| s-102
| “ Oli nagu seal kell kaelas, ” naerab Leida Vinkel oma tähte. |
| s-103
| Tema kangelaslaudas aga mõtiskleb noor talumees klassikalisi mõtteid: kas jätta kari alles või müüa lihaks. |
| s-104
| Liisis omal ajal 700 000 krooni eest korralikud seadmed, mida piima praeguse hinnaga pole lootustki tasa teenida. |
| s-105
| 1992 saatis vanavarakaupmees Andri Heidmets kõigile sotsialistliku töö kangelastele ja Lenini ordeni kavaleridele kirja, et nad oma aumärgid ära müüksid. |
| s-106
| Siis tuli hoobilt sadakond tükki. |
| s-107
| Leida Peipsi oma läks teisele mehele, kahetseb Heidmets. |
| s-108
| “ Vaiksalu ka ei anna. |
| s-109
| Näed, olen suurelt peale kirjutanud “ ei anna ”, ” näitab Heidmets oma antikvaarseid esemeid pungil toas registrikaarti. |
| s-110
| Lenini ordeneid tilgub paar tükki kuus. |
| s-111
| Kokku anti neid Eestis umbes paar tuhat. |
| s-112
| Dokumentideta ordenid lähevad sulatusahju. |
| s-113
| “ Puhas kuld, proov 958. |
| s-114
| Kettideks, sõrmusteks - oleneb, mida tellitakse. ” |
| s-115
| Andri firmal on oma sulatusahi, milles sotsialistlik kuld enne mõne kapitalistliku töö kangelase ehtimist puhastustulest läbi käib. |
| s-116
| Ühel hooajal 400 ha viljavälja. |
| s-117
| “ Olen isegi oma sünnipäeval 14. novembril veel põllul olnud. |
| s-118
| Mina ei tahtnud niisama aega viita, mööda pidusid käia, mina tahtsin tööd teha. ” |
| s-119
| Elmina Otsman (75) on siiras naine. |
| s-120
| Ei varja, et tahtis saada kangelaseks ja Eesti parimaks mehhanisaatoriks. |
| s-121
| “ Mul oli töö suhtes küll eesmärk. ” |
| s-122
| 1950 tulid Eestisse esimesed iseliikuvad kombainid. |
| s-123
| Pärast sõda Venemaalt esivanemate koju naasnud Elmina Otsmanist sai siis esimene kohalik naiskombainer. |
| s-124
| Esimese lõikuse tegi ta rukkipõllul Karksis. |
| s-125
| “ Käidi hulganisti seda kombaini vaatamas ja muidugi ka naiskombainerit. |
| s-126
| Kinomehedki olid platsis. |
| s-127
| Ringvaade “ Nõukogude Eesti ”. ” |
| s-128
| Elminale tähendas tähelepanu, et ta pidi üha paremini töötama. |
| s-129
| 1951 püstitas ta oma masinaga täna ehk fantastilisena tunduva rekordi, koristas ühe hooajaga 400 hektarit. |
| s-130
| Kollendavate väljade vahel algasid tööpäevad hommikul kell 6 ja venisid keskööni. |
| s-131
| “ Maha ei kukkunud, häda polnud midagi. ” |
| s-132
| Häda sai Otsmani arvates otsa siis, kui sõda lõppes. |
| s-133
| “ Kui on rahu, on kõik lustimäng, ” arvab naine, kes 1941-42 erakordselt külmal talvel raudratastega traktorite kolonnis Luugast Tsherepovetsi rändas. |
| s-134
| “ Koolis sain vähe käia. |
| s-135
| Pea oli kehvavõitu, aga traktorist sain jagu. |
| s-136
| Tahtsin elus midagi korda saata. |
| s-137
| Minu vaimustus oli ehtne. |
| s-138
| ” Elmina õnn ei seisnenud rahas: hektari koristamise eest maksti vaid kolm ja pool rubla (1961. aasta vääringus 35 kopikat). |
| s-139
| “ Aga milline töö see oli! ” ohkab Otsman. |
| s-140
| “ Ümberringi kuldne rukkiväli ja kombainid seal sees! |
| s-141
| Tulin kombainilt maha, korjasin rukkililli ja ehtisin kabiini. |
| s-142
| Igatsen selle järele tänapäevani. ” |
| s-143
| Kui Otsmani noorus oleks tänasesse langenud, ei oskaks ta midagi peale hakata. |
| s-144
| “ Mina ei taha iseendale elada, nagu praegu soovitatakse. |
| s-145
| Tahtsin elada ühiskonna heaks. |
| s-146
| Mulle meeldis kolhoos, kollektiiv. ” |
| s-147
| Kangelaseks saada oli Otsmani suur ja salajane unistus. |
| s-148
| Et see juba 1958. aastal täitus, valmistas Elminale isegi pettumuse. |
| s-149
| “ Ma ei väärinud seda veel tol ajal. |
| s-150
| Hiljem küll. ” |
| s-151
| Elmina ei kahetse põrmugi. |
| s-152
| Ta heidab endale ette ainult seda, et tööd rabades sai ta nii vähe oma lastega koos olla. |
| s-153
| Eesti Vabariik ja Elmina Otsman? |
| s-154
| “ Ei mingeid suhteid. |
| s-155
| Kohe vabariigi algul tuli mulle Siiri Oviiri allkirjaga kiri, kus öeldi, et kõik minu privileegid on nüüdsest tühistatud. ” |
| s-156
| Privileegid olid 20 rubla võrra suurem pension ja tasuta bussisõit rajooni piires. |
| s-157
| Viimast ei kasutanud Otsman nagunii kunagi. |
| s-158
| Piinlik oli. |
| s-159
| Kangelase tähte ja Lenini ordeneid pole Otsmanil enam näidata. |
| s-160
| “ Käis siin üks tüüp ning ajas peale, et müü ja müü! |
| s-161
| Noh, müüsimegi - ning ostsime teleka ja mootorsae. |
| s-162
| Muidu poleks neid kuidagi saanud. ” |
| s-163
| “ 80ndate teisel poolel hakkasin nende ostmisega peale, ” räägib Andri Heidmets. |
| s-164
| “ Algul elegantselt ja õrnalt. ” |
| s-165
| Kirovi-nimelise kolhoosi direktori Kuuli omast jäi ta ilma. |
| s-166
| Selle ostis Eestist pärit suurärimees, kes elab Itaalias. |
| s-167
| Tal on hiilgav aumärgikogu, sealhulgas kõik eelmise vabariigi Vabadusristid. |
| s-168
| “ Muravjov maksab lihtsalt üle, ” kurdab Heidmets. |
| s-169
| Mõne kuldtähe edasimüümiseks kulub Heidmetsal vahel aasta. |
| s-170
| Kõige paremini ostavad ameeriklased. |
| s-171
| Venemaalt saaks tuua hunnikute viisi Lenini ordeneid. |
| s-172
| Kuid seal on keelatud neid müüa ja üle piiri viia. |
| s-173
| “ N Liidu kangelase kuldtähte oled käes hoidnud? ” |
| s-174
| Andri võtab vitriinist punase karbi. |
| s-175
| Täht on raske. |
| s-176
| Kuulus NKVD kaptenile, kes läks tuliveearmastuse tõttu 60ndate algul teise ilma. |
| s-177
| Mälestus enkavedistlikest kangelastegudest maksab praegu 10 000 krooni. |
| s-178
| 70 vagonetti põlevkivi vahetuses. |
| s-179
| “ Mul oli sõber Värskast. |
| s-180
| Ta määrati suure kolhoosi esimeheks. |
| s-181
| Ükskord kutsusin ta sünnipäevale. |
| s-182
| Ütles, et mina viina ei võta, olen autoga. |
| s-183
| Vihastasin hirmsasti, et oled suur kolhoosiesimees ja mina lihtne kaevur. |
| s-184
| Hakkasin püüdma, et minu brigaadil hästi läheks. ” |
| s-185
| Endel Paap (61) on sotskangelastest ainsana ka praegu riigitüüri juures. |
| s-186
| Tegelikult ei tahtnudki Riigikogu liige Paap saada kaevuriks, vaid hoopis loomaarstiks. |
| s-187
| 17aastasena opereeris ta kodus maal lehmal naelad kõhust välja. |
| s-188
| Niikuinii sureb. |
| s-189
| Korda läks. |
| s-190
| Kehvast perest maapoiss teadis lehma hinda. |
| s-191
| Kaevandusse läks ta pärast sõjaväge. |
| s-192
| Pere tahtis toitmist, kaevanduses maksti 3000 rubla, veterinaarile tollal 410. |
| s-193
| “ Algul oli hirmus raske. |
| s-194
| Sidusin käed kõik sidemetega kinni. |
| s-195
| Aga kolm päeva hiljem võtsin juba vana kaevuri normi. ” |
| s-196
| Läbindajatel mõõdeti meetreid - kui palju on edasi raiutud. |
| s-197
| 200 meetrit kuus loeti juba kiirprohhodkaks. |
| s-198
| Paabu brigaad tegi 300-500 meetrit. |
| s-199
| Tänini on tema nimel väike rekord: vahetuses laadis ta koos paarimehega täis 70 kolmetonnist vagonetti, seda masina abil. |
| s-200
| Käsitsi on ta vahetuses kühveldanud ühe 60tonnise vagunitäie. |
| s-201
| Kui paas eraldada, jääb umbes 27 tonni puhast põlevkivi. |