| s-303
| Keskpanga presidendiks kinnitatud Vello Venseli vaade Eesti majandusele ja pangandusele enne kõrgest ametist loobumist. |
| s-304
| Milline on Eesti majanduse seis? |
| s-305
| Ma olen optimist - oleme majanduskasvu esimeses faasis. |
| s-306
| Väliskriiside mõjud on ületatud ja see läks isegi üllatavalt kiiresti. |
| s-307
| Nüüd on oluline, kuidas funktsioneerib pangandus. |
| s-308
| Rootsi kapitali tulek suurpankadesse ja väiksemate pankade kadumine on mõjunud tervistavalt. |
| s-309
| Kas USA võimalik börsikrahh võib Eesti majanduse taas langusele pöörata? |
| s-310
| Võib-olla on tegu vaid ajutise langusega. |
| s-311
| Juba ammu oodati, et hämmastavalt stabiilsele majanduskasvule ja aktsiahindade tõusule tuleb ükskord lõpp. |
| s-312
| Kuna meie majandus on rohkem seotud eurotsooni ja Skandinaavia maadega, siis tulevad mõjud eeskätt sealt. |
| s-313
| Ka Venemaal on määramatuse aste endiselt kõrge. |
| s-314
| Kas Venemaa mõjutab rohkem kui USA? |
| s-315
| Jah, ma arvan nõnda. |
| s-316
| Milliseid samme soovitaksite praeguses olukorras oma USA kolleegile Alan Greenspanile? |
| s-317
| Soovitusi ei julge talle anda. |
| s-318
| Seni on peetud just tema teeneks, et USA majandus on nii pikka aega stabiilne olnud. |
| s-319
| Greenspanil on finantssüsteemi üle tugev mõju ja kontroll. |
| s-320
| Kas loodate saavutada Greenspaniga sarnase positsiooni, et majanduse reguleerimiseks piisab vaid sõnast? |
| s-321
| Greenspani fenomen ei tulnud äkki. |
| s-322
| Kui oled kauem ametis olnud, piisab ainult sõnast. |
| s-323
| Mitte just otse minu, aga Eesti Panga signaalid peaksid olema õigeaegsemad, väga selged ja üheselt mõistetavad. |
| s-324
| Peaks ka paindlikum olema - keerulisematel aegadel tuleks pangandusnormatiive karmistada, kui aga läheb lõdvemaks, siis järele anda. |
| s-325
| Laveerimisvõimalus peab olema. |
| s-326
| Praegu, kui eeldatavasti on ees majandustõus, oleksid taolist sorti signaalid ajakohased. |
| s-327
| Infrastruktuuri- ja teenindussektor on viimastel aastatel jätkuvalt laienenud, aga eksporttööstus pigem järele andnud. |
| s-328
| Milliseid võimalusi näete majanduse arenguks? |
| s-329
| Väikeriigile on paratamatu, et SKP enamik ei tule mitte asjade tootmisest, vaid teenindusest. |
| s-330
| See nihe süveneb. |
| s-331
| Uued, läbilöögivõimelised tooted pole tõenäolised, sest need nõuavad palju raha ja inimpotentsiaali. |
| s-332
| See ei välista võimalust, et me leiame oma nishi. |
| s-333
| Iirimaa on näiteks tarkvara tootmises maailmas teisel kohal. |
| s-334
| Kas väikestel on globaliseeruvas maailmas võimalusi? |
| s-335
| Geograafiline asend on meie miinus ning ka meie pluss. |
| s-336
| Läänemere piirkonnas võib oodata tugevat majanduskasvu. |
| s-337
| Kui ka Venemaa peaks hästi arenema, siis miinuseid nagu polekski. |
| s-338
| Euroopa Liidule niisiis alternatiivi pole? |
| s-339
| Mitte majandusest, vaid riigi julgeolekust lähtuvalt ei näe ma euroskeptitsismile mingit õigustust. |
| s-340
| Kui kaugel me SKPd silmas pidades Euroopa Liidust oleme? |
| s-341
| Euroopa Liidu praegusele keskmisele tasemele jõudmiseks kulub vähemalt üks inimpõlvkond. |
| s-342
| 20 aastat peab keskmine kasvutempo olema 6-7% aastas. |
| s-343
| SKP kasv sõltub suuresti meid ümbritsevast, aga me ise saaksime hoida võimalikult liberaalset ja stabiilset poliitikat. |
| s-344
| SKP suur kasv tuleneb enamjaolt suurtest välisinvesteeringutest. |
| s-345
| Sisemaine sääst on napp ja sellega majandust ei arenda. |
| s-346
| Samal ajal piirab Euroopa Liit liberaalsust? |
| s-347
| Ma loodan, et kui Eesti ükskord sinna jõuab, siis on tegu juba praegusest oluliselt erineva liiduga. |
| s-348
| Millal võetakse Eesti Euroopa Liitu? |
| s-349
| Ametlik seisukoht on, et Eesti peaks olema valmis 1. jaanuariks 2001. |
| s-350
| Kahtlen, kas me suudame selleks ajaks viia oma seadusandliku ja institutsionaalse raamistiku vastavusse Euroopa standarditega. |
| s-351
| Optimistina arvan, et Eesti liitub Euroopa Liiduga viie aasta pärast. |
| s-352
| Nii et eurot teie ametiaja jooksul Eestis käibele ei võeta? |
| s-353
| Jah. |
| s-354
| Neil on mängureeglid paigas ja eksperimente ei tehta. |
| s-355
| Vaevalt meid enne kuut aastat eurotsooni võetakse. |
| s-356
| Eestist on kujunemas linnriik ehk raha ja sellega koos ka ettevõtlus on koondunud Tallinna. |
| s-357
| Kas see on pöördumatu protsess? |
| s-358
| See on paratamatu, sest Eesti on nii pisike. |
| s-359
| Riigil peaaegu pole regionaalpoliitikat, sest on elulisemaidki muresid. |
| s-360
| Ka pangad sulevad regioonides järjest filiaale ja lähevad üle Internetile. |
| s-361
| See avab tee aga laenu-hoiuühistutele, kes teenindavad vaid enda omanikke. |
| s-362
| Nii on see ka mujal maailmas seal, kust kommertspangad on ära läinud. |
| s-363
| Need ühistud pole loodud kasumi teenimiseks, vaid oma liikmete teenindamiseks. |
| s-364
| Keskpank saab omalt poolt neile kaasa aidata vastava keskkonna loomise abil. |
| s-365
| Ühest küljest on meil tugevad suurpangad, teisalt tõstavad kasuminäljas monopolid teenustasusid? |
| s-366
| Olen teinud 1994. aastast reaalsektori ettevõtete monitooringut, millest ilmneb, et majandusagendid tunnetavad konkurentsi kadumist panganduses ja loodavad välispankade tulekut. |
| s-367
| Turu väiksuse tõttu pole neid siiski tulnud, kuid see on vaid aja küsimus. |
| s-368
| Täna pole pilt kliendile kuigi roosiline ja pangad kasutavad seda loomulikult ära. |
| s-369
| Keskpank ei saa aga siin midagi teha. |
| s-370
| Loodan vaid, et välispankade toel tekkiv konkurents paneb asjad paika. |
| s-371
| Mis teile Eesti majandusruumis ei meeldi? |
| s-372
| Vastaksin jälle monitooringu tulemustega - ettevõtjad hindavad meie keskkonda suhteliselt heaks. |
| s-373
| Probleemiks on ebaotstarbekas administratiivne jaotus, mõttetult suur arv väikseid vürstiriigikesi. |
| s-374
| Ka liigne pusimine seadustega tundub mõttetu, paljud olulised seadused oleks tulnud importida. |
| s-375
| Nüüd on meil palju vastuolulisi seadusi. |
| s-376
| Nii lahendavadki ettevõtjad konflikte omavaheliste kokkulepetega ega usalda kohtusüsteemi. |
| s-377
| Kas akadeemiliste ringkondade mõju Eesti arengule on piisav? |
| s-378
| Laia silmaringiga teadlastelt pole eriti nõu küsitud. |
| s-379
| Eesti asja - näiteks ka Euroopa Liidu läbirääkimisi - on seni aetud riigiametnike tasemel. |
| s-380
| Alati pole mõtet jalgratast leiutada. |
| s-381
| Millega olete viimastel aastatel tegelenud? |
| s-382
| Olen Tartu Ülikooli paberitega rahandus-pangandusspetsialist. |
| s-383
| Pikemat aega tegelesin statistika ja ökonomeetriaga. |
| s-384
| Nii kandidaadi- kui ka doktoritöö tegin nendest valdkondadest. |
| s-385
| Hiljem siirdusin finantsanalüüsi ja panganduse valdkonda. |
| s-386
| 1980ndate lõpust osalesin tudengite majandusõpikute tõlkimises. |
| s-387
| Kogu majandusele sai ring peale. |
| s-388
| Edasi tulid Euroopa Ühenduse ühisprojektid: iga-aastane reaalsektori monitooring ja pankade analüüs. |
| s-389
| Tunnete end seega panganduses nagu kala vees. |
| s-390
| Eks jah. |
| s-391
| Tagasiside reaalsektorist ja pangandusest võimaldab näha asja terviklikumalt. |
| s-392
| Miks on 50aastane pangajuht parem kui 25aastane? |
| s-393
| Nooremad on riskialtimad, aga pangandus on siiski konservatiivne ala. |
| s-394
| Eestis oli paratamatu, et noored said võimule. |
| s-395
| Nüüd on probleem, et uutel pole eriti võimalust karjääri teha. |
| s-396
| Kas keskpanga presidendiks kandideerimise otsus tuli kergelt? |
| s-397
| Põhiline kaalumine oli juba kaks aastat tagasi, kui nõustusin keskpanga nõukogu esimeheks kandideerima. |
| s-398
| Nüüd ma ei kõhelnudki, sest olin juba kaks aastat tagasi selleks valmis. |
| s-399
| Suure struktuuri juhtimine ei hirmuta? |
| s-400
| Olen 10 aastat Tehnikaülikoolis instituuti juhtinud. |
| s-401
| Panga presidendi funktsioonid on väga rangetes raamides. |
| s-402
| Mingit isetegevust ei saa olla - rahapoliitika ja strateegiad kuni euroni on raudselt paigas. |