| s-403
| Nii sünnib ka mäss rahvuse vastu. |
| s-404
| Miks, MIKS ma küll pean respekteerima mingit värvikombinatsiooni, kui see pole muud kui vaid üks värvikombinatsioon? |
| s-405
| Miks ma küll pean mingi ajast ja arust laulukese ajal püsti tõusma, kui see on vaid üks laulukene? |
| s-406
| Otsustatakse, et neil miksidel muud vastust polegi kui inimeste rumalus. |
| s-407
| Norutundest oma taipamatuse üle saab korrapealt mõnutunne oma tarkuse üle. |
| s-408
| Paraku ei jätku mõnu kauaks, sest teised on ikka alles rumalad. |
| s-409
| Tüütu. |
| s-410
| Tekib olukord 'miss Universum küürakate saarel'. |
| s-411
| Miss teab küll, et ta on miss, aga ühtlasi teab ka, et küürakate meelest on hoopis tema kõver. |
| s-412
| Ja asubki inimene, kes äsja nõudis igaühele (tegelikult: endale) vabadust olla selline, nagu talle meeldib, väänama teisi selliseks, nagu temale meeldib. |
| s-413
| Tasapisi kujuneb välja olukord, kus endine enamus surutakse vähemusse, vähemalt end intellektuaalideks pidavate inimeste hulgas. |
| s-414
| Mässaja positsioon lubab võtta märtripoose. |
| s-415
| Vähemuse esindaja on puutumatu, teda pärjatakse ja kullatakse ('julges tulla välja intrigeerivate mõtetega, ärgitada diskussiooni'), tema vastased tehakse pisikesteks tükkideks ('näe, sallimatu rahvusfundamentalist raevutseb'). |
| s-416
| Tänapäevane kõrgelt tituleeritud mässaja pole mingi mässaja, vaid 'preester, papp ja ajatolla', aga selle väljaütlemine on ketserlus, preester paneb su kirikuvande alla, sest ta tahab olla ise see, kes võitleb preestrite, pappide ja ajatolladega. |
| s-417
| Täiesti turvaliselt seejuures ja kopsaka honorari eest. |
| s-418
| Seetõttu on hädasti vaja midagi või kedagi, kellega võidelda. |
| s-419
| Näiteks 'Eesti kui usuasjaga', millest kirjutab Jaan Kaplinski 13. mai Eesti Ekspressis. |
| s-420
| Kaplinski kasutab osavalt ära poolharitlase mõttekrampi, mille kohaselt usk kui selline on nõme. |
| s-421
| Rituaalid, pühakud, preestrid ja teoloogia on nõmedad. |
| s-422
| Et ta selle juures ise preestrina esineb ja mingit nurihumanistlikku mässu-usku kuulutab, peab jääma märkamatuks. |
| s-423
| Kas Kaplinski pole siis tõesti tähele pannud, et usuvastane võitlus moondub oma viimases instantsis samuti religiooniks? |
| s-424
| (Küll aga paneb seda tähele Mihkel Mutt samas lehenumbris.) |
| s-425
| Et nii pealetükkiv sallivuse-evangeelium, nagu tema seda kuulutab, moondub vihkamiseks? |
| s-426
| Ma pole ammu lugenud nii vihkavat esseed kui see Kaplinski oma. |
| s-427
| Ma ei väida, et 'Eesti kui usuasi' oleks Kaplinski luul. |
| s-428
| Ei, rahvuslus, ka nüri rahvuslus on tõesti olemas ja on isegi igasugu Ivan Oravaid, kes sulle käratavad, et sa pole 'õige eestlane'. |
| s-429
| Ainult et nad ei tee Eestis ilma. |
| s-430
| Nad on ebameeldivad, aga paratamatud ja väikeses koguses dialektiliselt isegi vajalikud. |
| s-431
| Jagada riigid sellisteks, kus valitseb riigiideoloogia (sealhulgas Eesti), ja sellisteks, kus millessegi uskumine on inimese eraasi, on Kaplinskist lausa ehmatavalt primitiivne. |
| s-432
| Mingi riigiideoloogia valitseb igas riigis. |
| s-433
| Ka Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. |
| s-434
| Ka Skandinaavias. |
| s-435
| Eesti pole selles mõttes mitte esirinnas, vaid tagareas. |
| s-436
| Sellepärast Kaplinskil siin nii mugav mässata ongi. |
| s-437
| Rahvuslusega seoses väita, et Eesti on riik, kus varitseb oht ketseriks jääda, on teiste maade ja rahvastega võrreldes lihtsalt alatu. |
| s-438
| Eesti on maa, kus iseseisvuspäeval tunneb ennast veidrikuna see, kellel on käes lipuke, ja mitte see, kellel ei ole. |
| s-439
| Kui siia kõrvale panna näiteks Oslo Norra rahvuspüha aegu, siis on vahe lausa rabav. |
| s-440
| Norra kuninga nö riigiusku alamad ummistasid tänavaid, ülempreester seisis oma lossi rõdul ja imelik hakkas sellel, kellel ei olnud käes Norra lipukest. |
| s-441
| Näiteks minul, ja ma ei rahunenudki enne, kui ühe sellise sain. |
| s-442
| Need inimesed olid rõõmsad ja vabad, ma kadestasin neid. |
| s-443
| Ma usun, et kasvõi sealsamas Norras oleks ennast Skandinaavia ajakirjanikuks tituleerival Kaplinskil hoopis avaram tööpõld. |
| s-444
| Ainult et seal võib oma metafüüsiliste mullikeste eest suusakepiga mööda muhku saada. |
| s-445
| Eestis seda hirmu pole. |
| s-446
| Minu vastulauseke toob Kaplinskile ainult aupaistetust juurde. |
| s-447
| ARNE PAJULA |
| s-448
| Vana Tallinna Rataskaevu tänav on koduks mitmele söögikohale. |
| s-449
| Neist põnevaim on kindlasti restoran Casanova. |
| s-450
| Nimi ise pärineb kuulsalt Veneetsia seiklejalt, kes küll Tallinnasse eales ei jõudnud. |
| s-451
| Ilmselt on ka restorani taga seisva Gesualdo Nava puhul tegemist seiklejahingega -- põhitööna finantsmaailma Gordioni sõlmi lahtiraiuva härrasmehe jaoks on restoran Tallinnas meeldiv hobi. |
| s-452
| Rahaköögi asemel on ju vahel päris lõbus süveneda reaalsesse kööki. |
| s-453
| Õnneks ilmneb ka toitudesse süvenedes Gesualdo Nava kirglik pühendumus ja täiesti hea professionaalne tase. |
| s-454
| Lahke Franco |
| s-455
| Kuna põhitöö kõrvalt jääb Tallinnas kulinaarseks tegevuseks aega väheseks, hoolitseb klientide igapäevase naudingu eest hoopis Francesco Ceroni, keda koduselt Francoks kutsutakse. |
| s-456
| Just Franco teeb kohast sellise, nagu ta iga päev on. |
| s-457
| Seekordne võistlusmenüü on omalaadne, sest Casanova pakub hindajatele välja kaks täiesti erinevat varianti. |
| s-458
| Esmalt veidi odavam 300kroonine lihamenüü ja teiseks kallim ja eksklusiivsem 500kroonine kalamenüü. |
| s-459
| Menüüd |
| s-460
| Mõlemas menüüvariandis on kolm käiku -- eelroog, pasta ja praad. |
| s-461
| Soovijad võivad lisaks tellida ka magustoidu, milleks Franco soovitab kindlasti Tiramisut, ja kõike muud. |
| s-462
| Näiteks espressot ja pitsikest grappat söögiaja lõpetamiseks. |
| s-463
| Lihamenüü esimeseks käiguks on Parma sink, mille originaalne kuivamisel tekkiv kontsentreeritud maitse on kuulus juba sajandeid. |
| s-464
| Assisteerimas on talle kartulisalatiga täidetud tavalise singi rull. |
| s-465
| Kergema vahepalana on vegetariaansed taglierinid, mille retsepti leiate kõrvalt, ja finaaliks röstitud küülikuliha polentaga. |
| s-466
| Polenta on maisipuder, mis on kogu Vahemere piirkonnas laialt levinud. |
| s-467
| Ka kõik N armees aega viitnud teavad seda putru hästi. |
| s-468
| Puder on siiski vaid kõrvaltegija. |
| s-469
| Oluline on küülik. |
| s-470
| Veinis hautatud ja üleküpsetatud liha on pehme ja mahlakas ning lausa pudeneb luudelt. |
| s-471
| Pinnal on isuäratav koorik. |
| s-472
| Salvei, küüslaugu ja rosmariini järgi lõhnav toit on meistriteos mis meistriteos. |
| s-473
| Kalamenüü algab mereandidest eelroaga -- tegemist on tüüpilise antipastoga, mis koosneb sini- ja rohemerekarpidest ning neile lisatud krevettidest. |
| s-474
| Hästi peened lintnuudlid linguined on teise käigu aluseks. |
| s-475
| Ideaalselt al dente linguinedele on lisatud mitut sorti kalamarja. |
| s-476
| Ehtsale mustale kaaviarile lisaks suureteralist punast forelli- ja peeneteralist valget heeringamarja ning veidi ka valgumarja. |
| s-477
| Maitse on piprane ja kalamarjale omaselt soolakas. |
| s-478
| Lõpetuseks on grillitud mereandide valik. |
| s-479
| Efektsed röstitud hiidkreveti sabapoolikud tõmbavad endale põhitähelepanu, kuid eksootilist on veel. |
| s-480
| Vaevalt, et haikala meie igapäevatoidu hulka mahub. |
| s-481
| Tugevakoeline liha on kindlasti huvitav järele proovida. |
| s-482
| Kodune lest üllatab oma mahlakuse ja kontide täieliku puudumisega. |
| s-483
| Mõnus, kui kliendi eest nõnda hoolt kantakse. |
| s-484
| Vaatamata eritüübilistele menüüdele pakutakse veinidest vaid punaseid. |
| s-485
| Valida on DOCG Chianti Castellani 1997 noore ja mahlaka, mõningase kirssja mõrkusega kvaliteetveini ja La Caraffa Vocato nimelise põnevasse pudelisse villitud lahedalt mahlase ja hõrgu lauaveini vahel. |
| s-486
| Tegemist on ilmeka näitega Itaalia veiniklassifikatsiooni omapärast. |
| s-487
| Kvaliteetveini kõrgemasse DOCG klassi kuuluv vein ei erine lihtsast lauaveini nime kandvast kuigivõrd. |
| s-488
| Vaid õrnad maitsenüansid peavad dikteerima selle, kumba valida. |
| s-489
| Nagu ikka, maitse üle ei vaielda ja igaüks peab enesele sobiliku ise leidma. |
| s-490
| Kalamenüü on oma olemuselt niivõrd isepäise ja tugeva maitsega, et punaveini kasutamine tema kõrvale tundub harjumatu, kuid täiesti loogilise sammuna. |
| s-491
| Liha asemel aedviljad |
| s-492
| FRANCESCO CERONI Restoran Casanova |
| s-493
| Toome enamiku oma toorainest otse Itaaliast. |
| s-494
| Nii tagame pastatoodete ja lisandite hea kvaliteedi. |
| s-495
| Vaatamata sellele, et Venemaa kuulub paljusid Aasia riike ühendavasse liitu (Shanghai Koostöö Organisatsioon), ei suuda ta leida liitlast, kes söandaks end sama tõsiselt läänemaailmale vastandada, kirjutab Suurbritannia ajaleht Guardian. |
| s-496
| Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO) - Hiina ja Venemaa juhitav kuut kiiresti arenevat riiki ühendav liit, mida on kutsutud ka Aasia vastuseks NATO-le - tähtsus on lähiajal kasvamas. |
| s-497
| Paraku on Vladimir Putini tülinoriv hoiak USA, Suurbritannia ja ülejäänud lääne suhtes pingestanud suhteid SKO liikmete vahel, kellest enamuse eesmärk on ellu jääda, mitte läänele vastanduda. |
| s-498
| Venemaal Uuralites Tšeljabinskis algasid täna rahvusvahelised sõjaväeõppused, mis koondavad regiooni 6500 sõdurit ja 80 lennukit Hiinast, Kasahstanist, Kõrgõstanist, Tadžikistanist ja Usbekistanist. |
| s-499
| Õppused kannavad nime Rahu Missioon 2007 ning tegemist on seni kõige ambitsioonikama sõjalise ühistööga SKO raames, mille eesmärk on tugevdada riikide vahelist koostööd ka näiteks poliitika ning majanduse vallas. |
| s-500
| Foto: Reuters |
| s-501
| Ukraina opositsiooniliider Julia Tõmošenko väidab, et tema partei kandidaatidel ei lubata osa võtta kuu aja pärast toimuvatest parlamendivalimistest. |
| s-502
| Valimised kuulutati välja lootuses lõpetada riigi presidendi ja peaministri pooldajate omavaheline vastasseis. |