| s-204
| Pärnus tegutsev alternatiivne kunstikool Academia Non Grata avas 13. mail Tallinnas Balti jaamas kolmanda näituse 'Aastatuhandevahetuse sündroom'. |
| s-205
| Seekordseks objektiks on 'Elamise masin'. |
| s-206
| Balti jaam pole keskkond, mis soosiks neutraalset huvi ja süvenemist, seal eksponeeritud objektid tekitavad laiemas publikus ilmselt viha. |
| s-207
| Seepärast hoidub Non Grata poeesiast ja esineb tööga, mis on kui möödaminnes poetatud lause. |
| s-208
| Vandalism selle töö kallal oleks suhteliselt adekvaatne reageering. |
| s-209
| Huvitav, kas selline objekt tekitab publikus äratundmisrõõmu, mõjub talle rahustavalt või tekitab ebamugavust, küsib näituse pressiteates kunstikooli rektor Reiu Tüür. |
| s-210
| 14. mail toimus Tartus igakevadine kirjanduspäev, millele korraldaja Eesti Kirjanduse Selts oli andnud pealkirja '... ja need teised sõnad'. |
| s-211
| Seekordne oli pühendatud obstsöönsuste kasutamisele kirjanduses. |
| s-212
| Taustaks üritusele oli ka varem ajakirjanduses esinenud selleteemaline mõttevahetus. |
| s-213
| Sissejuhatuseks tuleks märkida, et siinkirjutaja kuulub nende hulka, kes antud teema üle diskuteerimisse mõnevõrra umbusklikult suhtus. |
| s-214
| Mingitpidi on ju see teema läbi hekseldatud ja ära nämmutatud, Peeter Sauteri novell 'Kõhuvalu', mis selle diskussiooni algatas, sai Tuglase preemia juba 1995. aastal, seega neli aastat tagasi. |
| s-215
| Sellest hoolimata näitas ürituse tohutu populaarsus (raske oli leida istekohta, avati uksed, et inimesed saaksid koridorist kuulata) seda, et midagi selle teemaga seoses ikkagi veel kusagil pakitseb. |
| s-216
| Ja mitte ainult kirjanduskaugete inimeste hulgas, vaid päris kirjanduse enda sees. |
| s-217
| Tasakaalustavat pilku väljastpoolt esindasid sedapuhku Helga ja Enn Nõu, kelle käsikirjad juba 1960--1970ndatel moraali küsimuste pärast Eesti Kirjanike Kooperatiivi tsensuuri kätte sattusid. |
| s-218
| Rootsi kirjanduses elati see periood läbi 1970ndatel. |
| s-219
| Ja sellest ajast peale on kirjanike pilgud pöördunud mujale. |
| s-220
| Teema pole enam ammu kuum ja väärtusi kirjanduses otsitakse mujalt kui verbaalsetelt äärealadelt. |
| s-221
| Eesti oludes tundus see probleem siiski olevat lahti rääkimata. |
| s-222
| Ettekanded ulatusid akadeemilistest käsitlustest subjektiivsete sõnavõttudeni. |
| s-223
| Kõige ammendavam ja põhjalikum oli Arvo Krikmanni käsitlus 'Opositsioonist obstsöönne / mitteobstsöönne folkloorses retoorikas ja koomikas', kus ta valdavalt toetus mõistatustele. |
| s-224
| Uudne ja üllatav oli Krikmanni esitatud Eesti obstsöönsuste leviku kaart, kust selgus, et Eesti obstsöönsuste levikupiirkond on Kirde-Eestis (Virumaal) ja ulatub Põhja-Tartumaani. |
| s-225
| Eesti obstsöönsete mõistatuste keskkohaks selle statistilise analüüsi järgi osutus Simuna kihelkond. |
| s-226
| Üllatav oli veel Rein Veidemanni ülesastumine novellikirjanikuna. |
| s-227
| Ilmekalt esitatud ilukirjanduspalas kirjeldas ta mahlakas keeles ametnik V. kannatusi Brüsselis, mida on põhjustanud kodust kaasa võetud veidi kummis kaanega mulgikapsapurgi sisu. |
| s-228
| Kogu diskussiooni jäid aga valitsema kirjanik Raudami ja kirjanik Ehlvesti sõnavõtud, kes mõlemad meenutasid teksti ülimust sõnade üle ja avaldasid kahtlust sõnade väljakiskumise mõttekuse üle. |
| s-229
| See, mis vabandab ja vabastab, on andekus. |
| s-230
| PIRET VIIRES |
| s-231
| Kolmas soome-ugri etnofuturistide konverents 'Kümme aastat etnofuturismi' algas kolmapäeval 5. mail kell 10 pidulike avakõnedega Eesti Rahva Muuseumis. |
| s-232
| 'Etnose' ja 'futura' koosluse arendamisele truudust vandunud inimeste huulilt pudenes ilusaid sõnu ja tervitusi erinevates keeltes. |
| s-233
| Kaks päeva varem |
| s-234
| Kell 11.00 saabus Fenno-Ugria Tartu osakonda telefonikõne, et Tartu raudteejaama on jõudnud Vene tolli poolt ärakurnatud mari kunstnik Aleksander Ivanov. |
| s-235
| Tervitused kujunesid südamlikeks, Kauksi Ülle maalikogu sai jälle ühe taiese võrra rikkamaks. |
| s-236
| 'Paha poisina' tuntud Ivanov komandeeriti aga järgmisel hommikul segaduste ärahoidmiseks Pärnusse Kivisildniku järelevalve alla. |
| s-237
| Tema maalinäituse 'Metsade ema' avamine toimus 6. mail Chaplini Kunstikeskuses. |
| s-238
| Ja siis läks tööks ... |
| s-239
| Põhiettekanded algasid kolmapäeval Oulu ülikooli professori Kari Sallamaa loenguga etnofuturismi filosoofiast kui soome-ugri rahvaste kestmajäämise alusest. |
| s-240
| Sai teada, et etnofuturism kujutab enesest tuleviku loomist etnilise teadvuse kaasabil ja et esimesi sellelaadseid ideid kandis juba Nietzsche. |
| s-241
| Edasi kõneles California ülikooli professor Rein Taagepera põlisrahvaste iseendaks-jäämisest tänapäeval ja tulevikus. |
| s-242
| Narr vilepilliga |
| s-243
| Õhtul avati Obu galeriis Ersa kunstniku Juri Dõrini maalinäitus 'Narr vilepilliga'. |
| s-244
| Suureformaadiliste maalide juures andsid tooni maausklikkus ja ülijulged värvivalikud. |
| s-245
| Tavaliselt näituste avamisel pakutavat veini asendas sedapuhku va haljas ise. |
| s-246
| Tartu Kirjanduse Majas toimunud omakultuuride õhtul ei mahtunud publik saali kõrval asuvasse salongiruumi ega koridorigi. |
| s-247
| Lauluõhtu kõige igavamaks, aga ka teenekamaks meheks osutus Arvo Valton, kes tutvustas kuivalt enda poolt koostatud ja tõlgitud luulekogusid 'Neli komilannat' ja 'Neli marilannat' Kärt Summataveti kujunduses. |
| s-248
| Omakultuuriõhtu üks nael -- Udmurdi lauljatar Nadežda Utkina andis seevastu oma kiirgava olemise ja naturaalkitarriga korduvalt põhjust ovatsioonideks. |
| s-249
| Teine päev |
| s-250
| Hommik algas taas ettekannetega. |
| s-251
| Vaadati slaide Kursi koolkonna loomingust ja Indrek Särje videofilmi 'Luuletaja tuleb metsast', mis püüdis avada kolme võru keeles kirjutanud etnofuturistliku luuletaja -- Rahmani, Contra ja Ruitlase (allakirjutanu) sidemeid ja hingesugulust Võrumaaga. |
| s-252
| Tõelise arvamustevahetuse põhjustas film Komimaast, mis kätkes hiilgavat operaatoritööd, kauneid loodusvõtteid ja teravat allteksti. |
| s-253
| Nuriseti, et hääbuvale kultuurile rõhumine mõjus pigem masendavalt ega omanud seost etnofuturismiga. |
| s-254
| Võttes aluseks komide olukorra, kus välised mõjud on keelt ja kultuuri kõige enam kahjustanud, võis seda filmi siiski võtta ka kui reaalse olukorra peegeldust ja abipalvet. |
| s-255
| Konverents oli kurnav |
| s-256
| Kell 20.00 algas kirjandusõhtu Tartu Kirjanduse Majas. |
| s-257
| Jällegi täissaalile lugesid oma luulet ja tõlkeid marilane Vladimir Kozlov, komilane Niina Obrezkova, liivlane Valt Ernstreit, soomlane Kari Sallamaa jt. |
| s-258
| Õhtu juhi, udmurditar Irina Orehhova poolt publiku seast naljaviluks esinema kutsutud Rein Taagepera kogus end pärast esialgset ehmatust ja esitas ühe Vihalemma luuletuse. |
| s-259
| Koomilist situatsiooni kõrvalt jälginud hakkaja lauljatar Nadežda Utkina tuli kohmakale professorile seltsiks ja kahepeale lauldi üks erootiline Udmurdi rahvalaulgi. |
| s-260
| Õhtu jätkus Jüri Ehlvesti novellikogu 'Elumask' esitlusega. |
| s-261
| Mängiti maha stseen kirjaniku esmakohtumisest oma raamatuga, mille käigus autor valas hulgaliselt võltspisaraid. |
| s-262
| Pärast esitlust oli autor aga üsna pea jäljetult kadunud -- räägiti, et ta olevat põgenenud 'liikude' eest. |
| s-263
| Päeva lõpetuseks sai kuulata noori luuletajaid Veiko Märkat ja Contrat, aga nende esinemise ajaks oli publik juba niipalju väsinud, et isegi Urvaste luuletaja vene keelde tõlgitud 'Yesterday' ei tekitanud erilisi tundmusi. |
| s-264
| Päev antud puhata |
| s-265
| Reede hommikul vara sõitsid etnofuturistid Võrumaale. |
| s-266
| Tutvuti ökoturismiga ja jagati omavahel suusõnalisi küllakutseid. |
| s-267
| Õhtul toimus lõpupidu Kiidi turismitalus ja ugrimugride tantsud ja laulud kestsid peaaegu et hommikuni. |
| s-268
| Laupäeva hommik oli lahkumise aeg. |
| s-269
| Taas kord olid sõpradel põsed suudlustest märjad ja kaenlaalused embustest tulised. |
| s-270
| Mis teha -- temperament! |
| s-271
| Portfellidesse jäi hulgaliselt koostööprojekte. |
| s-272
| Komi ajakiri Art lubas teha etnofuturismi erinumbri. |
| s-273
| Neljas etnofuturismi konverents toimub juba tuleval aastal Soomes. |
| s-274
| Tänukirjad 'Kümne aasta jooksul tehtud töö ja mõeldud mõtete eest etnofuturismi kehtestamiseks uue maailmakorrana' said: |
| s-275
| PJOTR ZAHHAROV -- etnofuturismi kehtestamine udmurdi noorte loojate rahvuslikus liikumises; |
| s-276
| LAID üEMJER -- etnofuturistliku kirjanduse vahendamine mari keelde; |
| s-277
| KARI SALLAMAA -- etnofutu filosoofia sõnastamine ja propageerimine; |
| s-278
| ANDRES HEINAPUU -- etnofutu ajaloo ja mõiste seletamine ning levitamine; |
| s-279
| KAIDO KAMA -- teened VKKF-i loomisel ja edu Võru Instituudi juhtimisel; |
| s-280
| VALT ERNSTREIT -- liivi rahva toomine tulevikku; |
| s-281
| TOOMAS HELP -- võru ja ersa rahvaste keelelise uhkuse äratamine; |
| s-282
| HANNU OITTINEN -- etnofuturistlik tegevus tõlkijana (võru keelest savo keelde, Ristikivi tõlkimine slängi jne). |
| s-283
| Ersa kunstnik Juri Dõrin. |
| s-284
| Maalinäitus 'Narr vilepilliga' Obu galeriis Tartus. |
| s-285
| Avatud kuni 23. maini. |
| s-286
| Galeriis Passaaž Tallinnas. |
| s-287
| Avatud juulis. |
| s-288
| Obu galerii eksponeerib maale, mida rafineeritud kunstikriitik pilluks ilmselt ninaga, sest need maalid meenutavad mingit venelikku muinasjutumaailma -- kõik tegelased naeratavad oma suurte punaste huultega, neil on pikad ripsmed ja südamlikud silmad ja isegi halvad tegelased näevad välja heatahtlike tontidena. |
| s-289
| Maalid on küllalt erksate värvidega, rikkalikult ornamenteeritud. |
| s-290
| Uskuge või mitte, maalide autoriks on päris noor mees. |
| s-291
| Juri Dõrin. |
| s-292
| Ilmselt ei saa rafineeritud kunstikriitik neid töid käsitleda endale harjumuspärase 'tööriistakotiga', mille on läikima lihvinud läänelik intellektualism. |
| s-293
| Ja ilmselt ei saa maale süüdistada ka kommertsis. |
| s-294
| Ersa maalija lähtub väga siiralt sellest kontekstist, milles ta elab -- nõukogude ajal Venemaa kõhtu kadunud rahvakild, millele pandi sunniviisiliselt nimeks Mordva, ja mis püüab siiamaani säilitada oma kultuuri. |
| s-295
| Seda viimast peetakse Venemaa ametkondades ka praegu ideoloogiliselt ohtlikuks taotluseks (ilmselt hakkavad eestlased noid aegu juba unustama). |
| s-296
| Ersalastel, nagu ka teistel idasmugrilastel on aga säilinud oma maa-usk või loodususk, mis neid aitab. |
| s-297
| Ja seda Juri Dõrini maalid väljendavadki. |
| s-298
| Keskne tegelane Dõrini maalidel on loodus. |
| s-299
| See on üleni hingestatud ja seal elab igasuguseid tüüpe, kelles on vägi. |
| s-300
| Paneb imestama maalide helge toonus. |
| s-301
| Ei mingit hingelist painet, ohvritunnet, depressiivsust ega suitsiidi meeleolu, neid meie noorema kunsti trendikaid nähtusi. |
| s-302
| Rääkides sel teemal udmurdi kunstniku Juri Lobanoviga, ta lausa kiirgas optimismi ja elujõudu ning imestas, et miks eestlased on depressiivsed, tulgu me kõik Udmurdimaale, nemad aitavad meid hingehädadest üle! |
| s-303
| Ilmselt on hing ja hingestatus ka Dõrini maalide üks võtmesõnu. |