Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttest
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 101 - 200 of 443 • previousnext

s-101 Analüüsitud on ka võimalikke muutusi tulemustes pärast mudelite taandamist statistiliselt ebaoluliste mõjude kustutamise teel.
s-102 Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused.
s-103 Lõpuks on välja toodud kõigi analüüsitud mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ka graafiliselt ning võrreldud seda andmepõhist koguseost kirjeldava vaatluste pilvega.
s-104 Analüüsitud on saadud tulemuste sarnasusi ja erinevusi võrreldes varasemate uurimuste tulemustega.
s-105 Selleks on käesoleva uurimuse tulemused esitatud kokkuvõtlikult võrdluses varasemate uurimuste tulemustega.
s-106 Erinevuste korral on välja pakutud võimalikud selgitused varasematele tulemustele arvestades struktuurse modelleerimise abil selgunud seose koostist.
s-107 Samuti on vaadeldud võimalusi majanduspoliitiliste meetmetega analüüsitud mõjurite abil sissetulekute ebavõrdsust mõjutada.
s-108 Tänud
s-109 Autor tänab oma akadeemilist ema ja juhendajat, dotsent Helje Kaldaru, kes nõu ja toetusega alati olemas oli.
s-110 Tänu kuulub ka kõigile kolleegidele, kelle märkused tööd paremaks muuta aitasid.
s-111 Samuti tänab autor oma abikaasat, kelle kannatlikkus töö koostamise ajal oli imetlusväärne.
s-112 1.
s-113 1. Sissetulekute ebavõrdsus majandusteadusliku probleemina
s-114 1.1.1.
s-115 Sissetulekute ebavõrdsuse olemus ja selle käsitlemine teaduskirjanduses
s-116 Riigi rikkuse ja riigi elanike keskmise tulutaseme suurendamine on läbi aegade olnud üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke.
s-117 Siiski ei saa keskmine tulutase olla ainus ühiskonnaliikmete heaolu kirjeldav näitaja.
s-118 Elanikkonna keskmise tulutaseme kõrval ei ole sugugi vähemtähtis tulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.
s-119 Majanduse kogutulu ei jaotu ühiskonnaliikmete vahel võrdselt: sissetulekute jaotus on alati rohkem või vähem ebavõrdne.
s-120 Mida suuremad on erinevused ühiskonnaliikmete sissetulekutes, seda suurem on sissetulekute ebavõrdsus.
s-121 Kui riigis on küll suhteliselt kõrgem keskmine tulutase, kuid tulujaotus on äärmiselt ebaühtlane, siis on vaesem osa ühiskonnast isegi halvemas seisus kui suhteliselt väiksema keskmise tulutaseme, kuid ühtlasema tulujaotusega riigis.
s-122 Seepärast peakski tulutaseme tõstmise kõrval samavõrd oluline eesmärk olema ka tulujaotuse ühtlustamine.
s-123 Täiesti võrdset sissetulekute jaotust ei esine kunagi.
s-124 Teatav sissetulekute ebavõrdsus on paratamatu, kuna eri inimeste soovid ja eelistused on erinevad.
s-125 Samade võimetega inimeste sissetulekud võivad erineda näiteks seetõttu, et nende vajadused on erinevad ning nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on samuti erinev.
s-126 Samuti hindavad inimesed erinevalt vaba aega.
s-127 Seepärast on loomulik, et vaba aega kõrgemalt hindavate inimeste sissetulek on väiksem kui rohkem töötada soovivatel ja suurema tööpanusega inimestel.
s-128 Eelistustest tulenevaid erinevusi sissetulekutes tuleks pidada isikuvabaduse ja ühiskonna mitmepalgelisuse väljenduseks (Atkinson ja Borguignon, 2000, lk. 47).
s-129 Sellised erinevused on paratamatud ja põhjustavad ühe osa sissetulekute ebavõrdsusest, mida võib nimetada sissetulekute loomulikuks ebavõrdsuseks analoogiliselt loomuliku tööpuuduse mõistega.
s-130 Kui sissetulekute erinevused tuleneksidki ainult vaba aja ja tarbimise vaheliste eelistuste erinevustest, siis eksisteerikski ainult loomulik ebavõrdsus.
s-131 Tegelikkuses on lisaks eelistustele erinevad ka inimeste võimed ning võimalused oma võimeid arendada ja sissetuleku teenimiseks kasutada.
s-132 Ebavõrdsust viimatimainitud põhjustel peetakse vähem soovitavaks ja see ei kuulu sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse alla.
s-133 Sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse taseme määratlemine ei ole käesoleva töö eesmärgiks.
s-134 Küll aga võib arvata, et parasjagu eksisteeriv sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas on alati suurem loomulikust sissetulekute ebavõrdsusest, ükskõik milline see ka poleks.
s-135 Lisaks loomulikule sissetulekute ebavõrdsusele saab rääkida ka ühiskonna poolt aktsepteeritud ebavõrdsuse tasemest.
s-136 See tase sõltub riigi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast, aga ka mediaanvalija tõekspidamistest ja sissetulekust.
s-137 Ka ühiskonna poolt aktsepteeritav ebavõrdsuse tase pole täpselt määratletav, kuid enamasti peetakse parasjagu eksisteerivat sissetulekute ebavõrdsust ka aktsepteeritud tasemest kõrgemaks.
s-138 Huvi ja tähelepanu ebavõrdsuse kui majanduspoliitilise probleemi vastu on olnud eri aegadel erinev.
s-139 Kanburi (2000) kohaselt võib vastava ala uurimistöö jaotada järgmistesse ajaperioodidesse.
s-140 Pärast Teist maailmasõda oli majandusteaduslikus uurimistöös rõhuasetus mitte niivõrd ebavõrdsuse problemaatikal kuivõrd pigem kiire majanduskasvu ja tööstuse arengu tagamisel, kuna seda peeti parimaks võimaluseks vaesuse vähendamisel.
s-141 Suurem tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele sai alguse Kuznetsi (1955) sissetulekute ebavõrdsust ja majanduskasvu seostavast tööst.
s-142 Huvi tulujaotuse küsimuste vastu kulmineerus 1960-ndatest kuni 1970-ndate keskpaigani.
s-143 Selgus, et ainuüksi majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kuna kasvav rikkus jaotub ühiskonnaliikmete vahel ebaühtlaselt (Kanbur, 2000).
s-144 Sissetulekute ebavõrdsus ja ka vaesus võib seega majanduskasvu tagajärjel hoopis süveneda.
s-145 Sel ajal pooldati aktiivset majanduspoliitilist sekkumist ebavõrdsuse vähendamiseks.
s-146 Seejärel aga jäi ebavõrdsuse problemaatika tagaplaanile.
s-147 Levis ka mõtteviis, et sobivate majanduspoliitiliste meetmete korral ei pruugi ühtlasem tulujaotus ja majanduskasv olla üksteist välistavad eesmärgid.
s-148 Seejuures oli üheks argumendiks ka Ida-Aasia riikide arengus toimunu: vastupidiselt ootustele saavutati neis riikides suhteliselt võrdse sissetulekute jaotuse juures kiire majanduskasv ja sellega ei kaasnenud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine (Kanbur, 2000).
s-149 Tähelepanu tulujaotusele ja selle ebavõrdsusele hakkas uuesti suurenema 1980-ndate keskpaigas, kuna paljud uurimused näitasid üldist sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist kogu maailmas.
s-150 Sellele lisandus veel 1990-ndatel ilmnenud kiire sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine siirderiikides.
s-151 Nimetatud empiiriline kogemus sundis teadlasi uuesti kahtlema majanduskasvu ja samaaegse ebavõrdsuse vähendamise võimalikkuses.
s-152 Viimastel aastatel on ebavõrdsuse alane kirjandus oluliselt täienenud.
s-153 Käsitletud on nii sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduse arengule kui ka sissetulekute ebavõrdsust mõjutavaid tegureid.
s-154 Järgnevalt ongi antud põgus ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse mõjust majanduse arengule selgitamaks huvi ebavõrdsuse mõjutamise vastu, et seejärel keskenduda sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatele teguritele.
s-155 1.1.2..
s-156 Sissetulekute ebavõrdsuse mõju majandusele
s-157 On hulk põhjusi, miks peetakse teatavast kokkuleppelisest või loomulikust ebavõrdsusest suuremat sissetulekute ebavõrdsust ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaks.
s-158 Kirjanduses on palju käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ja majanduse arengule ning enamasti rõhutatakse ebavõrdsuse majanduskasvu ja arengut aeglustavat mõju.
s-159 Võimalikke mõjumehhanisme on mitmeid.
s-160 Üks neist on seotud sellega, et sissetulekute jaotus ühiskonnas moodustab osa sotsiaalsest keskkonnast.
s-161 Sissetulekute ebavõrdsusega kaasneb väiksem sotsiaalne sidusus ja väiksem sotsiaalne stabiilsus.
s-162 Ebavõrdsus võib tekitada võõrandumist ja konflikte ühiskonnaliikmete vahel, kuna inimeste subjektiivselt tunnetatav heaolu on sageli enam seotud suhtelise heaoluga ümbritsevate isikutega võrreldes ja hoopis vähem absoluutse heaolu tasemega.
s-163 On leitud, et kui riigi keskmisest sissetulekust kõrgem sissetulek tähendab ka elanike suuremat rahulolu, siis üldise tulutaseme (kaasa arvatud ka konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike rahulolu oluliselt ei suurenda (Land, 1983).
s-164 Oletatakse, et osa elanike ühiskonnast võõrandumise tagajärjel väheneb poliitiline legitiimsus ja järjest suurem osa ühiskonnast ei osale poliitiliste otsuste tegemisel (Osberg, 2000).
s-165 Suurema sissetulekute ebavõrdsusega kaasnev väiksem sotsiaalne sidusus tähendab madalamate sissetulekutega elanike suuremat tõrjutust ja psühhosotsiaalset stressi.
s-166 See kõik aga halvendab rahvastiku üldist tervislikku seisundit, suurendab elanike haigestumust ja ka suremust.
s-167 On leitud, et elanike tervisliku seisundi kujunemisel on olulisteks teguriteks sotsiaalne kuuluvus, eneseaustus, kindlustunne töökoha suhtes ja muud sellised tegurid (Wilkinson, Kawachi ja Kennedy, 1998).
s-168 Paljud uurimused on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem suremus; samuti on leitud, et suurema ebavõrdsuse korral on ka enesetappude määr suurem, kusjuures määravaks on just pigem suhteline vaesus ja vähem absoluutne vaesus (ibid.).
s-169 See näitab rahvastiku vaimse tervise halvenemist suurema sissetulekute ebavõrdsuse tõttu.
s-170 Suurem haigestumus ja suremus mõjub ühiskonna ja majanduse arengut pidurdavalt kahel viisil: esiteks koormab see enam tervishoiusüsteemi ja suurendab tervishoiule tehtavaid kulutusi vähendades seega näiteks võimalusi investeerida tehnoloogia arendamisse, teiseks aga kahandab rahva kehvem tervis riigis kasutada oleva inimkapitali väärtust elanike väiksema töövõime ja töötahte näol.
s-171 Sissetulekute suurem ebavõrdsus ja paljude ühiskonnaliikmete poolt tunnetatav ebaõiglus tekitab ühiskonnas ka enam konflikte, mis omakorda viib suurema poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsuseni.
s-172 Poliitiline ebastabiilsus kiirelt vahelduvate majanduspoliitiliste põhimõtete või koguni valitsuste vahetumiste näol suurendab investeeringuriski, mida on näidanud ka vastavasisulised uurimused (Alesina ja Perotti, 1996).
s-173 Ebakindlus sunnib investeerides ettevaatlikum olema.
s-174 Seega ei julge ettevõtted ette võtta riskantsemaid ja pikemas perspektiivis tehnoloogia arengule kaasa aitavaid projekte.
s-175 Et investeeringud ja tehnoloogia areng on oluliseks majanduskasvu teguriks, siis aeglustab sissetulekute ebavõrdsus selle mehhanismi kaudu majanduskasvu.
s-176 On räägitud ka sellest, et ebavõrdsusega kaasnev suurem poliitiline ebastabiilsus võib kaasa tuua kõrgema inflatsiooni, ja isegi, et suurema ebavõrdsuse korral on keskmine valija vaesem ja seetõttu soovitakse rikaste sissetulekute suhtelist suurust inflatsiooni abil vähendada (Al-Marhubi, 2000).
s-177 Siiski on sissetulekute ebavõrdsuse mõju inflatsioonile veel vähe uuritud ja seetõttu ei saa viimast eriti tõsise argumendina vaadelda.
s-178 Suurema sotsiaalse ebastabiilsusega kaasneb enam vägivalda ja suurem kuritegevus.
s-179 Blau ja Blau (1982) kohaselt on enamus uurimusi on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem kuritegevus.
s-180 Ka kuritegevus mõjub majanduse arengut pidurdavalt.
s-181 Suurema kuritegevuse korral suurenevad kulutused seoses kuriteoohvritele meditsiinilise abi andmisega ja kuritegude tagajärgede likvideerimise või leevendamisega.
s-182 Samuti suurenevad kulutused kuritegevuse ärahoidmisele ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmisele.
s-183 Lisaks jääb majanduses kasutamata nii kurjategijate kui ka kuritegevuse ohvrite (ajutise töövõimetuse või surma tõttu) tööpotentsiaal.
s-184 Lõpuks suurendab väiksem kindlustunne omandiõiguse suhtes ka investeeringuriski.
s-185 Kõigi nende mõjude tõttu majanduse tootlikkus tervikuna väheneb.
s-186 Järgmine sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduskasvu vaheline mõjumehhanism on seotud sissetulekute võimaliku ümberjaotusega.
s-187 Nimelt on suurema sissetulekute ebavõrdsuse korral nõudlus sissetulekute ümberjaotuse järele ilmselt suurem.
s-188 See tuleneb sellest, et mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vaesem on mediaanvalija ehk sissetulekute järgi järjestatud valijate hulgas keskmisel positsioonil olija.
s-189 Viimase eelistused aga saavad määravaks poliitiliste otsuste tegemisel.
s-190 Vaesema mediaanvalija poolt vajalikuks peetav üldine maksumäär on suurem ja seega ka ümberjaotus suurem (Alesina ja Rodrik, 1994).
s-191 Suurema üldise maksumäära ja sageli ka progressiivse maksusüsteemiga kaasnevad suuremad moonutused majanduslikes otsustes: vähenevad stiimulid investeeringute tegemiseks ja muudeks majanduskasvu soodustavateks tegevusteks (Persson ja Tabellini, 1994).
s-192 Mida suurem osa täiendavast sissetulekust tuleb maksudena ära maksta, seda väiksem on indiviidi soov seda täiendavat sissetulekut teenida.
s-193 See võib kahandada ettevõtete võimalusi meelitada ligi arenguks vajalikku tööjõudu.
s-194 Seega võib väheneda ka huvi uuenduste ja tehnoloogia arendamise vastu.
s-195 Ümberjaotuse kaudu avalduvat sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju võib vähendada see, et suuremad majanduslikud ressursid annavad ka suurema poliitilise võimu ja suurema sissetulekuga elanikel on lobitööga võimalik ümberjaotust vähendada.
s-196 Kuigi sellisel juhul on ümberjaotus väiksem ja seega majanduskasvu aeglustav mõju seeläbi samuti väiksem, võib sellisel juhul majanduse areng aeglustuda muudel põhjustel.
s-197 Nimelt nõuab lobitöö täiendavaid ressursse ja soodustab korruptsiooni, mis samuti võib omakorda pidurdada majanduse arengut (Barro, 1999).
s-198 Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju selgitatakse ka säästmisvõimalustega.
s-199 Väidetakse, et kuna säästmismäärad on kõrgemad just suuremate sissetulekutega elanikel, siis vähendab ümberjaotus sääste ja seega ka investeeringuid (Knowles, 2001).
s-200 Samas, kui ümberjaotust mitte arvestada, siis on sissetulekute suurema ebavõrdsuse korral ka säästud majanduses suuremad.

Text viewDownload CoNNL-U