| s-102
| Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused. |
| s-103
| Lõpuks on välja toodud kõigi analüüsitud mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ka graafiliselt ning võrreldud seda andmepõhist koguseost kirjeldava vaatluste pilvega. |
| s-104
| Analüüsitud on saadud tulemuste sarnasusi ja erinevusi võrreldes varasemate uurimuste tulemustega. |
| s-105
| Selleks on käesoleva uurimuse tulemused esitatud kokkuvõtlikult võrdluses varasemate uurimuste tulemustega. |
| s-106
| Erinevuste korral on välja pakutud võimalikud selgitused varasematele tulemustele arvestades struktuurse modelleerimise abil selgunud seose koostist. |
| s-107
| Samuti on vaadeldud võimalusi majanduspoliitiliste meetmetega analüüsitud mõjurite abil sissetulekute ebavõrdsust mõjutada. |
| s-108
| Tänud |
| s-109
| Autor tänab oma akadeemilist ema ja juhendajat, dotsent Helje Kaldaru, kes nõu ja toetusega alati olemas oli. |
| s-110
| Tänu kuulub ka kõigile kolleegidele, kelle märkused tööd paremaks muuta aitasid. |
| s-111
| Samuti tänab autor oma abikaasat, kelle kannatlikkus töö koostamise ajal oli imetlusväärne. |
| s-112
| 1. |
| s-113
| 1. Sissetulekute ebavõrdsus majandusteadusliku probleemina |
| s-114
| 1.1.1. |
| s-115
| Sissetulekute ebavõrdsuse olemus ja selle käsitlemine teaduskirjanduses |
| s-116
| Riigi rikkuse ja riigi elanike keskmise tulutaseme suurendamine on läbi aegade olnud üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke. |
| s-117
| Siiski ei saa keskmine tulutase olla ainus ühiskonnaliikmete heaolu kirjeldav näitaja. |
| s-118
| Elanikkonna keskmise tulutaseme kõrval ei ole sugugi vähemtähtis tulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel. |
| s-119
| Majanduse kogutulu ei jaotu ühiskonnaliikmete vahel võrdselt: sissetulekute jaotus on alati rohkem või vähem ebavõrdne. |
| s-120
| Mida suuremad on erinevused ühiskonnaliikmete sissetulekutes, seda suurem on sissetulekute ebavõrdsus. |
| s-121
| Kui riigis on küll suhteliselt kõrgem keskmine tulutase, kuid tulujaotus on äärmiselt ebaühtlane, siis on vaesem osa ühiskonnast isegi halvemas seisus kui suhteliselt väiksema keskmise tulutaseme, kuid ühtlasema tulujaotusega riigis. |
| s-122
| Seepärast peakski tulutaseme tõstmise kõrval samavõrd oluline eesmärk olema ka tulujaotuse ühtlustamine. |
| s-123
| Täiesti võrdset sissetulekute jaotust ei esine kunagi. |
| s-124
| Teatav sissetulekute ebavõrdsus on paratamatu, kuna eri inimeste soovid ja eelistused on erinevad. |
| s-125
| Samade võimetega inimeste sissetulekud võivad erineda näiteks seetõttu, et nende vajadused on erinevad ning nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on samuti erinev. |
| s-126
| Samuti hindavad inimesed erinevalt vaba aega. |
| s-127
| Seepärast on loomulik, et vaba aega kõrgemalt hindavate inimeste sissetulek on väiksem kui rohkem töötada soovivatel ja suurema tööpanusega inimestel. |
| s-128
| Eelistustest tulenevaid erinevusi sissetulekutes tuleks pidada isikuvabaduse ja ühiskonna mitmepalgelisuse väljenduseks (Atkinson ja Borguignon, 2000, lk. 47). |
| s-129
| Sellised erinevused on paratamatud ja põhjustavad ühe osa sissetulekute ebavõrdsusest, mida võib nimetada sissetulekute loomulikuks ebavõrdsuseks analoogiliselt loomuliku tööpuuduse mõistega. |
| s-130
| Kui sissetulekute erinevused tuleneksidki ainult vaba aja ja tarbimise vaheliste eelistuste erinevustest, siis eksisteerikski ainult loomulik ebavõrdsus. |
| s-131
| Tegelikkuses on lisaks eelistustele erinevad ka inimeste võimed ning võimalused oma võimeid arendada ja sissetuleku teenimiseks kasutada. |
| s-132
| Ebavõrdsust viimatimainitud põhjustel peetakse vähem soovitavaks ja see ei kuulu sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse alla. |
| s-133
| Sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse taseme määratlemine ei ole käesoleva töö eesmärgiks. |
| s-134
| Küll aga võib arvata, et parasjagu eksisteeriv sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas on alati suurem loomulikust sissetulekute ebavõrdsusest, ükskõik milline see ka poleks. |
| s-135
| Lisaks loomulikule sissetulekute ebavõrdsusele saab rääkida ka ühiskonna poolt aktsepteeritud ebavõrdsuse tasemest. |
| s-136
| See tase sõltub riigi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast, aga ka mediaanvalija tõekspidamistest ja sissetulekust. |
| s-137
| Ka ühiskonna poolt aktsepteeritav ebavõrdsuse tase pole täpselt määratletav, kuid enamasti peetakse parasjagu eksisteerivat sissetulekute ebavõrdsust ka aktsepteeritud tasemest kõrgemaks. |
| s-138
| Huvi ja tähelepanu ebavõrdsuse kui majanduspoliitilise probleemi vastu on olnud eri aegadel erinev. |
| s-139
| Kanburi (2000) kohaselt võib vastava ala uurimistöö jaotada järgmistesse ajaperioodidesse. |
| s-140
| Pärast Teist maailmasõda oli majandusteaduslikus uurimistöös rõhuasetus mitte niivõrd ebavõrdsuse problemaatikal kuivõrd pigem kiire majanduskasvu ja tööstuse arengu tagamisel, kuna seda peeti parimaks võimaluseks vaesuse vähendamisel. |
| s-141
| Suurem tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele sai alguse Kuznetsi (1955) sissetulekute ebavõrdsust ja majanduskasvu seostavast tööst. |
| s-142
| Huvi tulujaotuse küsimuste vastu kulmineerus 1960-ndatest kuni 1970-ndate keskpaigani. |
| s-143
| Selgus, et ainuüksi majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kuna kasvav rikkus jaotub ühiskonnaliikmete vahel ebaühtlaselt (Kanbur, 2000). |
| s-144
| Sissetulekute ebavõrdsus ja ka vaesus võib seega majanduskasvu tagajärjel hoopis süveneda. |
| s-145
| Sel ajal pooldati aktiivset majanduspoliitilist sekkumist ebavõrdsuse vähendamiseks. |
| s-146
| Seejärel aga jäi ebavõrdsuse problemaatika tagaplaanile. |
| s-147
| Levis ka mõtteviis, et sobivate majanduspoliitiliste meetmete korral ei pruugi ühtlasem tulujaotus ja majanduskasv olla üksteist välistavad eesmärgid. |
| s-148
| Seejuures oli üheks argumendiks ka Ida-Aasia riikide arengus toimunu: vastupidiselt ootustele saavutati neis riikides suhteliselt võrdse sissetulekute jaotuse juures kiire majanduskasv ja sellega ei kaasnenud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine (Kanbur, 2000). |
| s-149
| Tähelepanu tulujaotusele ja selle ebavõrdsusele hakkas uuesti suurenema 1980-ndate keskpaigas, kuna paljud uurimused näitasid üldist sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist kogu maailmas. |
| s-150
| Sellele lisandus veel 1990-ndatel ilmnenud kiire sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine siirderiikides. |
| s-151
| Nimetatud empiiriline kogemus sundis teadlasi uuesti kahtlema majanduskasvu ja samaaegse ebavõrdsuse vähendamise võimalikkuses. |
| s-152
| Viimastel aastatel on ebavõrdsuse alane kirjandus oluliselt täienenud. |
| s-153
| Käsitletud on nii sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduse arengule kui ka sissetulekute ebavõrdsust mõjutavaid tegureid. |
| s-154
| Järgnevalt ongi antud põgus ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse mõjust majanduse arengule selgitamaks huvi ebavõrdsuse mõjutamise vastu, et seejärel keskenduda sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatele teguritele. |
| s-155
| 1.1.2.. |
| s-156
| Sissetulekute ebavõrdsuse mõju majandusele |
| s-157
| On hulk põhjusi, miks peetakse teatavast kokkuleppelisest või loomulikust ebavõrdsusest suuremat sissetulekute ebavõrdsust ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaks. |
| s-158
| Kirjanduses on palju käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ja majanduse arengule ning enamasti rõhutatakse ebavõrdsuse majanduskasvu ja arengut aeglustavat mõju. |
| s-159
| Võimalikke mõjumehhanisme on mitmeid. |
| s-160
| Üks neist on seotud sellega, et sissetulekute jaotus ühiskonnas moodustab osa sotsiaalsest keskkonnast. |
| s-161
| Sissetulekute ebavõrdsusega kaasneb väiksem sotsiaalne sidusus ja väiksem sotsiaalne stabiilsus. |
| s-162
| Ebavõrdsus võib tekitada võõrandumist ja konflikte ühiskonnaliikmete vahel, kuna inimeste subjektiivselt tunnetatav heaolu on sageli enam seotud suhtelise heaoluga ümbritsevate isikutega võrreldes ja hoopis vähem absoluutse heaolu tasemega. |
| s-163
| On leitud, et kui riigi keskmisest sissetulekust kõrgem sissetulek tähendab ka elanike suuremat rahulolu, siis üldise tulutaseme (kaasa arvatud ka konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike rahulolu oluliselt ei suurenda (Land, 1983). |
| s-164
| Oletatakse, et osa elanike ühiskonnast võõrandumise tagajärjel väheneb poliitiline legitiimsus ja järjest suurem osa ühiskonnast ei osale poliitiliste otsuste tegemisel (Osberg, 2000). |
| s-165
| Suurema sissetulekute ebavõrdsusega kaasnev väiksem sotsiaalne sidusus tähendab madalamate sissetulekutega elanike suuremat tõrjutust ja psühhosotsiaalset stressi. |
| s-166
| See kõik aga halvendab rahvastiku üldist tervislikku seisundit, suurendab elanike haigestumust ja ka suremust. |
| s-167
| On leitud, et elanike tervisliku seisundi kujunemisel on olulisteks teguriteks sotsiaalne kuuluvus, eneseaustus, kindlustunne töökoha suhtes ja muud sellised tegurid (Wilkinson, Kawachi ja Kennedy, 1998). |
| s-168
| Paljud uurimused on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem suremus; samuti on leitud, et suurema ebavõrdsuse korral on ka enesetappude määr suurem, kusjuures määravaks on just pigem suhteline vaesus ja vähem absoluutne vaesus (ibid.). |
| s-169
| See näitab rahvastiku vaimse tervise halvenemist suurema sissetulekute ebavõrdsuse tõttu. |
| s-170
| Suurem haigestumus ja suremus mõjub ühiskonna ja majanduse arengut pidurdavalt kahel viisil: esiteks koormab see enam tervishoiusüsteemi ja suurendab tervishoiule tehtavaid kulutusi vähendades seega näiteks võimalusi investeerida tehnoloogia arendamisse, teiseks aga kahandab rahva kehvem tervis riigis kasutada oleva inimkapitali väärtust elanike väiksema töövõime ja töötahte näol. |
| s-171
| Sissetulekute suurem ebavõrdsus ja paljude ühiskonnaliikmete poolt tunnetatav ebaõiglus tekitab ühiskonnas ka enam konflikte, mis omakorda viib suurema poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsuseni. |
| s-172
| Poliitiline ebastabiilsus kiirelt vahelduvate majanduspoliitiliste põhimõtete või koguni valitsuste vahetumiste näol suurendab investeeringuriski, mida on näidanud ka vastavasisulised uurimused (Alesina ja Perotti, 1996). |
| s-173
| Ebakindlus sunnib investeerides ettevaatlikum olema. |
| s-174
| Seega ei julge ettevõtted ette võtta riskantsemaid ja pikemas perspektiivis tehnoloogia arengule kaasa aitavaid projekte. |
| s-175
| Et investeeringud ja tehnoloogia areng on oluliseks majanduskasvu teguriks, siis aeglustab sissetulekute ebavõrdsus selle mehhanismi kaudu majanduskasvu. |
| s-176
| On räägitud ka sellest, et ebavõrdsusega kaasnev suurem poliitiline ebastabiilsus võib kaasa tuua kõrgema inflatsiooni, ja isegi, et suurema ebavõrdsuse korral on keskmine valija vaesem ja seetõttu soovitakse rikaste sissetulekute suhtelist suurust inflatsiooni abil vähendada (Al-Marhubi, 2000). |
| s-177
| Siiski on sissetulekute ebavõrdsuse mõju inflatsioonile veel vähe uuritud ja seetõttu ei saa viimast eriti tõsise argumendina vaadelda. |
| s-178
| Suurema sotsiaalse ebastabiilsusega kaasneb enam vägivalda ja suurem kuritegevus. |
| s-179
| Blau ja Blau (1982) kohaselt on enamus uurimusi on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem kuritegevus. |
| s-180
| Ka kuritegevus mõjub majanduse arengut pidurdavalt. |
| s-181
| Suurema kuritegevuse korral suurenevad kulutused seoses kuriteoohvritele meditsiinilise abi andmisega ja kuritegude tagajärgede likvideerimise või leevendamisega. |
| s-182
| Samuti suurenevad kulutused kuritegevuse ärahoidmisele ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmisele. |
| s-183
| Lisaks jääb majanduses kasutamata nii kurjategijate kui ka kuritegevuse ohvrite (ajutise töövõimetuse või surma tõttu) tööpotentsiaal. |
| s-184
| Lõpuks suurendab väiksem kindlustunne omandiõiguse suhtes ka investeeringuriski. |
| s-185
| Kõigi nende mõjude tõttu majanduse tootlikkus tervikuna väheneb. |
| s-186
| Järgmine sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduskasvu vaheline mõjumehhanism on seotud sissetulekute võimaliku ümberjaotusega. |
| s-187
| Nimelt on suurema sissetulekute ebavõrdsuse korral nõudlus sissetulekute ümberjaotuse järele ilmselt suurem. |
| s-188
| See tuleneb sellest, et mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vaesem on mediaanvalija ehk sissetulekute järgi järjestatud valijate hulgas keskmisel positsioonil olija. |
| s-189
| Viimase eelistused aga saavad määravaks poliitiliste otsuste tegemisel. |
| s-190
| Vaesema mediaanvalija poolt vajalikuks peetav üldine maksumäär on suurem ja seega ka ümberjaotus suurem (Alesina ja Rodrik, 1994). |
| s-191
| Suurema üldise maksumäära ja sageli ka progressiivse maksusüsteemiga kaasnevad suuremad moonutused majanduslikes otsustes: vähenevad stiimulid investeeringute tegemiseks ja muudeks majanduskasvu soodustavateks tegevusteks (Persson ja Tabellini, 1994). |
| s-192
| Mida suurem osa täiendavast sissetulekust tuleb maksudena ära maksta, seda väiksem on indiviidi soov seda täiendavat sissetulekut teenida. |
| s-193
| See võib kahandada ettevõtete võimalusi meelitada ligi arenguks vajalikku tööjõudu. |
| s-194
| Seega võib väheneda ka huvi uuenduste ja tehnoloogia arendamise vastu. |
| s-195
| Ümberjaotuse kaudu avalduvat sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju võib vähendada see, et suuremad majanduslikud ressursid annavad ka suurema poliitilise võimu ja suurema sissetulekuga elanikel on lobitööga võimalik ümberjaotust vähendada. |
| s-196
| Kuigi sellisel juhul on ümberjaotus väiksem ja seega majanduskasvu aeglustav mõju seeläbi samuti väiksem, võib sellisel juhul majanduse areng aeglustuda muudel põhjustel. |
| s-197
| Nimelt nõuab lobitöö täiendavaid ressursse ja soodustab korruptsiooni, mis samuti võib omakorda pidurdada majanduse arengut (Barro, 1999). |
| s-198
| Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju selgitatakse ka säästmisvõimalustega. |
| s-199
| Väidetakse, et kuna säästmismäärad on kõrgemad just suuremate sissetulekutega elanikel, siis vähendab ümberjaotus sääste ja seega ka investeeringuid (Knowles, 2001). |
| s-200
| Samas, kui ümberjaotust mitte arvestada, siis on sissetulekute suurema ebavõrdsuse korral ka säästud majanduses suuremad. |
| s-201
| Kui väiksema sissetulekuga elanike sissetulekud oleksid veidi suuremad, kulutataks täiendav sissetulek tarbimisele, suurema sissetulekuga elanike täiendav sissetulek aga suure tõenäosusega säästetakse (Champernowne ja Cowell, 1998, lk. 15). |