| s-2
| Piisab vibraatorist ja/või sõbrannast. |
| s-3
| On ka preilisid, kes kutsuvad üles seksist üldse loobuma. |
| s-4
| Muidugi see feminism on aastatega kuidagi hapuks hakanud minema nagu mingi tuline jäätis, mida keegi pole lähedalt nuusutanudki, aga ometi on ta paljudel hammaste vahel. |
| s-5
| Minu teistehulgas. |
| s-6
| Kõiksugu vähemuste kaitse on karm ideoloogia. |
| s-7
| Igas ameerika hamburgeriputkaski peab tööl pidama ühejalgset homoseksuaalist neegrit (uups, mida ma nüüd küll ütlesin!), et lambad oleks söönud, hundid terved ja kvoodid täidetud. |
| s-8
| Aga äärmused sünnitavad äärmusi ja meesshovinistid tõstavad omakorda upsakalt päid ja muid kehaosi. |
| s-9
| Sealsamas inimloomaaias nimega Ameerika jagatakse ka edukatele meestele koolitust, kuidas naisi endale voodisse rääkida. |
| s-10
| Ja sedasama arutab ajakiri GQ. |
| s-11
| Ja teab justkui vastuski. |
| s-12
| Mees peab olema sarmikas, atraktiivne ja huumorimeelne. |
| s-13
| See kõlab natuke küll nii, et komm peab olema magus ja sool soolane. |
| s-14
| Jäin mõttesse, miks mul pole kunagi päehegi tulnud juurelda selle üle, kuidas naisi ära rääkida. |
| s-15
| Ja kujutate ette, välja mõtlesin. |
| s-16
| (Samamoodi nagu mu tuttav Piret mõtles välja, miks Mona Lisa naeratab. |
| s-17
| Ta nägi täpselt sedasama naeratust oma mehe näol, kui too oli autoeksami sooritanud. |
| s-18
| Seega - tõenoliselt sai Mona Lisa just läbi autoeksamilt.) |
| s-19
| Samoodi kui Mona Lisa saladuse lahendanud Piret, tõstsin ma näpu ja hüüdsin ohoo! |
| s-20
| Naiste ärarääkimine üleüldse pole mind huvitanud sellepärast, et ma olen tahtnud ära rääkida seda või teist konkreetset inimest või naist, aga mitte naisi üleüldse. |
| s-21
| Selle koha pealt võib mehed rahulikult kaheks jagada. |
| s-22
| Ühed on valmis minema välja lantima ja 'mõne naise ära rääkima'. |
| s-23
| Teistel tuleb ärarääkimine pähe siis, kui silmapiirile on kerkinud ligitõmbav naine. |
| s-24
| Need teised on muidugi anomaalia meeste hulgas ja selges vähemuses ja ma pean tunnistama, et kuulun nende hulka. |
| s-25
| Võimalik, et need on naiselikud mehed. |
| s-26
| Mehed, kellele on enne voodissepugemist vaja naisega mingit psüühilist sidet. |
| s-27
| Mehed, kes ei tea, mida tähendab - naisega on kergem magada, kui teda eesnime pidi kutsuda. |
| s-28
| Muidugi, ühed pole paremad kui teised. |
| s-29
| Aga see teine sort naljalt lõbumajja ei lähe või kui lähebki siis nutab prostituudi rindade vahe märjaks ja midagi muud märjaks ei teegi. |
| s-30
| Võimalik, et naistegi hulgas on sellised kaks sorti olemas, aga sortide omavahelised proportsioonid on vastupidised. |
| s-31
| Isasel on ju vaja karata võimalikult palju emaseid ja emasel kinni hoida ühte lastetoitjat isast. |
| s-32
| Et liik kestaks. |
| s-33
| Ja inimesel on vaja sellepärast veel ka häbeneda. |
| s-34
| Spermapankur doktor Sõritsalt nõuavad eesti naised kõige rohkem meeterüheksakümnese sinisilmse grusiini sugurakke. |
| s-35
| Sellele mõeldes peaksin ma kurvalt saba jalge vahele tõmbama, aga vaat ei tõmba! |
| s-36
| Spermapangas on selline grusiin küll kõige konverteeritavam mees, aga kas minu kodu kõrval õllesaalis ka? |
| s-37
| Vean kihla, et ei ole. |
| s-38
| Vean kihla, et välimusest ja viisakusest on olulisem karismaatilisus. |
| s-39
| Üks hetk, ma vaatan sõnastikust järele, mida see tähendab. |
| s-40
| Nii, sõnaraamat ütleb: karisma - veetlus, sarm, lummus; geniaalsus; relig. jumala and. |
| s-41
| Tjah, ja mis ma ise selle karismaga mõtlesin? |
| s-42
| Noh teate küll, selline säde ja vunk tuleb meile kõigile teinekord sisse. |
| s-43
| Ja naistele tihti siis, kui nad tajuvad, et nad kellelegi meeldivad (mis viib kurvalt selle ebaõigluseni, et keda juba vaadatakse, seda hakatakse veel rohkem vaatama, sest ta särab rohkem - nagu piiblis, et kus on sinna antakse ja kus pole, võetakse seegi ära.) |
| s-44
| Ja meestele? |
| s-45
| Kas meestel läheb karismakott lahti siis, kui mõni naine meeldib? |
| s-46
| Ei, inimesed on erinevad. |
| s-47
| Ja erinevad ka erinevatel eluperioodidel. |
| s-48
| Kui ma lapsepõlve peale tagasi mõtlen, siis minu meelest küll mitte. |
| s-49
| Siis oli just võibolla vesi suus ja jalad takus. |
| s-50
| Mingi vunk tuli siis täiesti ilmaasjata sisse. |
| s-51
| Mingi tunne, et olen vaba mees. |
| s-52
| See oli ehk naiste ärarääkimise eeldus, mille ma jätsin kasutamata. |
| s-53
| Sest ma ei omandanud seda kiskja haaret, et voonakesed oleksid kohe kaela longu lasknud. |
| s-54
| Kahjuks või õnneks. |
| s-55
| Miks õnneks? |
| s-56
| Võimalik, et ma räägin siin, et viinamarjad on hapud, aga eriti edukad ärarääkidjad jäävad teinekord pärast kuuekümnendat keppi kuidagi üksikuks ja kibestunuks. |
| s-57
| Mingil hetkel mulle tundus, sada aastat tagasi, et naiste pidev väljavahetamine on kuidagi tüütu. |
| s-58
| Sest armastuseasjade mehhaanika on nii psüühiliselt kui füüsiliselt kuradi ühesugune ja korduv. |
| s-59
| Nüüd ma olen aastaid kontorirott ja mingist karismast pole muidugi haisugi. |
| s-60
| Ja minusuguseid on pool linna täis ja mingeid naisi sellised rotid muidugi ära ei räägi. |
| s-61
| Ja mul ei ole kahju, et ma selline olen, mitte saamata jäänud naiste pärast, aga sellepärast, et vahel tuleb igatsus selle endise mina järele. |
| s-62
| Selle vabama mina järele. |
| s-63
| Teisipidi, mäletan küll, et vabadust ja pidetust oli sama raske taluda kui tänast vanglat. |
| s-64
| Oh, olen jälle lõputult issendast vahutanud. |
| s-65
| Mõtleks korraks, missugused on need mu tuttavad, kes tänaseni edukalt naisi ära räägivad? |
| s-66
| On neil midagi ühist? |
| s-67
| On jah. |
| s-68
| Eks nad taha ära rääkida. |
| s-69
| Aga välja nad seda ei näita. |
| s-70
| Nad tõmbavad ainult näpuga ja naised tulevad alandlikult nagu tapaloomad. |
| s-71
| Nende meeste suur ülbus ja hoolimatus naiste suhtes on nagu lombakal laadakaklejal lord Byronil või eemaletõukava näoga räpasel joodikul Rasputinil. |
| s-72
| Kes haukasid naisi vasakult ja paremalt nagu pull aasal lilleõisi. |
| s-73
| Nad on intensiivsed ja tugevad isiksused. |
| s-74
| Ja neis on saladust. |
| s-75
| Mis pole teeseldud salapära. |
| s-76
| Kopiraiteri ameti üle arutlemisega on nii, et kui see kellegagi jutuks tuleb, siis hakkab kopirater kohe ennast õigustama - et miks ta sellist tööd teeb. |
| s-77
| Kas siis teine teeb talle etteheiteid või ei tee või teinekord isegi siis, kui räägivad kaks kopiraiterit omavahel. |
| s-78
| Miks see nii on? |
| s-79
| Eks ikka sellepärast, et Eestis arvatakse, et reklaamid on ühed halvad asjad. |
| s-80
| Ma täpselt ei tea, aga ma arvan, et ka reklaamibüroode tegevdirektorid ja projektijuhid peavad aeg-ajalt ennast õigustama ja seletama, et reklaamid ei ole tingimata halvad asjad. |
| s-81
| Ma ei tea, kas reklaamid on head või halvad asjad. |
| s-82
| Ma arvaksin praegu, et nad võivad olla nii head kui halvad. |
| s-83
| Nagu ka kõik muud asjad ja olevused siin maailmas. |
| s-84
| Kunagi jagas Rein Veidemann oma loengutes (pagan võtaks, mitte ei mäleta, mida ta õigupoolest meile luges. |
| s-85
| Küllap ta luges iseennnast - ja see on parim mida hea õppejõud tegelikult lugeda saab), nojah, Veidemann oma loengutes heietas hüpoteesi, et Eesti kultuur on olnud kas eneseõigustus või eneseteostus. |
| s-86
| Et selle järgi saab lahterdada. |
| s-87
| (Võimalik, et saab. |
| s-88
| Samamoodi saaks lahterdada, et milline osa eesti kirjandusest on neegrite ja milline valgete tehtud.) |
| s-89
| Siis - Veidemanni rehkenduse järgi on minu meelest rohkem eneseteostused need tööd, millest ei jää midagi alles. |
| s-90
| Mismoodi? |
| s-91
| Noh, sest sa tead, et sa teed neid niisama või raha pärast või tegemise enese pärast. |
| s-92
| Noh, skulptuurid ja romaanid jäävad alles. |
| s-93
| Näiteks teater, häppening ja kopiraitimine ei jää alles. |
| s-94
| ja ma arvan, et presidentiksolemine näiteks samamoodi. |
| s-95
| Või lastekasvatamine. |
| s-96
| neid võib küll dokumenteerida (ja ma olen õnnelik, et olen näinud filmilindilt näiteks Ants Jõgit), aga ega see pole ikkagi see. |
| s-97
| Kopiraitimine on ka nagu keskaegne ikoonimaailmine, et autor jääb anonüümseks ja töö on tihti kollektiivne. |
| s-98
| See pole tähtis, et - kikerikii - mina tegin. |
| s-99
| Tähtis on, et tulemus oleks efektiivne. |
| s-100
| Efektiivne ikoon, mis jumalale meelepärane on. |
| s-101
| Reklaamide tegemisse panen ma muidugi tunduvalt rohkem energiat kui ajaleheartikli kirjutamisse või proosateksti kirjutamisse. |