| s-301
| Oletatakse, et kiirema majanduskasvuga kaasneb suurem ettevõtlusaktiivsus ja nii koonduvad sissetulekud enam rikkamate elanike kätte, kellel on võimalik teha investeeringuid (Chang ja Ram, 2000). |
| s-302
| Ahluwalia (1974) leidis 1960-ndate ristandmeid kasutades küll mõningast kinnitust, et sissetulekute ebavõrdsus majanduse arenedes esmalt kasvab ja siis kahaneb, kuid kasvutempo ise osutus ebaoluliseks mõjuriks. |
| s-303
| 1980-ndate aastate ristandmetel põhinevas Changi ja Rami (2000) analüüsis osutusid aga oluliseks nii SKP inimese kohta (pööratud U-kujuline seos) kui selle kasv. |
| s-304
| Seejuures ilmnes kiiremal majanduskasvul hoopis ebavõrdsust vähendav roll. |
| s-305
| Edwards (1997) esitab oma 1970-ndate ja 1980-ndate ristandmetel põhinevas töös regressioonvõrrandi, kus muude tegurite hulgas on toodud nii riigi rikkuse kui ka majanduskasvu ebavõrdsust suurendav mõju. |
| s-306
| Xu ja Zou (2000) Hiina andmetel tuginevas uurimuses on neist kahest analüüsi kaasatud ainult SKP kasvutempo, mille ebavõrdsust suurendav mõju osutus enamasti oluliseks. |
| s-307
| Kahjuks ei ole eriti vaevutud selgitama majanduskasvu sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava mõju mehhanisme. |
| s-308
| Võib oletada, et põhjuseks on asjaolu, et tegelikult on tegu lihtsalt riigi rikkusest tuletatud näitajaga ja mõju mehhanisme peetakse seotuks riigi rikkuse mõju mehhanismidega. |
| s-309
| 1.2.2.. |
| s-310
| Demograafilised tegurid |
| s-311
| Palju on uuritud erinevate demograafiliste tegurite mõju sissetulekute ebavõrdsuse tasemele riigis. |
| s-312
| Tähelepanu on pälvinud rahvastiku vanuseline struktuur, inimtihedus, linnastumine ja majapidamiste koosseis. |
| s-313
| Samuti võib siia liigitada rahvastiku haridustaseme, selle varieeruvuse ja hariduskulutused. |
| s-314
| Elanikkonna vanuselise struktuuri mõju iseloomu osas on pakutud erinevaid selgitusi. |
| s-315
| Deatoni ja Paxsoni kohaselt, nagu juba mainitud, kaasneb vanema elanikkonna, kellel on ebaühtlasem sissetulekute jaotus, suurema osakaaluga rahvastikust ka suurem sissetulekute ebavõrdsus. |
| s-316
| Seda oletust kinnitas ka nende uurimus nelja riigi andmetel, mille kohaselt kaasneb rahvastiku vananemisega üldise ebavõrdsuse suurenemine. |
| s-317
| Samas Higginsi ja Williamsoni (1999) erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni 1990 tehtud uurimus näitas, et suurema küpses eas (vanus 40-59 aastat) olevate elanike osakaaluga tööjõust (vanus 15-69 aastat) kaasnes väiksem ebavõrdsus. |
| s-318
| Üheks seletuseks võib olla, et vanema, kogemustega elanikkonna suurem osakaal vähendab nõudlust nende järele ja tänu kogemustele saadavat palgalisa, seega vähendab ka sissetulekute ebavõrdsust (Higgins ja Williamson, 1999). |
| s-319
| Nii Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimus, mis kasutas OECD riikide andmeid aastatest 19661994, kui ka Mulleri (1988) 1965-1975. aasta ristandmete põhjal tehtud analüüs näitasid noorte (vanus 0-14 aastat) suurema osakaalu sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju. |
| s-320
| Põhjuseks võib olla, et sündimus on suurem just madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas ja seega kaasnevad suurema laste osakaaluga veelgi madalamad sissetulekud selles grupis. |
| s-321
| Vanurite osakaalu (üle 65 aastased) mõju sissetulekute ebavõrdsusele USA osariikides on muude tegurite hulgas uurinud Nielsen ja Alderson (1997), kuid vanurite osakaalu mõju iseloom oli eri kümnenditel erinev. |
| s-322
| Et enamasti mõõdetakse sissetulekute ebavõrdsust majapidamise keskmise sissetuleku alusel, on majapidamiste koosseisul oluline roll sissetulekute ebavõrdsuse taseme näitaja kujunemisel. |
| s-323
| On arvatud, et mida suurem on majapidamiste erinevate tüüpide hulk, seda suurem on ka sissetulekute ebavõrdsus, kuna erinevates tüüpides on keskmine sissetulek erinev (Wilkie, 1996). |
| s-324
| Majapidamisse keskmiselt kuuluvate liikmete arvu vähenemine näiteks laste kiirema vanematest eraldi elama asumise või abiellumise vähenemise tõttu suurendab arvatavasti üldist ebavõrdsust, kuna suuremates peredes toimus ka suurem sissetulekute ühtlustumine (Blank ja Card, 1993). |
| s-325
| Peamiselt on uurimustes tähelepanu pälvinud see, kui suure osa perekondadest moodustavad naissoost perekonnapeaga perekonnad. |
| s-326
| Oletatakse, et sellistes perekondades on enamasti üks töölkäiv isik tavapärase peremudeli kahe isiku asemel ja seega: mida suurem on selliste perekondade osakaal, seda suurem on madalama sissetulekuga osa rahvastikust ja seda suurem on sissetulekute ebavõrdsus (Partridge, Partridge ja Rickman, 1998). |
| s-327
| Seda kinnitab näiteks Nielseni ja Aldersoni (1997) uurimus, mis näitas muuhulgas, et neis USA osariikides, kus naissoost perekonnapeaga perekondade osakaal on suurem, on ka sissetulekute ebavõrdsus suurem. |
| s-328
| Samas hõlmas mainitud Nielseni ja Aldersoni (1997) analüüs ka naiste osalust tööjõus, mis osutus sissetulekute ebavõrdsust vähendavaks teguriks: naiste suurem osalus tööjõus suurendab ilmselt keskklassi kuuluvate kahe töötava liikmega perede osakaalu ja vähendab seega sissetulekute ebavõrdsust. |
| s-329
| Neid tulemusi kinnitavad ka teised analoogilised uurimused USA andmetel (Maxwell, 1990; Bishop, Formby ja Smith, 1997; Partridge, Partridge ja Rickman, 1998; Chevan ja Stokes, 2000). |
| s-330
| Uuritud on ka linnastumise ja inimtiheduse mõju sissetulekute ebavõrdsusele. |
| s-331
| Crenshaw (1993) näitas uurimuses 1970. aasta andmetel, et suurema inimtihedusega kaasneb väiksem ebavõrdsus, ja põhjendas seda sellega, et suurema inimtiheduse korral on rohkem võimalusi ebavõrdsust vähendava sotsiaalkindlustusvõrgu tekkimiseks. |
| s-332
| Nielsen ja Alderson (1997) kasutasid samuti inimtiheduse näitajat ja leidsid, et see hoopis suurendab ebavõrdsust. |
| s-333
| Sellist tulemust võib seletada sellega, et ebavõrdsus on tavaliselt linnades suurem kui maapiirkondades (Litwin, 1998). |
| s-334
| Et kõrgem linnastumise tase sissetulekute ebavõrdsust suurendab, näitas ka Litwini (ibid.) arengumaid käsitlev uurimus. |
| s-335
| Samas Xu ja Zou (2000) Hiina andmetel tehtud ja Li, Squire ja Zou (1998) erinevate riikide paneelandmetel läbi viidud analüüsis ei osutunud linnastumise mõju oluliseks. |
| s-336
| Rahvastiku haridustase ja selle varieeruvus on kahtlemata üks enam analüüsitud sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatest teguritest. |
| s-337
| Kuigi sageli väidetakse, et üldine hariduse levimine vähendab sissetulekute ebavõrdsust (Nielsen ja Alderson, 1995; Chu, 2000; Sylwester, 2002), tuleb tegelikult eristada keskmise haridustaseme muutusi ja muutusi haridustaseme varieeruvuses elanikkonna hulgas. |
| s-338
| Rahvastiku haridustaseme näitajana on sageli kasutatud keskmist kooliaastate arvu. |
| s-339
| Näiteks leidsid Partridge, Partridge ja Rickman (1998) muu hulgas, et sissetulekute ebavõrdsus oli väiksem neis USA osariikides, kus rahvastiku keskmine kooliaastate arv oli suurem. |
| s-340
| Sylwesteri (2002) uurimus 50 riigi ristandmetel näitas aga, et suurema keskmise kooliaastate arvuga riikides oli sissetulekute ebavõrdsus suurem. |
| s-341
| Üldise haridustaseme kõrval on oluline, milline on erinevate haridustasemete: alg-, kesk- ja kõrghariduse osakaal ehk haridustaseme jaotus elanike vahel (Nielsen ja Alderson, 1997). |
| s-342
| Haridustaseme tõstmisega on inimestel võimalik oma sissetulekuid suurendada, kuid kui näiteks kõigi haridustase tõuseb samal määral, siis sissetulekute ebavõrdsuse tase ei muutu. |
| s-343
| Selge on see, et teoreetiliselt peaks suurem ebavõrdsus hariduses tähendama ka suuremat sissetulekute ebavõrdsust. |
| s-344
| Peaks ju vähemalt teoreetiliselt inimese sissetulek sõltuma sellest, milline on tema haridus: kõrgem haridus peaks tagama ka kõrgema palga. |
| s-345
| Kuigi sageli on oluline ka see, kui suur on parasjagu vastava haridustasemega töötajate pakkumine ja kui suur nõudmine nende järele, tagab kõrgem haridustase siiski ka kõrgema palga. |
| s-346
| Seega kui ebavõrdsus haridustasemes on suurem, võib oodata ka suuremat ebavõrdsust sissetulekutes. |
| s-347
| Seda kinnitavad näiteks Chiswicki (1971) ning Cornia ja Kiiski (2001) uurimused rahvusvahelistel ristandmetel. |
| s-348
| Nielsen ja Alderson (1997) kasutasid oma analüüsis haridustaseme heterogeensuse näitajat ja leidsid, et sellel on USA-s aastatel 1970-1990 olnud järjest suurem sissetulekute ebavõrdsust suurendav mõju. |
| s-349
| Mingil määral võimaldab haridustaseme jaotust elanike vahel kindlaks teha ka erinevate haridustasemete osakaalude kasutamine. |
| s-350
| Chevani ja Stokesi (2000) kohaselt näitavad uurimused, et nii alghariduse kui ka kõrghariduse suure osakaaluga täisealiste elanike haridustaseme järgses jaotuses kaasneb suurem sissetulekute ebavõrdsus. |
| s-351
| Keskharidusega elanike osakaalu suurenemine aga suurendab keskmiste oskustega töötajate hulka, kes arvatavasti on ka keskmiste sissetulekutega (Partridge, Partridge ja Rickman, 1998), ja sissetulekute ebavõrdsus seega väheneb. |
| s-352
| Chevani ja Stokesi (2000) uurimus USA andmetel kinnitas alghariduse ja kõrghariduse osakaalude sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju aastatel 1970-1980, aastatel 1980-1990 osutus oluliseks ainult alghariduse osakaalu mõju. |
| s-353
| Samas kinnitas Barro (1999) uurimus hulga erinevate riikide paneelandmetel aastatest 1960-1990 küll suurema kõrghariduse osakaalu sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju, alghariduse suurem osakaal osutus aga hoopis sissetulekute ebavõrdsust vähendavaks teguriks. |
| s-354
| Ka Xu ja Zou (2000) uurimuses Hiina andmetel aastatest 1985-1995 osutus kõrghariduse osakaal ebaoluliseks. |
| s-355
| Samas võib kõrghariduse osakaalu suurenemine tekitada konkurentsi oskustööliste hulgas ning vähendada nende palku vähendades sellega ka sissetulekute ebavõrdsust. |
| s-356
| Sageli kasutatakse ka haridushõive näitajaid alg-, kesk- või kõrghariduses. |
| s-357
| Nielseni ja Aldersoni (1995, 1997, 1999) kohaselt on laialt levinud arvamus, mida mitmed uurimused on ka kinnitanud, et keskharidushõive kui hariduse üldise levimise näitaja suurenemisel sissetulekute ebavõrdsus väheneb. |
| s-358
| Arvamus tugineb oletusel, et hariduse levimisel suureneb oskustööliste hulk, mis surub alla nende palgataseme. |
| s-359
| Sellele viitab oma töös ka Crenshaw (1993). |
| s-360
| Sama kinnitas ka Nielseni ja Aldersoni uurimus (1995) 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 ning hilisem 108 riiki ja aastaid 1947-1996 hõlmav uurimus (1999). |
| s-361
| Edwardsi (1997) analüüs 42 riigi ristandmetel hõlmas samuti muuhulgas keskharidushõivet ja näitas selle sissetulekute ebavõrdsust vähendavat mõju. |
| s-362
| Kuna aga haridushõive võimaldab pigem prognoosida hilisemat haridustaset ja selle varieeruvust ja selleski võib kahelda (kõik hariduses hõivatud ei pruugi haridust omandada), siis ei saa haridushõive näitajaid sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisel siiski eriti sobivaks pidada. |
| s-363
| Ühe sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina tulevad kõne alla ka hariduskulutused. |
| s-364
| Valitsuse kulutused haridusele saavad sissetulekute ebavõrdsust vähendada siis, kui vaesematel elanikel on ligipääs avalikule haridusteenusele. |
| s-365
| Kui nende elanike sissetulekute nappus takistab hariduse omandamist ka avaliku haridusteenuse puhul, siis võidavad viimasest pigem suurema sissetulekuga elanikud ja ebavõrdsus suureneb veelgi (Sylwester, 2002). |
| s-366
| Sylwesteri (2002) uurimusse 50 riigi ristandmetel oli muuhulgas kaasatud valitsuse kulutused haridusele osana SKP-st ning selgus, et suuremate kulutuste korral on ka ebavõrdsus väiksem. |
| s-367
| Mõningaid kahtlusi tekitab siiski valitsuse üldiste kulutuste ja hariduskulutuste tavapärane tugev seos: riikides, kus rohkem kulutatakse haridusele, on ka valitsuse kulutused näiteks siiretele suuremad, mis ümberjaotuse kaudu vähendab sissetulekute ebavõrdsust. |
| s-368
| Oletusele annab kinnitust Doesseli ja Valadkhani (1998) uurimus Iraani andmetel aastatest 1967-1993, kus kulutused haridusele inimese kohta osutusid sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina ebaoluliseks arvatavasti just seetõttu, et analüüsi oli kaasatud ka valitsuse kulutuste näitaja inimese kohta, mis osutus oluliseks sissetulekute ebavõrdsust vähendavaks teguriks ja hõlmab muuhulgas ka enamuse kulutustest haridusele. |
| s-369
| Niisiis väärib ka hariduskulutuste mõju sissetulekute ebavõrdsusele edasist uurimist. |
| s-370
| Kuigi valitsuse kulutusi haridusele võib pidada ka poliitiliseks teguriks, on käesolevas töös tulenevalt soovist käsitleda koos kõiki haridusega seotud tegureid, hariduskulutused koos haridustaseme ja hariduse ebavõrdsusega liigitatud demograafiliste tegurite alla. |
| s-371
| 1.2.3. |
| s-372
| Poliitilised tegurid |
| s-373
| Poliitiliste tegurite hulka võib liigitada riigikorra tüübi ehk demokratiseerituse, samuti valitsus- ja erasektori osakaalud SKP-s, liberaliseerituse jms. |
| s-374
| Valitsussektori osakaalu, mida enamasti mõõdetakse valitsussektori kulutuste osakaaluna SKP-s, võib pidada nii makroökonoomiliseks kui ka poliitiliseks teguriks. |
| s-375
| Valitsuse kulutustel on oluline roll makroökonoomilistes protsessides, samas on nende suurus majanduspoliitiline otsus. |
| s-376
| Käesolevas töös on valitsussektori osakaalu majanduses vaadeldud pigem poliitilise tegurina. |
| s-377
| Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad siirded, näiteks pensionid, toetused ja abirahad, millel on ühiskonnas ümberjaotav ja võrdsust suurendav funktsioon. |
| s-378
| Seega võib arvata, et valitsuse kulutuste suurenedes sissetulekute ebavõrdsus enamasti väheneb. |
| s-379
| Valitsussektori osa majanduses võib ebavõrdsust negatiivselt mõjutada ka seetõttu, et avalikus sektoris on palgad enamasti ühtlasemad kui erasektoris, seega suurem avaliku sektori osakaal tähendab ka mingil määral ühtlasemat sissetulekute jaotust kogu ühiskonnas (Gustafsson ja Johansson, 1997). |
| s-380
| Samas, kui suur osa valitsuse kulutustest on suunatud pigem keskklassile ja jõukamatele elanikele, siis võivad suuremad valitsuse kulutused ebavõrdsust ka suurendada (Xu ja Zou, 2000; Clarke, Xu ja Zou, 2003). |
| s-381
| Valitsuse kulutuste osakaalu SKP-s on muude sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite hulgas analüüsinud näiteks Durham (1999) kasutades paneelandmeid aastatest 1960-1992 ja leidnud avaliku sektori osakaalu olulise negatiivse mõju sissetulekute ebavõrdsusele. |
| s-382
| Samale tulemusele jõudsid ka avaliku sektori osakaalu ebavõrdsuse mõjurina analüüsinud Gustafsson ja Johansson (1997) kasutades OECD riikide paneelandmeid. |
| s-383
| Et suuremad valitsuse kulutused sissetulekute ebavõrdsust vähendavad, leidsid ka Clarke, Xu ja Zou (2003) oma finantsarengut käsitlevas uurimuses 91 riigi 1960.-1995. aasta paneelandmetel, samuti Stack (1978) oma uurimuses 32 riigi 1960-ndate ristandmetel. |
| s-384
| Johnson ja Shipp (1999) analüüsisid oma uurimuses USA 1980.-1994. aasta andmetel sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina siirdeid elaniku kohta ja leidsid oodatult, et nende suurenedes ebavõrdsus väheneb. |
| s-385
| Samas Doesseli ja Valadkhani (1998) uurimuses Iraani andmetel aastatest 1967-1993 selgus, et suuremad valitsuse kulutused inimese kohta küll vähendasid sissetulekute ebavõrdsust, aga siirded eraldi võetuna hoopis suurendasid ebavõrdsust, kuna siirete ja toetuste saajaks oli just jõukam elanikkond. |
| s-386
| Ka Xu ja Zou (2000) Hiina andmeid aastatest 1985-1995 kasutanud töös ilmnes, et sissetulekute ebavõrdsus suurenes avalike kulutuste suurenedes. |
| s-387
| Sama näitas ka Blejeri ja Guerrero (1990) Filipiinide andmeid aastatest 19801986 kasutanud töö: suurem sissetulekute ebavõrdsus oli seotud suuremate valitsuse kulutustega, mis olid suunatud pigem suurtele tööstusprojektidele kui sotsiaalkindlustussüsteemi. |
| s-388
| Et valitsuse kulutusi finantseeritakse suures osas maksudega, siis võib ebavõrdsuse mõjurina analüüsida ka maksude osakaalu sissetulekutest ehk keskmist maksukoormust, nagu seda on teinud Partridge, Partridge ja Rickman (1998) oma USA osariike analüüsivas töös, kus küll nimetatud teguri mõju ebaoluliseks osutus. |
| s-389
| Valitsuse kulutuste mõju sissetulekute ebavõrdsusele sõltub muuhulgas ka sellest, kui suure osa valitsuse kulutustest siirded moodustavad. |
| s-390
| Kui näiteks välisvõlg suureneb, siis suureneb ka intressimaksete osa valitsuse kulutustes ja samade kogukulutuste juures on n.ö. ümberjaotav osa valitsuse kulutustest väiksem (Cornia ja Kiiski, 2001). |
| s-391
| Et erasektori ja valitsussektori osakaalud SKP-s on otseselt seotud ja ühe suurenedes teine tavaliselt väheneb, siis ei lisa erasektori osakaal olulist informatsiooni, kui valitsussektori osakaal on juba analüüsi hõlmatud. |
| s-392
| Seepärast ei sisalda sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite analüüs erasektori osakaalu kuigi sageli. |
| s-393
| Erastamine ja erasektori osakaal on sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina enam tähelepanu leidnud seoses siirdeprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. |
| s-394
| Erastamise mõju on oma artiklis põhjalikumalt käsitlenud näiteks Ferreira (1999a), kelle kohaselt on privatiseerimisel enamasti ebavõrdsust suurendav iseloom. |
| s-395
| Isegi seni riigi omandisse kuulunud vara võrdse jaotuse korral on madalama sissetulekuga elanikel vähem võimalusi saadud varade tulusaks paigutamiseks kui kõrgema sissetulekuga elanikel. |
| s-396
| Seetõttu suurendabki erastamine vaid rikkamate sissetulekuid suurendades seega üldist ebavõrdsust. |
| s-397
| Lisaks sellele on palgaerinevused erasektoris suuremad ning erastatud ettevõtetes töötavate inimeste arvel suureneb suhteliselt ebavõrdsema erasektori osakaal (ibid.). |
| s-398
| Poliitiliste tegurite hulgas on üheks enam sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina uuritud teguriks kahtlemata ka demokratiseeritus. |
| s-399
| Demokratiseerituse mõõtmisel on kasutusel hulk erinevaid näitajaid, mille kasutamise mõttekuse osas ei ole ühist seisukohta. |
| s-400
| Näiteks on kasutatud valimisõiguse laienemist kirjeldavaid näitajaid ja leitud, et enamasti valimisõiguse laienemisel sissetulekute ebavõrdsus väheneb (Gradstein ja Milanovic, 2002). |