| s-301
| Selline ühiskond, kus on silmapaistvalt edukad vaid parasiteerivad struktuurid ning kus tööd teha oskaval ja tahtval inimesel ei ole võimalik oma töö eest saadud palgast ära elada, ei vääri kuigi suurt tunnustust ega sobi teistele eeskujuks. |
| s-302
| SUURÜLLATAJA. |
| s-303
| Keskpanga presidendiks kinnitatud Vello Venseli vaade Eesti majandusele ja pangandusele enne kõrgest ametist loobumist. |
| s-304
| Milline on Eesti majanduse seis? |
| s-305
| Ma olen optimist - oleme majanduskasvu esimeses faasis. |
| s-306
| Väliskriiside mõjud on ületatud ja see läks isegi üllatavalt kiiresti. |
| s-307
| Nüüd on oluline, kuidas funktsioneerib pangandus. |
| s-308
| Rootsi kapitali tulek suurpankadesse ja väiksemate pankade kadumine on mõjunud tervistavalt. |
| s-309
| Kas USA võimalik börsikrahh võib Eesti majanduse taas langusele pöörata? |
| s-310
| Võib-olla on tegu vaid ajutise langusega. |
| s-311
| Juba ammu oodati, et hämmastavalt stabiilsele majanduskasvule ja aktsiahindade tõusule tuleb ükskord lõpp. |
| s-312
| Kuna meie majandus on rohkem seotud eurotsooni ja Skandinaavia maadega, siis tulevad mõjud eeskätt sealt. |
| s-313
| Ka Venemaal on määramatuse aste endiselt kõrge. |
| s-314
| Kas Venemaa mõjutab rohkem kui USA? |
| s-315
| Jah, ma arvan nõnda. |
| s-316
| Milliseid samme soovitaksite praeguses olukorras oma USA kolleegile Alan Greenspanile? |
| s-317
| Soovitusi ei julge talle anda. |
| s-318
| Seni on peetud just tema teeneks, et USA majandus on nii pikka aega stabiilne olnud. |
| s-319
| Greenspanil on finantssüsteemi üle tugev mõju ja kontroll. |
| s-320
| Kas loodate saavutada Greenspaniga sarnase positsiooni, et majanduse reguleerimiseks piisab vaid sõnast? |
| s-321
| Greenspani fenomen ei tulnud äkki. |
| s-322
| Kui oled kauem ametis olnud, piisab ainult sõnast. |
| s-323
| Mitte just otse minu, aga Eesti Panga signaalid peaksid olema õigeaegsemad, väga selged ja üheselt mõistetavad. |
| s-324
| Peaks ka paindlikum olema - keerulisematel aegadel tuleks pangandusnormatiive karmistada, kui aga läheb lõdvemaks, siis järele anda. |
| s-325
| Laveerimisvõimalus peab olema. |
| s-326
| Praegu, kui eeldatavasti on ees majandustõus, oleksid taolist sorti signaalid ajakohased. |
| s-327
| Infrastruktuuri- ja teenindussektor on viimastel aastatel jätkuvalt laienenud, aga eksporttööstus pigem järele andnud. |
| s-328
| Milliseid võimalusi näete majanduse arenguks? |
| s-329
| Väikeriigile on paratamatu, et SKP enamik ei tule mitte asjade tootmisest, vaid teenindusest. |
| s-330
| See nihe süveneb. |
| s-331
| Uued, läbilöögivõimelised tooted pole tõenäolised, sest need nõuavad palju raha ja inimpotentsiaali. |
| s-332
| See ei välista võimalust, et me leiame oma nishi. |
| s-333
| Iirimaa on näiteks tarkvara tootmises maailmas teisel kohal. |
| s-334
| Kas väikestel on globaliseeruvas maailmas võimalusi? |
| s-335
| Geograafiline asend on meie miinus ning ka meie pluss. |
| s-336
| Läänemere piirkonnas võib oodata tugevat majanduskasvu. |
| s-337
| Kui ka Venemaa peaks hästi arenema, siis miinuseid nagu polekski. |
| s-338
| Euroopa Liidule niisiis alternatiivi pole? |
| s-339
| Mitte majandusest, vaid riigi julgeolekust lähtuvalt ei näe ma euroskeptitsismile mingit õigustust. |
| s-340
| Kui kaugel me SKPd silmas pidades Euroopa Liidust oleme? |
| s-341
| Euroopa Liidu praegusele keskmisele tasemele jõudmiseks kulub vähemalt üks inimpõlvkond. |
| s-342
| 20 aastat peab keskmine kasvutempo olema 6-7% aastas. |
| s-343
| SKP kasv sõltub suuresti meid ümbritsevast, aga me ise saaksime hoida võimalikult liberaalset ja stabiilset poliitikat. |
| s-344
| SKP suur kasv tuleneb enamjaolt suurtest välisinvesteeringutest. |
| s-345
| Sisemaine sääst on napp ja sellega majandust ei arenda. |
| s-346
| Samal ajal piirab Euroopa Liit liberaalsust? |
| s-347
| Ma loodan, et kui Eesti ükskord sinna jõuab, siis on tegu juba praegusest oluliselt erineva liiduga. |
| s-348
| Millal võetakse Eesti Euroopa Liitu? |
| s-349
| Ametlik seisukoht on, et Eesti peaks olema valmis 1. jaanuariks 2001. |
| s-350
| Kahtlen, kas me suudame selleks ajaks viia oma seadusandliku ja institutsionaalse raamistiku vastavusse Euroopa standarditega. |
| s-351
| Optimistina arvan, et Eesti liitub Euroopa Liiduga viie aasta pärast. |
| s-352
| Nii et eurot teie ametiaja jooksul Eestis käibele ei võeta? |
| s-353
| Jah. |
| s-354
| Neil on mängureeglid paigas ja eksperimente ei tehta. |
| s-355
| Vaevalt meid enne kuut aastat eurotsooni võetakse. |
| s-356
| Eestist on kujunemas linnriik ehk raha ja sellega koos ka ettevõtlus on koondunud Tallinna. |
| s-357
| Kas see on pöördumatu protsess? |
| s-358
| See on paratamatu, sest Eesti on nii pisike. |
| s-359
| Riigil peaaegu pole regionaalpoliitikat, sest on elulisemaidki muresid. |
| s-360
| Ka pangad sulevad regioonides järjest filiaale ja lähevad üle Internetile. |
| s-361
| See avab tee aga laenu-hoiuühistutele, kes teenindavad vaid enda omanikke. |
| s-362
| Nii on see ka mujal maailmas seal, kust kommertspangad on ära läinud. |
| s-363
| Need ühistud pole loodud kasumi teenimiseks, vaid oma liikmete teenindamiseks. |
| s-364
| Keskpank saab omalt poolt neile kaasa aidata vastava keskkonna loomise abil. |
| s-365
| Ühest küljest on meil tugevad suurpangad, teisalt tõstavad kasuminäljas monopolid teenustasusid? |
| s-366
| Olen teinud 1994. aastast reaalsektori ettevõtete monitooringut, millest ilmneb, et majandusagendid tunnetavad konkurentsi kadumist panganduses ja loodavad välispankade tulekut. |
| s-367
| Turu väiksuse tõttu pole neid siiski tulnud, kuid see on vaid aja küsimus. |
| s-368
| Täna pole pilt kliendile kuigi roosiline ja pangad kasutavad seda loomulikult ära. |
| s-369
| Keskpank ei saa aga siin midagi teha. |
| s-370
| Loodan vaid, et välispankade toel tekkiv konkurents paneb asjad paika. |
| s-371
| Mis teile Eesti majandusruumis ei meeldi? |
| s-372
| Vastaksin jälle monitooringu tulemustega - ettevõtjad hindavad meie keskkonda suhteliselt heaks. |
| s-373
| Probleemiks on ebaotstarbekas administratiivne jaotus, mõttetult suur arv väikseid vürstiriigikesi. |
| s-374
| Ka liigne pusimine seadustega tundub mõttetu, paljud olulised seadused oleks tulnud importida. |
| s-375
| Nüüd on meil palju vastuolulisi seadusi. |
| s-376
| Nii lahendavadki ettevõtjad konflikte omavaheliste kokkulepetega ega usalda kohtusüsteemi. |
| s-377
| Kas akadeemiliste ringkondade mõju Eesti arengule on piisav? |
| s-378
| Laia silmaringiga teadlastelt pole eriti nõu küsitud. |
| s-379
| Eesti asja - näiteks ka Euroopa Liidu läbirääkimisi - on seni aetud riigiametnike tasemel. |
| s-380
| Alati pole mõtet jalgratast leiutada. |
| s-381
| Millega olete viimastel aastatel tegelenud? |
| s-382
| Olen Tartu Ülikooli paberitega rahandus-pangandusspetsialist. |
| s-383
| Pikemat aega tegelesin statistika ja ökonomeetriaga. |
| s-384
| Nii kandidaadi- kui ka doktoritöö tegin nendest valdkondadest. |
| s-385
| Hiljem siirdusin finantsanalüüsi ja panganduse valdkonda. |
| s-386
| 1980ndate lõpust osalesin tudengite majandusõpikute tõlkimises. |
| s-387
| Kogu majandusele sai ring peale. |
| s-388
| Edasi tulid Euroopa Ühenduse ühisprojektid: iga-aastane reaalsektori monitooring ja pankade analüüs. |
| s-389
| Tunnete end seega panganduses nagu kala vees. |
| s-390
| Eks jah. |
| s-391
| Tagasiside reaalsektorist ja pangandusest võimaldab näha asja terviklikumalt. |
| s-392
| Miks on 50aastane pangajuht parem kui 25aastane? |
| s-393
| Nooremad on riskialtimad, aga pangandus on siiski konservatiivne ala. |
| s-394
| Eestis oli paratamatu, et noored said võimule. |
| s-395
| Nüüd on probleem, et uutel pole eriti võimalust karjääri teha. |
| s-396
| Kas keskpanga presidendiks kandideerimise otsus tuli kergelt? |
| s-397
| Põhiline kaalumine oli juba kaks aastat tagasi, kui nõustusin keskpanga nõukogu esimeheks kandideerima. |
| s-398
| Nüüd ma ei kõhelnudki, sest olin juba kaks aastat tagasi selleks valmis. |
| s-399
| Suure struktuuri juhtimine ei hirmuta? |
| s-400
| Olen 10 aastat Tehnikaülikoolis instituuti juhtinud. |