| s-302
| Rääkides sel teemal udmurdi kunstniku Juri Lobanoviga, ta lausa kiirgas optimismi ja elujõudu ning imestas, et miks eestlased on depressiivsed, tulgu me kõik Udmurdimaale, nemad aitavad meid hingehädadest üle! |
| s-303
| Ilmselt on hing ja hingestatus ka Dõrini maalide üks võtmesõnu. |
| s-304
| See on seotud religioossusega. |
| s-305
| Kui püüda hetkeks unustada oma kõrgeltharitud maitse ja üleolekutunne nondest väärtustest, tekitavad Dõrini maalid kaasaelamist ja empaatiat, pakkudes ühtlasi sissevaate väikese ja vapra rahva hingeellu. |
| s-306
| HEIE TREIER |
| s-307
| Oulus elav Helsingi ülikooli kirjandusprofessor Kari Sallamaa pani etnofuturismi juubeliürituse lõpus Rõuges kõigile südamele, et me kirjutaks, kirjutaks ja kirjutaks ja levitaks etnofuturismi rõõmusõnumit igale poole. |
| s-308
| Lihtsalt öeldes on etnofuturism väide, et kõigi soome-ugri rahvaste kultuuridel on tulevikku. |
| s-309
| Professor Taagepera esitles oma Londonis vastilmunud teost idapoolsetest soomeugrilastest ja vastandas etnofuturismi ühelt poolt kosmofuturismile ja teisalt etnopreteritismile. |
| s-310
| Idasmugridel on üheks ohuks valida rahvusülene tulevik, mis üldisele maailmakultuurile üleminemise asemel tähendab paraku kohaliku vene imperiaalkultuuri omaksvõtmist. |
| s-311
| Teisalt hävitab tulevikus kultuurilise rippumatuse väljavaated etnomineviklikkus, mis seostab idasmugri olemuse pelgalt põllundusliku maakultuuriga. |
| s-312
| TAAGEPERA JÄRGI HÄVITAS möödunud sajandil linlik eesti rahvas paarikümne aasta jooksul põllundusliku maarahva, selles protsessis oli keskne just eestikeelse moodsa linnakultuuri teke. |
| s-313
| Teiste sõnadega, Taagepera järgi on keskne küsimus idapoolsete smugrilaste püsimajäämisel see, et linnadesse -- Sõktõvkari ja Ižkari -- siirdunud komilased ja udmurdid jääksid truuks oma rahvale. |
| s-314
| Allakirjutanu on põhimõttel think globally, act locally viimasel ajal hoidnud oma südant ersalaste rahvusliku ärkamise juures. |
| s-315
| Mordvamaa (see on alandav nõukogulik nimetus Ersamaale) stalinismilaadse rahvusliku rõhumise taustal oli juubelikonverentsil tõeline rõõm aduda, et kõigil idasmugridel ei lähegi nii halvasti. |
| s-316
| Minu suur avastus olid udmurdid. |
| s-317
| Udmurdid on kogu aeg olnud kuidagi varjus. |
| s-318
| Professor Paul Ariste aegadest mäletan, et ainsa rahvusliku meelsusega rahvana nimetati marilasi. |
| s-319
| Ometi on marilased mõnes mõttes meile võõrad, ütleksin, et 'türgistunud'. |
| s-320
| Prototüüpsete smugrilastena pakuksin välja hoopis udmurte. |
| s-321
| Vaadake või nende kommet millegi tähtsa sooritamise järel algul vaikida ja alles siis ennast näidata. |
| s-322
| Nende keele SOV sõnajärje intonatsioon ja susisevate häälikute kõla -- see on tõesti midagi omapärast ja mittetürgilikku. |
| s-323
| Meie siin Läänemere kaldal oleme germaanistunud, soomlased rootsi poole ja eestlased saksa poole, komilased on ratsionaalsete õigeusklikena juba ammu võtnud omaks vene kultuuri mõistusliku alge (mõtle kasvõi nende XIV sajandi tähestikule!) jne. |
| s-324
| Aga udmurdid -- ma arvan, et just nemad võiksid olla näide sellest, mis tähendab olla algne soomeugrilane ja just nimelt seda. |
| s-325
| ÜHEL õHTUL läksin koos professor Sallamaaga udmurdi tudengite tuppa, Tartu Narva maantee ühikasse. |
| s-326
| Oli tore õhtu. |
| s-327
| Nadežda Utkina laulis oma laule, ja need olid moodsa udmurdi linnakultuuri laulud. |
| s-328
| Kari Sallamaa luges oma luuletusi möödunud detsembri Ižkaris käigust, kuidas sõjatehaste ja Kalašnikovi linna kivikõrbes võis ära eksida ja kuidas ülikooli koridoris vastu astunud lahtise kirvega mees meenutas talle Raskolnikovi. |
| s-329
| Tõlkisin. |
| s-330
| Udmurdid jäid vait. |
| s-331
| Oli piinlik. |
| s-332
| Keegi küsis, kuidas võidi Sallamaa kutsuda Ižkari detsembris, kõige trööstitumal aastaajal. |
| s-333
| Siis lauldi uuesti. |
| s-334
| Sallamaa luges oma luuletuse sellest, kuidas soomeugri rüvetatud jõgede ja hävitatud külade ülle langeb lund, mis kõik endasse peidab ja uue alguse annab, ning mis meist, Fenno-Ugriast lõuna pool tundub ainult juhusliku võimalusena. |
| s-335
| Hetk oli paljutähenduslik. |
| s-336
| Udmurdi tudengid hakkasid kurtma, et Udmurtia parlamenti sai valitud ainult kaksteist udmurti, et udmurdid ei saa endale kunagi võimu. |
| s-337
| Ja siis sai öeldud: udmurtide tulevik pole mitte saadikud parlamendis, vaid ETNOFUTURISM! |
| s-338
| Selle võlusõna peale hakkasid kõik kergendatult naerma. |
| s-339
| Etnofuturismi ema KAUKSI ÜLLE seletab mõiste teket |
| s-340
| Etnofuturismi esivanemaid on veel vähe uuritud. |
| s-341
| Aga sõna ise sündis 1989 kevadel, mil mu koduses salongis otsiti uut kirjandusloosungit. |
| s-342
| Eesti oli vabanemas ja me mõistsime, et kirjandus muutub, ning sellises olukorras on alati olnud suur tähtsus rühmitustel. |
| s-343
| Arvasime, et loosung 'Olgem eestlased ja saagem eurooplasteks' enam ei sobi, sest Euroopas oleme meie kogu aeg olnud, teised rahvad tulid hiljem. |
| s-344
| Pealegi me tahame olla Euroopas iseendana, mitte teiste kultuuride edasiarendajatena. |
| s-345
| Etnofutu esimene tulemine |
| s-346
| Karl Martin Sinijärv pakkus välja sõna 'etnofuturism'. |
| s-347
| Mõistsime seda olemuselt sügavana, seal peitub rahva pikk mälu ja soov kesta ka tulevikus. |
| s-348
| Tegelikult esimesed, tänu kellele etnofutu sündis, olid setod. |
| s-349
| Kui Karl Martin nägi seto memmekesi rahvariietes, siis ta ütles, et vanad naised ei ole talle kunagi meeldinud, aga niimoodi, väärikates rahvariietes, tahaks neile kohe musi anda. |
| s-350
| Käisime Setomaal esinemas. |
| s-351
| Kivisildnik lõi regilauluridadest sonetid, Andro Kööp rahvariiete ainetel kostüümid. |
| s-352
| Sinijärve luulekogu 'Sürway' jäigi kajastama tookordseid mõjusid. |
| s-353
| Peagi alustas tegevust Navitrolla. |
| s-354
| Rääkisime rahvuslikest mõnuallikatest nagu kiikumine ja kärbseseen. |
| s-355
| See oli etnofuturismi esimene tulemine -- esinemised, raamatute publitseerimised ja Kostabi lehe loomine (1991). |
| s-356
| Kostabi jääb oma kirkusega vist kauaks säravaimaks täheks eesti kultuurilehtede ajaloos. |
| s-357
| Kostabi nime võtsime sellepärast, et tahtsime elusat maailmakuulsat loojat. |
| s-358
| Me arvame, et geeniusi tuleb toetada juba nende eluajal. |
| s-359
| 1993. a sõitsin kongressile Udmurdimaale. |
| s-360
| Oma ettekandes kirjeldasin Eesti Kostabi Seltsi ja Võro Keele ja Kultuuri Fondi saavutusi. |
| s-361
| Seejärel kogunes mu ümber rida noori kunstnikke ja kirjanikke, kes tahtsid asjast rohkem teada. |
| s-362
| Kuna mu vene keel oli roostes, ütlesin, et kutsun nad Eestisse, siis nad ise näevad. |
| s-363
| Tagasiteel rongis värbas Fenno-Ugria tookordne ülemus Jaak Prozes mu poole kohaga FU Tartu sekretäriks ning hiljem usaldas Sorosi Fond konverentsi tegemiseks muinasjutulise summa. |
| s-364
| Abistasid Eesti Kostabi Seltsi esimees Kivisildnik, propagandaminister Sinijärv, peaspetsialist Heie Treier, aseesimees Piret Viires, samuti Tartus õppivad soomeugri üliõpilased. |
| s-365
| Nii toimus 1994. a Tartus esimene etnofuturismi konverents ligi 40 külalisega, mille käigus kinkisid komi kunstnikud Eesti Kostabi Seltsile oma pilte ja sellest sai alguse EKSi kunstikogu. |
| s-366
| Ajakirjanduses tekkis kuhi vastukajasid ja udmurdid pühendasid etnofuturismile oma ajakirja Invožo erinumbri. |
| s-367
| Meie uid sai filosoofiaks! |
| s-368
| 1997 augustis kohtasin Oulu ülikooli professorit Kari Sallamaad, kes oli kuulnud Piret Viirese loengut ja kujundanud etnofuturismist filosoofia. |
| s-369
| Põrutav tunne! |
| s-370
| Meie jaoks oli see olnud pigem võitlusstrateegia. |
| s-371
| Kui sõitsin 1998 juulis koos Jan Rahmaniga Udmurdimaale, avastasin ehmatusega, et mind tervitati kui suurt etnofuturismi ema. |
| s-372
| Pidin vahetpidamata sõna võtma ja noored olid teinud referaate 'Etnofuturism udmurdi kirjanduses'. |
| s-373
| Selgus, et kirjanik Pjotr Zahharov (Invožo toimetaja) ja kunstnik Juri Lobanov (Udmurdi lipu ning vapi autor) jt olid võtnud etnofuturismi oma juhtivaks ideoloogiaks, mille ümber kogunes kogu noorem loojate kamp. |
| s-374
| Kirjanduse alal hakkas ideoloogiks Viktor Žibanov. |
| s-375
| 1998 augustis kogunes soome-ugri noorte kunstnike laager Piirissaarel. |
| s-376
| Tekkisid sidemed Peeter Lauritsa juhitava Kütioru Avatud Ateljeega. |
| s-377
| 1998 augustis Komimaal Soome-Ugri Kirjanike Assotsiatsiooni kongressil pühendas Kari Sallamaa taas oma peakõne etnofuturismile kui ainsale filosoofiale ja strateegiale, mis võib päästa hõimurahvad kadumast iseendina. |
| s-378
| Atraktiivne sõna tõmbas nagu konksuga ajakirjanikke ja kohalviibiv Contra esines hiilgava futu-näitena. |
| s-379
| Talupoiss, kes ise oma raamatud välja annab, tavatutes tiraažides maha müüb ja on folkloristide poolt tunnistatud tänapäeva rahvalaulikuks. |
| s-380
| Mai algul toimus Tartus konverents, mis tähistas 10 aastat etnofuturismi. |
| s-381
| Peateemadeks kujunesid rahvus, kunst, kirjandus ning ökoturism. |
| s-382
| Oma võimsate külade ja säilinud maakultuuriga oleks soome-ugri maadel perspektiivi ökoturismi alal. |
| s-383
| Minu meelest on etnofuturismi sümboliks suur kiik. |
| s-384
| Kiikudes ja kiigel lauldes hakkab kõik paistma teisiti. |
| s-385
| Kord pani Kivisildnik Värska kiigel kõrvaklapid pähe ja kuulas mingit eriti moodsat muusikat, ning leidis, et kaif oli täielik. |
| s-386
| Üldiselt, praegu ei julge veel teha kokkuvõtteid. |
| s-387
| Peagi jõuab lugejateni Jüri Ehlvesti novellikogu 'Elumask', mida Laid Šemjeir hakkas mari keelde tõlkima. |
| s-388
| Contra lõi etnofutu jaoks uue luulelaadi. |
| s-389
| Igatahes kisub asi tõsiseks ja aeg on suunduda koos hõimukaaslastega maailmaturule. |
| s-390
| Ühest küljest on rahvusidee madal ja naeruväärne. |
| s-391
| Eriti, kui üks rahvas teisele kallale läheb. |
| s-392
| Võib tulla ette juhtumeid, kus käib hirmus sõda, mille ainsaks põhjuseks on see, et ühed on ainuõiged sinised ja teised on ainuõiged rohelised. |
| s-393
| Lapsik, ütleme me siis oma kõrgema kõrvalseisja positsioonilt. |
| s-394
| Kuid teisest küljest meenub Ilmar Tõnissoni märkus: rahvus võib küll olla ajutine kultuurivorm, aga paraku käesolev. |
| s-395
| Jumalasse ega jumalaisse enam eriti ei usuta, usutakse veel rahvusesse, ent on küsitav, kui kaua sedagi. |
| s-396
| Sest iga usk paneb peale kohustusi ja kohustustest on inimene ikka kaldunud mööda hiilima. |
| s-397
| Asi pole vaid konkreetses kirikukümnises, mida nõuab religioon, ega ajas ja vaevas, mida nõuab rahvusriigi sõjavägi. |
| s-398
| On palju raskemaid, vaimseid ja kõlbelisi kohustusi, mis piinavad eeskätt intellektuaalsemat osa inimkonnast. |
| s-399
| Või õieti: ei piina päris rumalaid ja päris tarku, vaid niisuguseid pooltarku. |
| s-400
| Mäss Jumala vastu on tüüpiline teismelise ettevõtmine (vrd Indrek Paas). |
| s-401
| Ta ei saa aru, miks ta peab teenima Jumalat, kes omalt poolt mingeid kohustusi ei võta. |