ka midagi oodata-loota. |
| s-335
| Jääb aga küsimus -- kuidas peaks käituma tsiviliseeritud inimene, kes üha sagedamini (nagu mulle tundub) põrkub argielus pehmelt öeldes molkustega? |
| s-336
| Kui meenutada mitmeid ajakirjandusse jõudnud politsei- ja kohtulugusid, siis näib pilt olevat paljuski samasugune -- pätid lastakse vabadusse ja veel vabandatakse nende ees. |
| s-337
| Iseenda kui kodaniku argiõiguste kaitseks käe tõstnud inimene jääb aga igal juhul süüdlaseks, kuna ta ei hakka toimunu kohta isegi valetama ning tunnistab kõik ausalt üles. |
| s-338
| Heal juhul aitab patukahetsus karistust kergendada, pätt aga irvitab rõõmsalt ja haub kättemaksu, mis kindlasti tulemata ei jää. |
| s-339
| Mõni aeg tagasi helistas mulle üks raadiokuulaja, kes oli juba mitmendat korda oma korterist tabanud ühe ja sama alaealise varga. |
| s-340
| Poiss olla ainult irvitanud ja teatanud, et õhtuks on ta niikuinii väljas ning 'sa vanamees veel kahetsed seda politsei kutsumist'. |
| s-341
| Mees oli mures ja tige nagu herilane, kuna oli veendunud, et vargaga tõesti midagi ei juhtu. |
| s-342
| Mida teha? |
| s-343
| Kui ausalt öelda, siis soovitasin tal lihtsalt iga kord, kui ta selle päti veel kätte peaks saama, poiss ise trepist alla politsei kätte viia. |
| s-344
| Mees ei saanud algul aru, kuid siis hakkas koitma -- ikkagi mitu trepikäiku alla minna, ja kui pätt iga kord ülemisel astmel lahti rabeleb ning alla kukub, siis ei saa tema ju sinna midagi parata. |
| s-345
| Ma ei tea, kas see mõtteviis oli õige ja kas siin ei ole tegemist vägivallale õhutamisega. |
| s-346
| Võib-olla, kuigi sõnaselgelt ei ütelnud seda välja ei mina ega helistaja. |
| s-347
| Kuid me mõlemad saime ilmselt aru, mida teine mõtles. |
| s-348
| Viisakas inimene on nimelt väga abitu. |
| s-349
| Ta on abitu sellesama seaduse ees, mis on mõeldud kõigi kaitseks, kuid pahatihti kaitseb kurjategijat rohkem kui ohvrit. |
| s-350
| Ohvril puudub õigus õigusemõistmise enese kätte võtmiseks ja seaduskuuleka inimesena jääbki ta kannatajaks, pargib oma auto teise kohta, läheb pätikambast vaikides mööda ja ei pane peatselt tähele isegi seda, kui tema silma all kedagi pekstakse või röövitakse või tapetakse. |
| s-351
| Ta on lihtsalt viisakas inimene, tsiviliseeritud ühiskonna produkt, kes kannatab seaduskuulekuse sündroomi all. |
| s-352
| Väike-Munamäe suusakeskuse omanikud otsivad läänest investoreid. |
| s-353
| Potentsiaalsed eesti ostjad kahtlustavad, et firma vara turuväärtus on väiksem kui bilansis näidatud. |
| s-354
| Väike-Munamäe suusakeskus otsib meeleheitlikult uusi investoreid, et vältimatuna näivat pankrotti ära hoida. |
| s-355
| Kogu vara on panditud, käimas on varade hindamine. |
| s-356
| Tõenäoliselt ületavad laenud-võlad vara väärtust. |
| s-357
| Paljutõotav algus |
| s-358
| Suusakeskust ehitava AS Väike-Munamäe Arenduse (VMA) lõid 1996. aasta sügisel vennad Jaan, Priit ja Teet Jagomägi ning Aare Tamme. |
| s-359
| Neli kuud hiljem palgati direktoriks praegune kaitseministri nõunik Valev Plato. |
| s-360
| Aare Tamme hooleks jäi mäekeskuse ehitamine. |
| s-361
| Projekti käivitamiseks võeti Forekspangast 3miljoniline laen. |
| s-362
| Esimesest päevast peale ehitas peatöövõtjana mäge AS Feer. |
| s-363
| Suusakeskus hakkas poolest talvest tööle ja muutus üsna ruttu populaarseks. |
| s-364
| 1997. aasta suvel ostis Feer suure osa Jagomägede aktsiatest ja viis läbi aktsiakapitali laiendamise. |
| s-365
| Tehingu tulemusena sai Feer VMAs enamusosaluse ehk 51 protsenti. |
| s-366
| Kohe loobus aktiivsest tegutsemisest suusakeskuses ka väikeaktsionäri ossa jäänud Aare Tamme. |
| s-367
| ' Tulin ära, sest minu huvid ei kattunud uue suuromaniku omadega. |
| s-368
| Sellel, mis nüüd mäe peal lahti läks, pole midagi ühist suusabisnisega, ' põhjendas Tamme. |
| s-369
| Aare Tamme sõnul ei olnud VMA 1997. aasta suvel erilistes raskustes. |
| s-370
| 'Keegi ei ostaks pankrotis olevat firmat,' kommenteeris Tamme. |
| s-371
| Emotsionaalne otsus |
| s-372
| VMA oli Feerile ehitustööde eest võlgu. |
| s-373
| Ehitaja lootis oma võla tagasi saada, eeskuju Soome sarnaste ettevõtmiste kujul oli ju olemas, usku ettevõtmise edukusse sisendas ka tollane Feeri Tartu osakonna projektijuht, soomlane Timo Räihä. |
| s-374
| Räihä tegi koostöös Ruka suusakeskuse spetsialistidega ettevõttele uue äriplaani. |
| s-375
| Ilmselt ei olnud Feer teadlik mõnedest Jagomägede võlgadest -- osa suusakeskuse varast moodustas puhkebaas, mille eest oli erastamisagentuurile tasumata 200 000 krooni pluss sama palju EVPdes. |
| s-376
| Teine komistuskivi oli 300tuhandene võlg Lõuna-Eesti ärimeestele Jaan Mugrale ja Andres Maserile, kes samuti Jagomägede käest aktsiaid tahtsid osta, pärast ettemaksu tegemist mõtlesid aga ümber ja et aktsiad olid veel märkimata, nõudsid nad raha tagasi. |
| s-377
| Summa oli juba kulutatud. |
| s-378
| Kohtuliku lahendi saamisel raha siiski tagastati. |
| s-379
| 'Feeri otsus suusakeskus üle võtta oli emotsionaalne,' tunnistas Väike-Munamäe Arenduse ASi juhatuse esimees Hannes Saarsoo. |
| s-380
| 'Tamme ja Jagomägede idee oli ju iseenesest hea, kuid nad ei olnud ärimehed.' |
| s-381
| AS Feeri praegune tegevdirektor Roland Mäll: ' Enamuspaki ostmine oli vältimatu tegu. |
| s-382
| Teine võimalus oleks olnud VMA pankrotti lasta, kuid siis ei oleks me tõenäoliselt oma raha kätte saanud. ' |
| s-383
| Mälli sõnul ei osanud Feer arvestada, et klimaatiliste ja sotsiaalsete tingimuste erinevusest tulenev mõju äriplaanile on nii oluline. |
| s-384
| Feer jätkas Munamäel majutuse arendamist. |
| s-385
| Kõik tööd pidi Väike-Munamäe Arendus tellima läbi emafirma, kes palkas alltöövõtjad. |
| s-386
| Kokkuvõttes maksis Munamägi Feerile suuri summasid: tööraha pluss Feeri poolt lisatud protsendid. |
| s-387
| Iga kuu lisandusid paarikümnetuhandelised arved juhtimisteenuse eest. |
| s-388
| Kui suusakeskus enam arveid maksta ei jõudnud, vormistati võlg ümber 16protsendiliseks laenuks, kokku 3,8 miljonit. |
| s-389
| Viimase löögi andis suusakeskusele nelja väikese palkmaja ehitamine. |
| s-390
| ' Esialgsete plaanide järgi pidi puhkekülla tulema maju üle tosina ning välistrasse rajades sellega ka arvestati. |
| s-391
| Seepärast hindas Feer majade väärtuse kokku kolmele miljonile, ' rääkis Mäll. |
| s-392
| Selle hinnaga on onnikesi aga aeganõudev ja peaaegu võimatu maha müüa. |
| s-393
| 'Munamäe ainus lahendus oli müüa majad liisingfirmale (Ühisliising -- G.V-S.) ja pikema aja vältel välja osta,' ütles Mäll. |
| s-394
| Rikas lääne investor päästaks |
| s-395
| 1998. aasta lõpus müüs Feer oma osa Väike-Munamäe Arendusest firmale Panthera Unica, praeguse nimega OÜ Baltic International Services, jäädes ise võlausaldaja rolli. |
| s-396
| OÜ Baltic International Services omanik on IMG Investeeringukontrolli AS. |
| s-397
| Praeguse seisuga on suusakeskusel laene kokku 13,4 miljonit krooni, vara bilansiline väärtus on 18 miljonit. |
| s-398
| 'Ekspertide hinnang ettevõtte tegelikule väärtusele selgub, kui on peetud läbirääkimised finantsasutuste ja uute strateegiliste investoritega,' ütles Saarsoo. |
| s-399
| IMG Investeeringukontrolli juhataja Margus Maspanovi sõnul osteti Feeri osalus Väike-Munamäest lühiajalise investeeringuna, eesmärk on aktsiad kiiresti edasi müüa. |
| s-400
| Ta ei kommenteerinud, kas Munamäe tegelik vara vastab bilansis näidatule. |