| s-3
| Viimasel paaril aastakümnel on aga tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele järjest suurenenud. |
| s-4
| Sellest annab tunnistust ka jõudsalt kasvanud vastava ala teadusartiklite hulk. |
| s-5
| Paljud artiklitest on siiski vaid peamiselt kirjeldava iseloomuga, mis esialgu võis probleemi paremaks teadvustamiseks olla ka vajalik. |
| s-6
| Samuti on palju arutletud sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmise võimaluste üle ja välja on töötatud hulk erinevaid näitajaid, millest enam tuntud on Gini koefitsient. |
| s-7
| Loogiliselt järgmiseks sammuks on sissetulekute ebavõrdsuse ning teiste majandusalaste ja sotsiaalsete nähtuste omavaheliste seoste uurimine. |
| s-8
| Sõltuvalt põhjusliku seose suunast võib sellealased uurimistööd jaotada kaheks: tööd, kus tähelepanu all on sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid ja nende mõju iseloom, ning tööd, kus uuritakse sissetulekute ebavõrdsuse ja selle muutuste mõju teistele nähtustele. |
| s-9
| Käesolev töö keskendub sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisele. |
| s-10
| Kui uurida sissetulekute ebavõrdsuse võimalikke mõjureid käsitlevat laiaulatuslikku kirjandust, siis selgub, et pole võimalik leida ja autorile teadaolevalt pole ka loodud kompleksset kõiki mõjureid hõlmavat teooriat sissetulekute ebavõrdsuse taseme kujunemise kohta. |
| s-11
| Sellise teooria puudumisele on viidanud ka näiteks Ahluwalia (1974) ja Gagliani (1987). |
| s-12
| Enamus uurimustest keskenduvad ühele või mõnele neist mõjuritest. |
| s-13
| On ka töid, kus korraga on vaatluse alla võetud enam tegureid (küllaltki palju erinevaid mõjureid on oma töödes kaasanud Nielsen, 1994; Gustafsson ja Johansson, 1997; Nielsen ja Alderson, 1997; Xu ja Zou, 2000; Clarke, Xu ja Zou, 2003), kuid ei saa öelda, et need tööd hõlmaksid kõiki tegureid, mis on oletatavate sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena kirjanduses käsitlust leidnud. |
| s-14
| Selline vähestele teguritele keskenduv käsitlusviis võimaldab küll põhjalikumalt arutleda võimalike mõjumehhanismide üle, kuid on kahtlane, kas sel viisil saadud empiirilise analüüsi tulemused ikka peegeldavad reaalsust parimal võimalikul viisil. |
| s-15
| Nimelt sisaldab kahe nähtuse vaheline seos paratamatult lisaks põhjuslikule seosele ka mittepõhjuslikku seost, mis võib tuleneda näiteks kolmandatest teguritest, mis mõlemat vaatlusalust tegurit mõjutavad. |
| s-16
| Kui empiiriline analüüs ainult neid kahte nähtust hõlmabki, siis on raske kindlaks teha, milline osa ilmnenud seosest on põhjuslik ja milline mitte. |
| s-17
| Nii näiteks ei saa joonisel kujutatud juhul teise teguri analüüsist välja jätmisel kindlaks teha, millise osa esimese teguri ja sissetulekute ebavõrdsuse seosest moodustab põhjuslik seos ning millise osa ühisest põhjusest ehk teisest tegurist tulenev mittepõhjuslik seos. |
| s-18
| Sama loogika kehtib ka siis, kui analüüsi on hõlmatud enam tegureid. |
| s-19
| Kui analüüsist on mõned tegurid välja jäänud, ei pruugi saadud tulemused peegeldada tegelikkust juhul, kui need välja jäänud tegurid mõjutavad nii sissetulekute ebavõrdsust kui ka analüüsi kaasatud tegureid. |
| s-20
| Seega tuleb sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite analüüsi kaasata nii palju oletatavaid tegureid, kui andmete kättesaadavus vähegi võimaldab. |
| s-21
| Seda käesolevas töös tehaksegi. |
| s-22
| Ka autori varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes on püütud hõlmata võimalikult palju erinevaid tegureid (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003). |
| s-23
| Joonis. |
| s-24
| Kahte tegurit sisaldav fragment sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite süsteemist |
| s-25
| Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. |
| s-26
| Üks võimalus on ebavõrdsuse näitaja dekomponeerimine ehk kogu sissetulekute jaotust kirjeldava näitaja jaotamine osadeks mingi tunnuse alusel eristades selle tunnuse alusel moodustatud gruppide sisest ja gruppide vahelist ebavõrdsust (vt. näiteks Drescher, 1999). |
| s-27
| Selle meetodi puuduseks on see, et sellise lähenemise korral on keeruline võtta korraga arvesse mitmeid mõjureid ning pole võimalik arvestada nende mõjurite omavahelisi mõjusid (vt. näiteks Bishop, Formby ja Smith, 1997). |
| s-28
| Lisaks sellele tugineb dekomponeerimine mikroandmetel (üksikisikute tasand) ja seetõttu tuleks enne üldistuste tegemist eraldi analüüsida eri riikide andmeid. |
| s-29
| Sel viisil aga pole võimalik uurida üldisemate tegurite, näiteks inflatsiooni, majanduse struktuuri arengu, valitsussektori suuruse jms., mõju sissetulekute ebavõrdsusele. |
| s-30
| Viimasel ajal on tulenevalt vajadusest töötada välja majanduspoliitilisi meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks, ebavõrdsust ja selle mõjureid käsitlevates uurimustes enam levinud makroökonoomiline (ühiskonna tasand) käsitlusviis (Blejer ja Guerrero, 1990). |
| s-31
| Blejer ja Guerrero on isegi väitnud, et kuna majanduspoliitiliste meetmete ja ebavõrdsuse seostamine teoorias on seni olnud nõrk, siis üheks võimalikuks alternatiiviks on läheneda probleemile empiiriliselt. |
| s-32
| Siiski peab ka sellisel juhul empiiriline analüüs tuginema teoreetilistel oletustel ja varasemate uurimuste tulemustel. |
| s-33
| Enamus seniavaldatud uurimusi on sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite mõju välja selgitamiseks kasutanud regressioonanalüüsi. |
| s-34
| Ka autor on oma varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes kasutanud muuhulgas regressioonanalüüsi (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003). |
| s-35
| Regressioonanalüüs aga ei võta arvesse asjaolu, et mõjurid võivad olla ka omavahel põhjuslikus seoses. |
| s-36
| Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite puhul see aga just nii on. |
| s-37
| Sellise kompleksse seoste süsteemi korral sobib empiirilise analüüsi teostamiseks sotsiaalteadusalastes uurimistöödes juba laiemalt kasutuses olev struktuurne modelleerimine. |
| s-38
| Käesolevas töös ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisel uudse lähenemisena kasutatud struktuurset modelleerimist, mis võimaldab iga mõjuri ja sissetulekute ebavõrdsuse vahelisest seosest eristada põhjusliku seose, mis omakorda jaotub selle mõjuri otseseks ja kaudseks mõjuks sissetulekute ebavõrdsusele. |
| s-39
| Käesolevas töös analüüsitakse sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid 87 riigi andmetel. |
| s-40
| Lisaks sellele on aga autor struktuurset modelleerimist kasutanud ka analüüsimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid Eestis regionaalsel tasandil (Kaasa, 2004). |
| s-41
| Töö uudsuse osas saab välja tuua peamiselt kaks aspekti. |
| s-42
| Esimene tuleneb eespoolkirjeldatud probleemidest sissetulekute ebavõrdsuse kujunemise käsitlemisel ning on seotud lähenemisega sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite keeruka omavaheliste mõjude süsteemi kui majandusteoreetilise probleemi empiirilise uurimisega. |
| s-43
| Eespoolkirjeldatud põhjustel on analüüsi kaasatud võimalikult palju mõjureid. |
| s-44
| Et võtta arvesse kõigi nende mõjurite võimalikke omavahelisi mõjusid, ongi kasutatud struktuurset modelleerimist. |
| s-45
| Uudsuse teine aspekt tuleneb sellest, et struktuurne modelleerimine on küllaltki uudne metoodika ja kuigi metoodika põhimõtted on välja kujunenud, ei ole paljudele analüüsi käigus tekkida võivatele probleemidele siiski üheseid lahendusi leitud. |
| s-46
| Nii näiteks ei ole tähelepanu pööratud mõjukoefitsientide arvutamise metoodikale mittelineaarseid mõjusid sisaldavates mudelites. |
| s-47
| Seepärast on käesolevas töös välja pakutud lahendus mittelineaarsete mõjude arvestamiseks otseste ja kaudsete mõjude leidmisel keerukamates mudelites nii, et otsene mõju sisaldaks ka mittelineaarset komponenti ja viimane oleks välja arvatud kaudsest mõjust. |
| s-48
| Samuti ei ole struktuurse modelleerimise tulemuste analüüsi võimalused veel ammendunud. |
| s-49
| Käesolevas töös on uudseks lähenemiseks analüüsitulemuste graafiline esitamine nii, et vastavate arvutuste abil tuuakse eraldi välja iga teguri mõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ehk põhjuslik seos ja võrreldakse seda koguseost kirjeldava vaatluste pilvega. |
| s-50
| Viimane ongi varasemates uurimustes nii mõnigi kord kippunud olema just põhjusliku seose kohta järelduste tegemise allikaks, kuigi väljendab lisaks põhjuslikule ka mittepõhjuslikku seost. |
| s-51
| Vähe on seni tähelepanu pööratud struktuurse modelleerimise taga olevale matemaatilisele mudelile ja matemaatilistele võtetele, mis tegelikult ongi kogu metoodika aluseks. |
| s-52
| Käeolevas töös tuuakse ära ka struktuurse modelleerimise aluseks olev matemaatiline mudel ja osatuletiste kontseptsiooni kasutavad võtted, mida autorile teadaolevalt ei ole seni tehtud. |
| s-53
| Lõpuks tasub lisaks neile kahele peamisele uudsuse aspektile ära märkida ka analüüsis kasutatud uudseid tuletatud näitajaid majanduse struktuuri arengu ja hariduse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. |
| s-54
| Hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks on kasutatud ligikaudset Gini koefitsiendi arvutamise meetodit. |
| s-55
| Viimane tugineb autori varasemas töös (Parman, 1999; Kaasa, 1999) tervishoiukulutuste ebavõrdsuse hindamiseks välja pakutud ja kasutatud meetodil, mida on käesolevas töös täiendatud. |
| s-56
| Muuhulgas on vajalikud puuduvad algnäitajad leitud regressioonanalüüsi abil teades vaid elanike keskmist kooliaastate arvu ja erineva haridustasemega elanike osakaalusid kogu elanikkonnast. |
| s-57
| Töö eesmärk ja uurimisülesanded |
| s-58
| Töö eesmärk on näidata, et sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks on otstarbekas kasutada struktuurset modelleerimist, ja selgitada sel viisil välja kirjanduses käsitletud oletatavate mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus. |
| s-59
| Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: |
| s-60
| · Anda ülevaade erinevates uurimustes sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena vaadeldud teguritest, peamistest oletustest nende mõju osas sissetulekute ebavõrdsusele ja senistest uurimistulemustest. |
| s-61
| · Anda kirjanduse põhjal ülevaade erinevate sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite omavahelistest mõjudest, mis moodustavad nende mõjurite poolt sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju. |
| s-62
| · Pakkuda välja kirjeldatud mõjude süsteemi kõige paremini analüüsida võimaldavad matemaatiline mudel ja matemaatilised võtted. |
| s-63
| · Anda ülevaade sellise mudeli empiiriliseks hindamiseks sobiva struktuurse modelleerimise põhimõtetest, tugevatest külgedest ja võimalikest probleemidest ning pakkuda nendele probleemidele lahendusi. |
| s-64
| · Valida kasutada olevaid andmeid ja käesolevaid tingimusi arvestades edasiseks analüüsiks sobivaimad näitajad ja vaatlused ning luua vajadusel sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid kirjeldavad tuletatud näitajad. |
| s-65
| · Hinnata varasematel uurimustel tuginevatele oletustele vastav mudel struktuurse modelleerimise võtete abil, lisades mudelisse järkjärgult muutujaid vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele. |
| s-66
| · Selgitada välja kõigi mõjurite kogu-, otsene ja kaudne mõju sissetulekute ebavõrdsusele ning analüüsida põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekorda mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel. |
| s-67
| · Tuua välja sarnasused ja erinevused võrreldes varasemate tööde tulemustega ning analüüsida majanduspoliitilisi võimalusi sissetulekute ebavõrdsuse soovitud suunas mõjutamiseks erinevate mõjurite kujundamise abil. |
| s-68
| Töö struktuur |
| s-69
| Töö koosneb kolmest osast. |
| s-70
| Esimene osa annab ülevaate senisest kirjandusest kõnealuses valdkonnas. |
| s-71
| Lühidalt käsitletakse sissetulekute ebavõrdsuse olemust, selle uurimise ajendeid ja aktiivsust erinevatel aegadel ning põhjusi, miks sissetulekute ebavõrdsust püütakse vähendada. |
| s-72
| On ju vajadus ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmetega mõjutada peamine ajend uurimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid ja nende mõju iseloomu. |
| s-73
| Seejärel antakse pikem ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite omavahelistest oletatavatest mõjudest. |
| s-74
| Et sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid käsitlevate uurimistööde hulk on suur ja viimastel aastatel olulist täiendust leidnud, siis ei pretendeeri kirjanduse ülevaade erinevate uurimuste kõikehõlmavale loetelule. |
| s-75
| Esmalt tuuakse viide gruppi jaotatuna ära kõik eri töödes analüüsitud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid. |
| s-76
| Sealjuures on käsitletud võimalikke mõju avaldumise mehhanisme ning antud ka ülevaade varasemate uurimistööde tulemustest mõju iseloomu ja tugevuse kohta. |
| s-77
| Samuti on võimaluse korral ära toodud nende tegurite kirjeldamiseks varasemates uurimustes kasutatud erinevad näitajad. |
| s-78
| Erinevad mõjurid ja nende oletatavad mõjud on koondatud ka vastavasse kokkuvõttesse. |
| s-79
| Seejärel on eraldi vaadeldud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite võimalikke omavahelisi põhjuslikke seoseid, tuues samuti ära peamised oletused mõjumehhanismide kohta ning varasemates töödes saadud empiirilised tulemused. |
| s-80
| Lõpuks on ülevaatlikkuse huvides graafiliselt esitatud ka teguritevaheliste mõjude süsteem tervikuna. |
| s-81
| Töö teine osa annab ülevaate kasutatavast metoodikast ja andmetest. |
| s-82
| Et struktuurne modelleerimine on majandusteadlaste hulgas nii Eestis kui ka isegi kogu maailmas küllaltki uus, siis on käesolevas töös metoodika tutvustamisele pühendatud enam ruumi, kui seda oleks vajanud juba tavapäraseks saanud regressioonanalüüs. |
| s-83
| Esmalt on autoripoolse panusena käsitletud struktuurse modelleerimise matemaatilisi aluseid, sealhulgas osatuletiste kontseptsioonile toetuvaid analüüsivõtteid. |
| s-84
| Seejärel on kirjeldatud struktuurse modelleerimise olemust ja põhimõtteid. |
| s-85
| Toodud on ka põhjused, miks peaks struktuurne modelleerimine olema keerukama mõjude süsteemi puhul eelistatud regressioonanalüüsile. |
| s-86
| Andmaks ülevaate metoodika põhiideest on tutvustatud muutujate vaheliste seoste dekomponeerimise põhimõtteid ja selleks kasutada olevaid arvutuslikke võimalusi. |
| s-87
| Seejärel on käsitletud võimalusi modelleerida otseselt mittemõõdetavaid nähtusi ja mittelineaarseid mõjusid, seejuures on autori poolt välja pakutud võimalus mittelineaarsete mõjude modelleerimiseks nii, et neid sisaldavate otseste ja kaudsete mõjude hindamine oleks korrektne. |
| s-88
| Lõpuks on arvestades käesoleva uurimistöö spetsiifikat antud ülevaade mudeli parameetrite ja mudeli sobivuse hindamise meetoditest ja kriteeriumidest, samuti erinevate struktuurse modelleerimise strateegiate positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. |
| s-89
| Tutvustatud on ka käesoleva töö problemaatika seisukohast huvipakkuvat metoodikat analüüsitulemuste esitamiseks toomaks graafiliselt välja iga teguri mõju huvipakkuvale nähtusele ceteris paribus. |
| s-90
| Järgnevalt on tutvustatud käesolevas töös kasutatava andmekogumi kujunemist ja kaalutlusi andmete valikul. |
| s-91
| Kirjeldatud on kasutada olevaid sissetulekute ebavõrdsust ja selle mõjureid kirjeldavaid näitajaid ning valimi kujunemisel tehtud valikuid. |
| s-92
| Majanduse struktuuri ja hariduse ebavõrdsuse jaoks on välja töötatud neid nähtusi kirjeldavad tuletatud näitajad. |
| s-93
| Põhjalikumalt on tutvustatud hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks kasutatud metoodikat. |
| s-94
| Lõpuks antakse ülevaade kujunenud andmekogumi iseloomust, representatiivsusest, puudustest ja puuduste vähendamiseks tehtud korrektiividest. |
| s-95
| Töö kolmas osa tutvustab teostatud analüüsi ja selle tulemusi. |
| s-96
| Et kõigi kirjanduses käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse tegurite kohta ei õnnestunud saada andmeid, siis on esmalt tutvustatud mõjude süsteemi, mida on käesolevas töös võimalik empiiriliselt kontrollida. |
| s-97
| Seejärel on teostatud esmane analüüs selleks, et teha valik mõnede nähtuste kirjeldamiseks kasutada olevate alternatiivsete kirjeldamisvõimaluste vahel. |
| s-98
| Et rahaliselt mõõdetavate näitajate puhul ei olnud võimalik üht võimalust eelistada teisele, siis on edaspidi võrdluseks kasutatud paralleelselt mõlemat varianti, et teha alles seejärel järeldused selle kohta, kumma võimaluse kasutamine on enam põhjendatud. |
| s-99
| Mudeli analüüsimisel on kasutatud kolmeetapilist lähenemist lisades muutujaid mudelisse vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele. |
| s-100
| Mudeli analüüsi käigus on muuhulgas tähelepanu pööratud ka tegurite omavahelisi mõjusid kirjeldavatele tulemustele. |
| s-101
| Analüüsitud on ka võimalikke muutusi tulemustes pärast mudelite taandamist statistiliselt ebaoluliste mõjude kustutamise teel. |
| s-102
| Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused. |